1.2 Propaganda reklaamiliigina 4 reklaami põhiliiki: Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam Sotsiaalreklaam PROPAGANDA Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi eksponeerimine (kohustuslik propagandas ja kommR, fakulatatiivne imidzireklaamis, VÄLISTATUD-sotsR) 3. levitaja KASU laad (otsene kommR, kaudne propagandas ja sotsR, kummatki imidzireklaamis) (Isiklik enesemääratlus kuvandireklaami abil?) 1.3 Propaganda põhiliigid Propaganda põhiliik on propagandategevuse ERINEVUS kommunikatsioonimudeli alusel. Kommunikatsiooni mudeli alusel eristub kaks propaganda põhiliiki: 1
enam kaunistused. Levinud kogu maailmas, laialdasemalt USA-s, aga ka Saksamsaa ja Venemaa. Tänapäeval levinud peamiselt mööblina, aga ka arhitektuuris. Kuulsamad Bauhausi kunstnikud: Ludwig Mies von der Rohe,V.Kandinsky, P.Klee. Konstruktivism Venemaal üritati luua kommunistlikku utoopiat või loodeti aidata luua paremat ühiskonda. Arhitektuuris oli põhikohal lihtsad, risttahukakujulised hoonestised. Teos pidi osalema kommunistlikus propagandas. Kuulsamad Venemaa kunstnikud: Vladimir Tatlin, Aleksandr Rodtsenko, El Lissitzky, vennad Antonie Pevsner ja Naum Gabo. Funktsionalism ja konstruktivism Euroopas. Kunstnikud pelgasid dekoreerimist, vaid uskusid, et on olemas lihtsad ja selged ilureeglid, mida järgida. Tunnustati alguses jooni ja 90 kraadiseid nurkasid. Hiljem liitusid ka 45 kraadised nurgad. Värvusteks olid ainult põhivärvused, muid ei tunnistatud. Kuulsamad kunstnikud: Charles Edouard Jeanneret, Amedee
Need kujutasid endast iseseisvate rahvast toetamist ja Teises maailmasõjas kannatada saanud riikide abistamist, taas jalge alla saamise näol . Samuti vabastati Lääne-Saksamaa kommunistide mõju alt, kui loodi õhusild, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Kahe poole vaheline võitlus toimus väga paljudes eluvaldkondades: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises erinevates maailmajagudes, kultuuri- ja teaduselus, propagandas, sportlike tulemuste alusel jne. Külma sõja puhkemine oli vältimatu, sest kujunenud olid kaks täiesti vastandlikku leer, kes mõlemad üritasid oma eesmärke ellu viia ning tahtsid igal elualal vastasest üle olla ning mitte lasta vastasleeril oma tahtmist saada. Oleks üks pooltest saanud ülemvõimu maailmas, siis ei teaks keegi milline näeks välja tänapäeva elu. Sellel ei tohtinud juhtuda lasta, kuid selle hinnaks oligi külm sõda.
Berliini blokaad). Saksamaa lõhenes:Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik,Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Iseloomusta Külmasõja valdkondi-Vaenutsejad NSVL ja USA üritasid vastast ületrumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika maades, kultuuri-ja teaduselus, propagandas jne. Pingelõdvendus-Tehti leping mis piiras tuumariikide võidurelvastumist. Hiina ja Prantsusmaa ei ühinenud sellega ainukeste tuumarelva omavate riikidena. Lubatud oli maa-alused tuumakatsetused Keelati kosmoses, atmosfääris ja vee all katsetused. 1960. aastate lõpul hakti taotlema pingelõdvendust Ida-Lääne suhetes. NSVL tungis sisse Tsehhoslovakkiasse mis näitas et Moskva pole oma sõjakast poliitikast loobunud. USA kaotas edutu ja mõttetu sõja Vietnamis ja kahjustas oma mainet
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati
Nii mitmeski riigis, kuhu Teise ms päevil jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Lääne mõju üritati nendes maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vastast üritati üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Külm sõda sai hoo sisse Saksamaa lõhenemise ajal. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigivälispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nim Trumani doktriiniks. 1947. aastal pakkus tolleaegne USA riigisekretär e välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele
ARVESTUSTÖÖ KÜLMAST SÕJAST 1. Milles Külm sõda konkreetselt väljendus?(5 fakti) Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propagandas, võidurelvastumises, dokriinides ning konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel. 2. Miks oli kõige olulisemaks relvaks nn. strateegiline relv? Strateegiliseks relvaks loetakse kaugtegevusulatusega relvi, mis võimaldavad anda lööke vaenlase sõjalise ja/või poliitilise võimsuse phiallikate pihta ning üliriikidevalises konfliktis ühele poole võidu kindlustada. Strateegiliseks tuumarelvaks loetakse mandritevahlisi
Külma sõja põhjused: -Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. -Demokraatlikke lääneriike ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsi Saksamaaga -Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud -Erimeelsused Saksamaa tuleviku suhtes Külm sõda seisnes: -vastastikuses propagandas -vastastikuses luuretegevuses -vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO 1949 ja VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni 1955) -konfliktides ja sõdades kolmandates riikides -üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes 1. Berliini blokaad 1948/49 ja selle mõju Kriisi aastad- 1948/1949 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Saksamaa Kriisi põhjused- Blokaadi ajendiks oli rahareform, mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides.
Bèatrix(1786). Marie pühendus oma laste kasvatamisele ja toetas heategevust. Louis XVI oli iseloomult usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd, kuid oli otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi. Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikke eluviise. Marie Antoniette vastu propagandas oli ka tema Austria päritolu , väidetavalt truudusetus ja kaelakeeafäär. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid samuti vähendas ta õukonna kulutusi. 1789 aastal oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid. 14. juuli 1789 aastal vallutati Bastille` seda loetakse revulutsiooni alguseks. Revulutsiooni sündmustele andis ta ebakindlat vastupanu, kuid andis järjest järele. Lootes vältida hukkamist sunniti ta 6.oktoobril
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE I Külma sõja mõiste: · Külm sõda (1946-1991)- NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes: vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades,kusjuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdivad teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. · Termin võeti kasutusele 1947.a. · Vastandiks on "kuum sõda"-otsene sõjategevus
sajadtuhanded inimesed kodumaalt.) 5) Afganistani sõda (NSVL viis oma väed sinna on ikka maun) 6) Vietnami sõda 7) Kuuba ehk Kariibi kriis (Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, maailm oli kolmanda maailmasõja äärel) Taheti üksteisest üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameeria maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Võisteldi, kes suudab toota suuremaid ja tugevamaid relvu jne. 2. Kus asusid külma sõja aegsed kriisikolded (Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda)? (pead maailmakaardil need üles leidma). Ühte kriisikollet pead oskama lahti seletada: kes ja miks osalesid, mis toimus, kuidas lõppes (tulemused ja tagajärjed). (õp. lk 14-16) Berliini blokaad (1948-1949) Osalevad riigid: NSVL, Saksamaa, USA
Jossip Broz Tito Jugoslaavia kommunistliku vastupanuliikumise juht, valitseb mägipiirkondi Bosnias, Horvaatias, Montenegros Aktiivne vastupanuliikumine ka Taanis, Hollandis, Norras, Poolas Nõukogude Liit ja vastupanuliikumine Nõukogudevastaste meeleolude toel luuake Vlassovi armee 750 000 meest Kirik asub nõukogude võimu toetama Partisanisõja organiseerimine Kommunistlik Partei asub juhtima Sakslaste vastast võitlust kasutades propagandas ära sakslaste poolt toime pandud metsikused Nõukogude aladel Kuivõrd edukaks hindad sina vastupanuliikumist II maailmasõja ajal? Põhjenda oma seisukohta.
põhjamaist, germaani kunsti, mis oli eelistatud . Vihati nn degenereerunud kunsti, kus läbi tumedate värvivalikute ja moondunud inimkehade väljendati Esimese maailmasõja õudusi. Teosed põletati ja kunstnikel ei lastud enam töötada. Korraldati "mandunud" kunsti häbistusnäitusi, mida külastas üle kahe miljoni inimese. Hitleri arvates oli see juudi kunst. Maalikunst Kolmandas Riigis kandis natsionaalsotsialistlikus propagandas tähtsat rolli. Teoste nimed olid ennekõike uhked ning kujutasid aaria rassi tugevust ning teisi häid omadusi. Hea kunst sai olla ainult selline, mis aitab tõsta aaria rassi väärikust ja mehemeelt. Kujutati rassiliselt täiuslikke inimesi ja toetuti väärikatele eeskujudele mineviku kunstis. Maalikunst sarnanes mõnel määral Nõukogude Liidu kunstiga, mõlemas kujutati töölisi, sõdureid. Skulptuur
vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K.Pätsi kätte, Riigikogu saadeti suvepuhkusele, rahva õigusi ja vabadusi piirati, mille tulemusena demokraatia asendus autoritaarse diktatuuriga. kolonialism - suurriikide poliitika nõrgemate riikide enda valdusesse saamiseks. külm sõda -kommunistliku ja läänemaailma demokraatia vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, võidurelvastumises, propagandas, kriisides jne. Kujunes välja pärast Teist maailmasõda ja kestis kuni 1991 (1989) sundkollektiviseerimine - talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks. üliindustrialiseerimine - poliitika, mille käigus arendati eelisjärjekorras suurtööstust, eriti just rasketööstust. massirepressioon - väga suure arvu inimeste ahistamine, vangistamine, asumisele saatmine ja tapmine. Näiteks Eestis nõukogude võimu poolt 1941. ja 1949. läbi viidud küüditamised olid massirepressioonid.
Prantslased uut kuningat ei sallinud. Iseloomult oli Louis XVI usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd. Halvaks küljeks oli see, et ta oli otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ning aadliku elegantsi. Sisepoliitika, revolutsioon Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust (mis oleks andnud ettekäände Louis XVI poegade kõrvaldamiseks troonijärglusest tema noorema venna kasuks) ja kaelakeeafääri, milles ta oli tegelikult süütu, kuid millest jäi mulje, nagu oleks tema raisanud riigi raha ülimalt kalli kaelakee peale ning püüdnud seda siis kinni mätsida. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi
silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan. See plaan nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sõjale järgnes niinimetatult külm sõda aastatel 1945-1989. Külm sõda oli NSV Liidu vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Otsest sõjalist konflikti osapoolte vahel ei olnud ning sõda seisnes vastastikuses propagandas, luures, vastandlikke sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO) ja võidurelvastumises. Külma sõja kujunemise põhjusteks olid lääneriikide taotlused taastamaks demokraatiat Euroopas ja NSV Liidu soov laiendada oma mõjusfääri. Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt.
Aristoteles nentis, et ehk peaksid inimesed argumentidele senisest enam tähelepanu pöörama, kui nad ei soovi olla kellegi mõjuvõimu all. Nagu õigekeelsus sõnaraamat väidab, siis demagoogia on rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine. Kõige enam tehakse seda avalikult poliitikas ja just valimiste eel, mis praeguselgi ajahetkel väga päevakohane on. Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada
Louis-Charles (1785) ja Sophie-Béatrix (1786). Iseloomult oli Louis XVI usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd, kuid otsustusvõimetus ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi. Sisepoliitika Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette´i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid. Bastille´i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeva revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta
Euroopa Liiduga. 2004. aastal said Euroopa Liidu liikmeks kaheksa endist idabloki maad, nende hulgas ka Eesti. 8. USA ja NSV Liidu suhted jahenesid ja mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled üritasid üle trumbata kõikidel elualadel. Näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises ja propagandas. Paljud lääneriigid pidasid külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 9. Pärast teist maailmasõda kehtestati Euroopas uued riigipiirid. Võitjad kärpisid Saksamaa alasid. Itaalia pidi osa oma territooriumist loovutama Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale. Albaania sai iseseisvaks. Bulgaarial tuli loobuda kõigist vallutatud aladest. Rumeenia loovutas NSV Liiduse Bessaraabia, saades ise tagasi Põhja-Transilvaania. 10
Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle nejlakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel:relvade toormises,majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, kultuuris,propagandas jne. Saksamaa lõhenemine: 1948 asus NSV liit takitstama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. See aga ei õnnestunud, sest lääneriigid korraldasid õhusilla. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati, NSV liidu ja USA suhted olid rikutud. 1949 mais Saksamaa lõhenes: Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV) Külma sõja valdkonnad
võrdle) Linnades elas keskajal väga vähe rahvast, näiteks juba Tallinnas elas tol ajal vaid kuskil 7000, mis võrreldes tänapäevase paarisaja tuhande inimesega on ikka meeletu vahe. Hetkel elab ka enamikes maapiirkondades ja väikelinnades rohkem inimesi kui tol ajal Tallinnas. Tänapäevaks on ka linnapiirid tohutult kasvanud. Hetkel on samuti taas moesse läinud maale elama asumine. 22. Drang nach osten – on väljend, millega 19. sajandil hakati esialgu poola, vene ning prantsuse propagandas tähistama Saksamaa poliitilise ja kultuurilise mõju ning saksakeelse asustuse levikut Ida-Euroopas alates 12. sajandist. piiskop Albert – oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. Mõõgavendade ordu - oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237. 23. Stensby leping – on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani
Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures;vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Osapooled: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria,
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga
mõiste "raudne eesriie", mis olid Trumani doktriin ja Marshalli plaan, miks ja kus (maailmajagu) neid rakendati (lk 8) Sõjas ei kasutatud relvi, vaid sõditi nö poliitiliste, majanduslike ja ideoloogiliste ,,relvadega". Üritasid vastasxt üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, spordis, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika maades, kultuuri-ja teaduselus, propagandas jne. Külm sõda algas tänu USA ja NSV Liidu suhete jahenemisega. Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis. Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trauman´i seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshall`i tehtud kava, mis nägi ette
kunstnikke. Hukkuti, vaeveldi tööpataljonides, langeti Punaarmees. Osa kunstnike elu kujunes siiski mõnusaks, sest neid kasutati propagandas. Eduard Viiralt naasis Pariisist kodumaale aastal 1938, mil vahepeal kasutas juhust ja käis Marokos ka ,,ennast otsimas". Eestis elas ta kuni 1945. Aastani, mil kolis ta Rootsi ja sealt edasi Pariisi uuesti.
lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse vastaseisu Moskvaga. Soome muutus sõltuvaks NSVL. Soomestumine-e NSVL sõbralik poliitika. 1 AVALDUMISVORMIS: ei avaldunud otseses sõjategevuses, vaid: vastastikuses propagandas,vastastikuses luures, vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), võidurelvastumises- USA JA NSVL üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata ,vastastikustes ideoloogiates, konfliktides.(sõditi sõjalist abi andes) .nt kosmose hõivamine/ tuumarelvade täiustamine. Tuumapomm loodi USAS. 1. Aatompommi katsetamine 1945.a.. 1949.a katsetas nsvl oma tuumapommi(varastas infot) .1952.a vesinikupomm usas. 1963.a NSVL sõlmis kokkuleppe tuumarelvade katsetamise keelustamise kohta
Sõjategevus merel 1915. a 1915. a kuulutas Saksamaa välja piiramatu allveesõja. Inglismaa ümbrus kuulutati sakslaste poolt sõjatsooniks, plaanis oli blokaadiga Inglismaa murda. 1915. a mais uputasid sakslased Inglise reisiauriku Lusitania. Hukkus üle 1000 i, sealhulgas ka ameeriklasi. (Tänapäeval vaidlused, kas laeval oli sõjalist varustust või ei, arvatakse, et olevat olnud/olevat midagi leitud). Järgnes rahvusvaheline hukkamõist, seda sündmust kasutati ära Saksamaa vastases propagandas. Sõjatehnika osas: loodi pommitusvägesid. Lennukitele paigutati spetsiaalsed pommihoidjad. (Varem visati pomm käsitsi alla objektile). 1916. aasta Läänerinne. Saksamaa plaanid. Pealöök anda Prantsusmaale, hävitada prantslaste elavjõud. Kaaluti pealöögi andmist Verduni või Belforte´i kindluste suunas ja sealt edasi Pariisi tungimist. Valiti välja Verduni suund. Verduni lahing (veebr dets 1916)
Sõda sai alguse 1947. aastal, kui USA president Harry Truman avaldas oma Trumani doktoriini. Üheks sõja põhjuseks oli kindlasti ka Berliini blokaadi. Sõda kestis üle 40 aasta. Kuid see ei olnud tavaline sõda, kus sõditi rindel. See oli kõikehaarav poliitiline sõda, kus sõdisid kahe vastandliku maailmavaate esindajad. Vaenutsevad pooled üritasid üksteist üle trumbata paljudes valdkondades, näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, propagandas, teaduselus jne. Mõjuvõimu laiendamiseks toetasid nii USA kui ka NSVL teisi sõdivaid riike, tekitades erinevaid kriisikoldeid.1950- 1980 aastatel sai üheks peamiseks valukõsimuseks võidurelvastumine. Nii USA kui NSVL kartsid vastase võimalikku rünnakut, kuid üritasid samal ajal vastast hirmu all hoida. Eriti suur tähelepanu pandi massihävitusrelvade tootmisele, kuid arenes ka tavarelvastus (tangid, kahurid, lennukid jms). Külma sõja ajal kulutati raha paljudele
demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust.
Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon.
tüübile vastvat soengut. Moodsas Eesti Vabariigis ei näidanud enam juuste pikkus naise sotsiaalset staatust või seisundit, vaid nüüd näitas seda soengu moodsus, öeldi koguni, et tänapäeval on juusenam ehteks kui kaitseks.26 Moodne soeng tähendas lühikesi juukseid, vesilained, hiljem 1930. aastate teisest poolest elektri-, auru- ja poldilokke. Poisipead peeti nii praktiliseks kui moodsaks ning ametlikus poisipea propagandas öeldi, et praktilistele nõuetele peavad alistuma naised igast rahvusest, seisusest, vanusest jne. Öeldi koguni, et poisipeaga on igal naisel kergem elada: juukseid on kergem pesta, siluda ja temaga jäävad nägemata need “rasked” mured, mis tuntakse soengu pärast õhtul magama heites ja hommikul ärgates. Lühikese juukse kasuks rõhutati ka tema tervislikkust ning juuste äralõikamine olevat mõne naise juuksed suisa hävinemisest päästnud.
rasketööstusesse. 1)Talupojad maksustati, vili konfiskeeriti, NT1)Kõigile eraettevõtetele vilja ära võtmisel kasutati vägivalda. kehtestati kõrged maksud, mis tõi 2) suleti turud endaga kaasa erasektori kadumise 3) Küüditati keskmikud ja jõukaid 2)Vilja ja metsa müüdi talupoegi, neid süüdistati kolhooside välismaale, saadud raha läks vastases propagandas. Repressioonid rasketööstusele tekitasid hirmu ja inimesed hakkasid 3) Suurendati viina müüki astuma kolhoosidesse. 4) sunniviisiline riigilaenuoblikatsioonide müümine. Kaasnenud 1)Erasektor likvideeriti, järele jäi 1)Lõhuti umbes 3milj. talu, mille asemele muudatused vaid riiklik sektor tulid kolhoosid.
A la guerre, comme à la guerre (sõjas, nii nagu sõjas, on kõik lubatud). Koba oli tegelane, kes pakkus getost põgenenud juutidele varjupaika. Varjupaika pakuti ainult raha eest. Kui üürnikel raha otsa sai, andis Koba nad (juudid) võimudele üles, jagades raha sakslastega pooleks. Hiljem võttis järgmise satsi üürnikke sisse. Antisemitism on vihavaen juutide vastu, rahvusliku sallimatuse vorm. Avaldub juudivastases propagandas, laimu levitamises, õiguslikus ja majanduslikus diskrimineerimises ning füüsilises hävitamises. Roman veetis enda noorus aastad antisemitismi keskel. „Sakslased tahavad geto likvideerida“ (lk 82) Elanikud, kes elasid Krakowi getos, sooviti likvideerida ning selle asukad saadeti koonduslaagrite. Nende hulka kuulusid ka Fristeri vanavanemad. Fristeril tuli plaan vanavanemate päästmiseks. Selleks,
sead lammastel oma kisa ja määgimisega selle summutada. Nad määgisid, kuni farmirahval polnud enam võimalustki sõna sekka öelda. Sead valetasid ka kõikide nende asukate kohta, kes farmist kõrvaldatud või hukatud. Nõukogude Liidus tehti Stalinist plakateid, mis kujutasid teda talupoegade keskel, reklaamisid tema majanduslikke plaane ja lastesõbralikkust. On olemas plakat 1938. aasta parteikongressilt, suure terrori tippajast, mida kasutati laialt Nõukogude propagandas. Pildil on õnnelik tüdruk (Gelja Sergejeva), Stalini süles, käes kimp lilledega. Gelja sai alles palju hiljem teada, et tema isa lasti terrori käigus maha, ema aga saadeti sunnitöölaagrisse selle eest, et söandas oma mehe järele pärida. (Adamson, Ant, Mihkelson, Valdmaa, Värä, 2000, lk 85) 6 Siga Napoleonist taheti teha Suure Juhi võrdkuju. Tema nimi huulil, pidid loomad
V: energia, arukus, ahnus 17. Millise 2 ideoloogia hävitamine oli Nietzche jaoks kõige esmasemad? V: kristluse ja demokraatia hävitamine 18. Mis on Nietzche arvates hävitanud Saksa vaimukuse? V: luterlus, õlu ja Wagneri ooperid 19. Kus oli Nietzche arvates tugev valitsus ilma ,,parlamentaarse totruseta", mistõttu temast võib saada Euroopa valitseja? V: Venemaa 20. Millised 2 poliitikut armastasid kasutatada Nietzche mõistet ,,võimutahe" oma propagandas? V: Mussolini ja Hitler Ludwig Wittgenstein (1889-1951) 1. Kus ja millal Wittgenstein sündis? V: 19. sajandil Viinis 2. Kes oli Wittgensteini isa ametilt? V: rikas tööstur 3. Millised kaks heliloojat käisid Wittgensteinil kodus? V: Brahms ja Mahler 4. Kus Wittgenstein õppis masinaehitust? V: Berliini Tehnikakõrgkoolis 5. Milline filosoof andis Wittgensteinile tõuke tegeleda matemaatika ja filosoofiaga? V: Bertrand Russel 6
eluviisi ja füüsilist tööd, kuid otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi. 6. veebruaril 1778 sõlmis Prantsusmaa liidu USA-ga ja toetas viimast sõjas Suurbritannia vastu, kuid ei saavutanud midagi peale uute võlgade. Sisepoliitikas oli Louis XVI valitsuse peamiseks probleemiks järjest süvenev rahapuudus ja riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust (mis oleks andnud ettekäände Louis XVI poegade kõrvaldamiseks troonijärglusest tema noorema venna kasuks) ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat)
Esimesel pildil on selle aja “kollase kurjuse” plakat. Kuna enamik USA-sse tulnud hiinlasi olid mehed (naisi ei olnud vaja ja USA seadis nende immigreerumisele märksa rangemaid piiranguid), kujutatakse plakatil hiina meest kui valget naist ähvardavat vägivallatsejat. Allolev plakat aga esitab küsimuse: “Miks nemad (hiinlased) saavad ära elada palgaga 40 senti/päevas, nemad (valged ameeriklased) aga mitte. Konkurentsihirmust tekkinud propagandas suruti peale ideed, et valge mees on moraalne ja peab pidama ülal oma peret, hiina töölised aga ebamoraalsed ja pere eest hoolitsemise asemel suitsevad oopiumit. Seejuures kasutati ära fakti, et hiina töölistel tavaliselt ei olnud peret, sest hiina naiste immigreerumine USA-sse oli palju keerulisem ja valged ameerika naised üldiselt ei olnud nõus hiinlastega abielluma. Pildid: The Society Pages4 4 http://thesocietypages.org/socimages/tag/immigrationcitizenship/
Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel
Marie Antoinette'i ja Louis XVI noorim laps, Sophie Beatrix, suri 11 kuuselt. Antoinette oli muserdatud ja nuttis tunde lapse keha juures. Mitte kaua hiljem, teatasid arstid, et ta vanim poeg, Louis-Joséph, oli surmavalt haige. Lapse seisund halvenes ja Antoinette kulutas oma poja viimased kuud ta põetamisele. Prantsuse valitsus oli tõsiselt võlgades.Rahapuuduses ja riigivõlas,süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette'i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu ning väidetavat truudusetust. Louis XVI vähendas õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid. Bastille'i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeval revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta.6. oktoobril 1789 sunniti ta koos
nähtus. Stalini kõnele vastas Winston Churchill 5. märtsil 1946. a. kõnega kus tunnistas, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on tekkinud raudne eesriie . Lääneriike häiris tungivalt NSV Liidu mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas, millepeale alustati aktiivset vastutegevust kommunismi ja NSV Liidu vastu. Külm sõda Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ning luures, moodustati vastandlikke sõjalisi blokke ning toimus võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik see, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei puutunud, sõditi teise liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele rahalist või sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on kuum sõda, ehk otsene 4 sõjategevus. Selleni aga külma sõja ajal ei jõutud, kuna mõlemal osapoolel oli olemas tuumarelv
Läks 1916.a. otse koolipingist sõtta. Ta töötas ajakirjaniku,kaupmehe,kooliõpetaja,müügiagendi, organistina ning kirjutas teatrikriitikat. Kavatsus luua sõjaromaan, jutustada lahingutes kogetust tekkis tal 1917.a. See võttis külla aega, aga ,,Läänerindel muutuseta" tuli trükist alles 1929.aastal. See raamat on tänapäeval umbes 30 miljoni eksemplariga. See teos ei meeldinud võimukandjatele, kirjanikule heideti ette, et ta ei tunne sõda ja teda süüdistati koguni kommunistlikus propagandas. 1931.a. lahkus ta Saksamaalt, asudes elama Sveitsi. Ilmusid uued romaanid ,,Tagasitee" ja ,,Kolm sõpra". Talt võeti 1938.a. saksa kodakondsus ja ta emigreerus USA-sse. Suurt menu saavutas ka tema teos ,,Arc de Triomphe", mille sisuks gestaapo vanglast põgenenud saksa kirurgi Ravici ja näitlejanna Joan Madou armastuse lugu. Ka tema teosed ,,Elusäde", ,, Aeg antud elada, aeg antud surra", ,,Must obelisk" käsitlesid teise maailmasõja teemat. Oma peateoseks pidas kirjanik ,,Taeval ei ole
sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSVL kaasabil võimule komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le. Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne. Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevued 2. maailmasõja võitja riikide vahel. Külma sõja eesmärkideks oli Lääneriikidel NSVL 1950.-ndail aastail hoida ära kommunismi levik Maailma revolutsiooni ideede levitamine, euroopasse mõjuvõimu laiendamine.
ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Eesmärgid Nõukogude liidu eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust
lõpliku järjekordse maailmasõjani. Mõiste Külm Sõda võeti kasutusele esimesena USA riigiteadlase B.Baruh-i poolt. Külma sõja algusajaks peetakse märtsi 1946, kui Winston Churchill pidas kõne, milles Churchill tõi avalikkuse ette endiste liitlaste vastuolud. Lääneriike häiris NSV Liidu kasvav mõjuvõim ning sellest tulenes ka külma sõja olemus. Külm soda seisnes NSV Liidu ja Lääneriikide vastastikuses propagandas, lures, võidurelvastumises, konfliktides ja sõdades, kuid suurriigid ise omvahel sõjaliselt kokku ei põrka ning võitlevad liitlaste kaudu. Sõja lõpuajaks võib pidada 19990 algust, kui Idablok lagunes, Saksamaa ühines ja toimus NSV Liidu lagunemine. On inimesi, kes arvavad, et Külma sõja lõpetas Nõukogude Liidu otsus, et USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna
Goebbels oli oma iidoli soosingust sõltuv nagu alkohoolik pudelist. Seesama sõltuvus pani ta innuga Hitleri kui avaliku ebajumala müüdi kallal tööd tegema. Hitler mõjus talle messiasena, kes inimkonna päästab. Goebbelsi poolt loodud füürerimüüdi täpseimaks kirjelduseks on lause: "Füüreril on alati õigus." Kolmanda Reichi propagandajuht tahtis valitseda kõikide inimeste tunnete, soovide ja mõtete üle. Rahvale tehtud ajuloputusest sai mehe propagandas rahva ühtsust tähistav vandenõu. Tema relvadeks inimeste meeleolu mõjutavates sõnasõdades olid valdavalt lihtsad ja kergesti meeldejäävad lööklaused. Ta oli piisavalt kaval taipamaks, et mitte avalik vale, vaid poolik tõde on inimteadvuse apaatsele unele suigutaja. http://www.abiks.pri.ee Mida lähemale saabus väljateenitud lõpp, seda enam tuli rahva mõjutamiseks varjatud valet
samuti rääkija või kirjutaja, või kuulaja-lugeja tasemega. Üldiselt taandub kõik retoorilisele headusele. Nii võib retoorikat iseloomustada kui praktlist teadust ja efektiivse avaliku rääkimise ja kirjutamise kunsti. See on veenva keelekasutuse teadus ja kunst. Veenmise kolm objekti on logos, ethos ja pathos (lad.k.). Veenmine seotud logosega sõna on argumenteeritud, faktiline info, mõistlik noomimine või manitsemine, ethos ja pathos on veenmine läbi emotsionaalse, kasutuses propagandas ja demagoogias. Neid eesmärke võib leida kaasaegses poliitilises retoorikas. Tunneme ära sõnastuses , poliitiline kontroll, poliitiline kaalutlemine, poliitiline õigustus, poliitreklaam ja poliitiline õhutamine. Järgides eelöeldut võime kokku võtta, et retooriline analüüs tähendab uurida lingvistilisi ja teisi veenmisega seotud semiootika vahendeid retoorikas. See oli retoorika, teine aste poliitilise retoorika uurimisel on sõnal poliitiline. Kõige
põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva" (homo soveticus) ja kakskeelsuse propaganda. Vene keele kasutamisele ja kasutajatele anti Eestis eelisõigusi, EKP ja ENSV juhtkond vahetati välja Kremlile veelgi kuulekama vastu. Moskva propagandas "rahvaste sõpruse keeleks" tituleeritud vene keelt hakati õpetama eesti lastele juba lasteaias, eesti keele õpetamist mitte-eesti lastele ei peetud aga vajalikuks. Venestuseesmärke pidas silmas kogu kohalik kultuuri- ja hariduspoliitika, mille kaugem eesmärk oli eesti rahvusliku identiteedi aluse, lasteaiast ülikoolini ulatunud omakeelse haridussüsteemi lõhkumine. Mõistagi tõi see kaasa proteste ja varjatud vastupanu, seda eelkõige
See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999
suhted katoliku kirikuga, puudus ulatuslik terror, majandus võeti riigi kontrolli alla, võimu aitas hoida intensiivne propaganda, kujutati pilt, et Itaalia on võimas ja tugev, tegelikult aga oli majanduskasv kehvem kui kunagi varem ning agressiivse välispoliitika peale kulus palju ressursse, 1943 kõrvaldati Mussolini võimult Külm Sõda -Külm Sõda - idapoolse bolsevismi ja Lääne vaba maailma väärtuste vaheline konflikt ehk külm sõda, mis väljendub propagandas, võitluses mõjuvõimu pärast, võidurelvastumises, rahvusvaheliste liitude moodustamises, tehnilises ja manaduslikus rviaalitsemises -1941 - Atlandi harta (SRB, USA) - rahvaste enesemääramise õigus -1943 - Teheran (SBR, USA, NL) - lääneriigid tunnustavad NSV Liidu 1941. aasta piire -1945, 4.-11. veebruar - Jalta (SBR, USA, NL) - lepitakse kokku: Saksamaa jagamine okupatsioonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida-
repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). (Vt.ka õpik lk.52-53) erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes. 1.2. Külma sõja mõiste: · Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures;vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). · Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.
annaabi.ee 
