TURUNDUSE SEMINAR (0)

SEMINAR
Mõisted:
3. Merkantelism - Esimene terviklik käsitlus, mis püüdis õigustada ja põhjendada rahvusvahelist kaubandust, tekkis 16. sajandi keskel ja on tuntud merkantilismi nime all. Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on, seda rikkam ja tugevam on riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Merkantilistide väliskaubandussuhete mõistmine baseerub eeldusel, et väliskaubandus on nullsummaline mäng – ühe riigi tulu väliskaubandusest toob paratamatult kaasa teise riigi sama suure kaotuse
6. Vastavalt toote innovatsiooni teooriale (eesti keeles on seda nimetatud ka “tehnoloogilise lünga mudeliks”), mille koostas Posner 1961. aastal tugineb suur osa tööstusriikidevahelisest kaubandusest uute toodete ja uue tootmistehnoloogia juurutamisele. Tehnoloogiline uuendus on tähtis tegur rahvusvahelises kaubavahetuses eelisseisundi omandamisel. Uued tooted ei pruugi rahvusvahelise kaubanduse mahtu suurendada, kui nad asendavad vanu ekspordiartikleid. Kui aga uus toode asendab importi, võib uuendus alandada rahvusvahelise kaubanduse mahtu.
19. Protektsionism on majanduspoliitika tõkestavatele kaubandus riikide vahel kaudu meetodeid nagu tariifidega imporditud kaupadelt, piiravate kvootide ja mitmesuguste teiste valitsuse määrused, mille eesmärk on takistada importi , ning tõkestada välismaa ülevõtmist kohalike turgude ja ettevõtete vahel.
See poliitika on tihedalt seotud globaliseerumise vastaste ning vastandub vabakaubanduse , kus valitsuse kaubandus-ja kapitali liikumise hoitakse minimaalsena.
Mõistet kasutatakse peamiselt kontekstis ökonoomika vajaduse protektsionismi viitab poliitika või õpetusi, mis kaitsevad ettevõtete ja töötajate ühe riigi piires, piirates või kauplemise reguleerimise välismaa rahvaid
Kasvav mastaabisääst avaldub siis, kui tootmisse täiendavalt rakendatud X ühikut ressursse suurendavad lõpptoodangut nX korda. Seega ressursside suurendamine kaks korda toob kaasa toodangu kasvu rohkem kui kaks korda.
23. Ostujõupariteetide (PPP) alusel Eurostatis (Euroopa Liidu statistikaametis) arvutatav ühik, mis kõrvaldab hinnataseme erinevused riikide vahel ja näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.
KÜSIMUSED 1
2. Mis on globaliseerumise head ja halvad küljed?
Negatiivsed
Positiivsed
Rahaturgude ebastabiilsus
Maailmakaubanduse eelistest osasaamine
Töökohtade vähesus koduriigis
Konkurentsikeskkonna ühtlustumine
Kultuuri hääbumine
Resursside tõhusam kasutamine
Sotsiaalsete hüvede kadumine
4. Miks on vaja minna rahvusvahelisele- /välisturule. Millised on motiivid?
Isegi arenenum maa ei saa toota kõike, mida tema kodanikud vajavad. Rahvusvaheline turundus aitab tõhusemalt kasutada resursse, vähendada investeeringuriske ning tagada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust.
Suhteline väliskaubanduseelis-palju kasumit välisturult
Majanduslikud ja demograafilised trendid-arenusuunad ning neist tulenevad võimalused ja ohud
Koduturu konkurents -koduturul on äärmiselt terav konkurents
Toote elutsüklifaas-RV turundusega saab pikendada toote eluiga, toota ja müüa kaupu, mida siseturg enam ei tarbi.
Maksusoodustused-teatud riigid pakuvad välisfimade ligimeelitamiseks maksusoodustusi.

• KODUTURG ON VÄIKE
  
• VÄLISTURUD KASVAVAD KIIREMINI
  
• JÄRGNETAKSE KLIENDILE TEMA LAIENEMISEL (EELKÕIGE ÄRIKLIENT)
  
• KONKURENTIDEGA SAMMU PIDAMINE
  
• MASTAABISÄÄSTU EESMÄRK
  
• TEABE JA KOGEMUSTE HANKIMINE
  

5. Millised riskid valitsevad välisturgudel?

• KAUBA VASTUVÕTU RISK
  
• MAKSEVÕIME RISK
  
• ETTEMAKSU RISK
  
• HANKEKOHUSTUSTE TÄITMISE RISK
  
• KVALITEEDIRISK
  
• TRANSPORDIRISK
  
• VALUUTARISK
  
• MAJANDUSPOLIITIKA RISK
  

6. Mis on majanduskeskkonna olulisemad tegurid välisturul, millega tuleb arvestada?

• Elatustase
  
• Majanduse kogutoodang
  
• Raha stabiilsus
  
• Majanduse arengutase
  
• Turunduse tase
  

8. Milliseid probleeme võib tekitada poliitilise korra muutumine?
Endised partnerriigid võivad poliitiliste muutuste korral:

• Kehtestada kvoote
  
• Blokeerida valuutat
  
• Öelda üles töökohti
  
• Keelata või taunida kaubandustehinguid
  

Sihtriigi poliitika kõikumine võib turule sisenenud firmale põhjustada:

• Väärotsuste langetamist
  
• Majandusaktiivsuse vähendamist
  
• Investeeringute katkestamist
  
• Turust loobumist
  

9. Selgita lahti seadusandliku keskkona tegurid

• Õigussüsteemid- RV äritehingute sõlmimisel on vaja teada, missuguseid riike konkreetne leping hõlmab ja milliseid põhimõtteid selleson rakendatud. Peab tundma erinevate riikide õigussüsteemide iseärasusi.
  
• Seadusandluse kohaldamine ja vaidluste lahendamine-tuleb tunda partnerriigi seaduandlust ning teada kuidas vajaduse korral probleeme lahendada jms.
  
• Väliskaubanduslikud kitsendused-erinevad kaubanduspiiragud- toll , kvoot jms
  
• Rahvusvaheline seadusandlus-õigusnormide kogum, mis korraldab riikide suhteid
  

10. Mille poolest erinevad tavaõigussüsteem ja koodeksiõigussüsteem:
tavaõigussüsteem
koodeksiõgussüsteem
Tekkinud
Rahva enese õigustundest
Aluseks on Rooma õigus ning ta baseerub kirjutatud seadustel ning kodifikseeritud õigusnormidel
Levik
Levinud Inglismaal, USAs, Kanadas ja teistes anglo-saksi mõjuga riikides.
Enamik maailma maid(Romaani rühm ja Saksa rühm)
Nt: kaubanduslik vaidlus
tsiviilõigus
Spetsiaalne seadustik
Vääramatu jõud
Loodusõnnetused, mida ei saanud ette näha, „jumala tahe “
Lisaks eelnevale etteaimamatud inimtegevused ja nende tulemusi( rahutused , streigid jms)
11. Millised on kultuurilise keskkonna tegurid?

• Sotsiaalne struktuur
  
• Haridus
  
• Religioon
  
• Kommunikatsioon
  
• Esteetika
  
• Väärtushinnangud
  
• Ärikultuur
  

12. Mida tähendavad madala ja kõrge kontekstiga kultuurid?
Kõrge kontekstiga kultuurides pole niivõrd oluline see, mida öeldakse, vaid kuidas seda öeldakse, kes seda ütleb ja mis on ütluse taga. Madala kontekstiga kultuurides on kirjalikud lepingud siduvad. Samas kõrge kontekstiga kultuuride ei ole need eriti olulised - usaldus äripartnerite vastu on sellest tunduvalt olulisem.
Kõrge ja madala kontekstiga kultuuride võrdlus
Tegur
Kõrge kontekst
Madal kontekst
Juristid
vähem tähtsad
väga tähtsad
Lubadus
on tema kohustus
ei või usaldada
Vastutus vigade eest
viiakse kõrgeimale tasandile
viiakse madalaimale tasemele
Ruum
inimesed "hingavad üksteisele peale"
inimesed eelistavad enda ümber väikest ruumi
Aeg
kõige jaoks on oma aeg
aeg on raha, tegeletakse ühe asjaga korraga
Läbirääkimised
pikaajalised – peamiseks eesmärgiks on see, et osapooled õpiksid üksteist tundma
toimuvad kiiresti
Konkureerivad pakkumised
harvad
sagedased
13. Millistes riikides on naistega ärialustamine mingli määral tabu , too ka näiteid?

• islamimaades
  
• Jaapan. Naised on seal peamiselt perenaised, kes ei asu kõrgemasse ärisse.
  

14. Mida tähendab maskuliinsus ja feminiinsus ja kuidas nad mõjutavad ärisuhteid?
Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine . Soorollid on kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Väga tugev on saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. (Jaapan, islamimaad )
Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele.
Ärisuhteid mõjutavad feminiinsus ja maskuliinsus väga palju. Näiteks kasvõi seda mis kellaajal kokku saada ning kui tõsiselt töösse suhtutakse. Ka reklaami tegemisel peaks arvestama, kuhu sihtgruppi kuulub vastav riik.(Soome, Rootsi, Norra, Taani)
15. Millised on tehnoloogilise keskkonna tegurid?

• Toote säilitamine
  
• Elektrienergia
  
• Mõõtühikute süsteem
  
• Tööolud
  
• Keskkonnanõuded
  

16. Turule sisenemise strateegiad:

• Naiivne - kõikidel turgudele kasutatakse sama sisenemisstrateegiat. Sellega eiratakse turgude heterogeensust ja sisenemismeetodite erinevusi ning ei ammendata täiel määral välisturgude võimalusi(neg tungib lootusrikkale turule valesti, rikub turu)
  
• Pragmaatiline -Alguses kaalutakse ekspordi väljavaateid ning kui väljaveo kaudu ei saa turule siseneda, huvitutakse teisest meetodist. Pole mõtet raisata aega ja vahendeid teiste sisenemismeetodite uurimiseks kui olemasolev rahuldab (ei pruugi jõuda siiski õige sisenemismeetodini, mis on parim nii firamle kui turule)
  
• Strateegiline- eeldab alternatiivsete turulepääsu võimaluste võrdlemist, kuid viib parima tulemuseni.See on küllaltki keeruline.
  

KÜSIMUSED 2:
1. Praegustes majandustingimustes peaks Eesti majandus eelkõige orienteeruma kindlasti koduturule, kuid ei tohi jätta tähelepanuta ka välisturu, kuna sealt on võimalik saada raha, mida meie inimestel hetkel väga palju pole.
2. Lokaalne lähenemine-kohalik.kohandame toote sihtturule.
Standartiseeritud lähenemine-
3. Maailm liigub globaliseerumise suunas. Maailmast on saamas üks suur turg .
4.
KODUMAINE TURUNDUS
RAHVUSVAHELINE TURUNDUS
Valitseb üks keel, rahvus, kultuur
Eksisteerib mitu rahvust, keelt, kultuuri
Turg on ühtlane
Turud on killustatud ja erinevad
Info on kättesaadav ja kergesti kogutav
Info kogumine on raske, nõuab rohkesti raha ja palju inimesi
Poliitilised tegurid on ebaolulised
Poliitilised tegurid on olulised
Valitsus ei sekku äriotsustesse
Valitsus mõjutab äriotsuseid;firma on seotud riigi majandusplaanidega
Üksikfirma mõju keskkonnale on väike
Suurte firmade ümber on gravitatsioonivälja moonutused
Rahvuslus on soodustav tegur
Rahvuslus on takistav tegur
Ärikeskkond on stabiilne
Ärikeskkond on mitmekesine , sageli väga ebakindel(kuid suurt kasumit tõotav)
Rahanduskliima on ühtlane
Rahanduskliima on mitmekesine
Valuuta on ühtne
Valuutad erinevad stabiilsuselt ja rahaväärtuselt
Äritegevuse reeglid on arenenud ja arusaadavad
Äritegevuse reeglid on mitmesugused, muutlikud ja ebaselged
Juhtkond on harjunud jagama vastutust ja kontrollima finantse
Juhtkond on tihti autonoomne, ei tunne ega kontrolli eelarvet
5. Kuidas usk mõjutab rv kaubavahetust? Too näiteid!
Usul on suur tähtsus rv kaubavahetusel. Iga maa usundigrupid eeldavad isesugust lähenemist. Turunduses on vaja arvestada tarbimistabudega. MC Donaldsil pole mõtet minna India turule, , indias ei sööda loomaliha , islamiusulised ja juudid sealiha .
Välisturul tuleb järgida usupühasid, kooskõlastada nendega turundusplaanid. Naiste positsioon majanduselus on riigiti väga erinev, sellega tuleb arvestada. Jms.
6. vaata väljaprinditud seminari .
7. Millised on maailma olulisemad rv organisatsioonid ja milliseid turuvaldkondi nad reguleerivad?
GATT – rahvusvaheline kaubandus ja tollipoliitika
WTO-kaubanduslepingud
EUROOPA LIIT-(lk 47)-arendada liikmete omavahelist kaubandust(konkurentsi vähendamine, kooskõlastada majanduspoliitika, ühised tollitariifid)
EFTA -liikmesriikidest imporditavatele kaupadele ei kehtestata mingeid tariife ega kvoote.
NAFTA -kaotati rahvuslikud äripiirid ning loodi maailma suurim kaubandusühendus-Põhja Ameerika turg.
OECD -sidemete korraldamine arengumaade ja tööstusriikide vahel; arengukontseptsioonide koostamine; info vahetamine jms
UNSTAD-ÜRO kaubanduse ja arengu konverents(mahajäänud riikide arendamine)
UNCITRAL -maailma ühtsed kaubandusnormid, äriseaduste ühtlustamine, maksud , vähendada sisenemistõkkeid
ICC-rv investeeringutre soodustamine
ISO-rv standardite suurem ühtlus
IMF-valuuta
9. Milliseid probleeme rv-le turule sisenemisel võib tekitada erinev tehnoloogiline keskkond?

toote säilitamine-välisriigis valitseb teistsugune kliima(suur niiskus, kõrge temperatuur jms)-tooted võivad sealses kliimas kiiresti rikneda vms

elektrienergia(USA-s töötavad kodumasinad 110- voldise , Euroopas aga 220 voldise pingega. Kodumasinad mida viiakse Euroopast USAsse ei pruugi töötada, ning vastupidi võivad saada liiga palju pinget.

mõõtühikud-tekib suur segadus,kuna on erinevad mõõtühikud

tööolud-võivad tekkida rasked tööõnnetused, kuna ei tunta vastavat tehnoloogiat vms

keskkonnanõuded-suured trahvid seoses keskkonna rikkumisega vms.
11. Lepinguliste meetoditega turule sisenemise erinevused.Eelised ja puudused
Eelised
Puudused
Litsenseerimine

• ei edastata füüsilist toodet vaid äriluba
  
• säilitatakse sihtriigis kontroll toote üle
  
• minnakse mööda sihtriigi imporditõkkest
  
• kulutatakse sisenemisele suhteliselt vähe
  
• riskitakse kapitali kaotamisega tagasihoidlikult
  
• välditakse suuri veokulusid
  

• Tulu väiksem
  
• Majanduslik risk väga suur, võib ilmneda konkurents
  
• Sihtrikk võib kaotada kontrolli toote üle
  
• Litsendiandjal ei ole võimalik mõjutada litsentsivõtja turundusprogrammi
  

Frantsiis

• Edukad majandusmeetodid-kergem alustada
  
• Väljaõpe
  
• Finantsabi
  
• Kontrollsüsteem
  
• Territooriumi kaitse
  
• Tunnustatud marginimega toode
  
• Suuremahulised ostud
  
• Ülemaailmne reklaam
  

• Frantsiisimise kulud(litsentsilõiv, muud kohesed maksud, kasutusloa maks jms)
  
• Piiratud ostuvabadus
  
• Piiratud toodangusari
  
• Piiratud edasimüük
  
• Kokkuleppe lõetamine
  

Investeetrimine

• väiksemad tootmiskulud
  
• suuremad ressursid
  

• suuremad kulutused
  
• kõrgem riskitase
  
• suurem infovajadus
  

Ühisettevõtlus

• väiksemad kulud
  
• ühised ressursid, kogemused ja riskid
  
• keskkonna ja turu tundmine
  

turunduse kontroll

• potensiaalse konkurendi koolitamine
  

12. Investeerimise ja ühisettevtõtluse eelised ja puudused(lk111)
Investeerimine
ühisettevõtlus
eelised

• väiksemad tootmiskulud
  
• suuremad ressursid
  

• väiksemad kulud
  
• ühised ressursid, kogemused ja riskid
  
• keskkonna ja turu tundmine
  
• turunduse kontroll
  

puudused

• suuremad kulutused
  
• kõrgem riskitase
  
• suurem infovajadus
  

• potensiaalse konkurendi koolitamine
  

14. Milliseid tegureid tuleb analüüsida turule sisenemise meetodi valimisel?lk 88
Välised mõjurid:

• Sihtriigi turg
  
• Sihtturu suurus
  
• Sihtturu kaugus
  
• Sihtturu konkurents
  
• Sihtriigi keskkond
  
• Sihtriigi tootmine
  
• Koduriigi keskkond
  
• Koduturu suurus
  
• Koduturu konkurents
  
• Kodumaised tootmiskulud
  
• Koduvalitsuse poliitika
  

Sisemised mõjurid:

• Firma suurus
  
• Firma tootmine
  

• Firma ressursid