Maailm pärast II Maailmasõda (0)

Maailm pärast Teist Maailmasõda
Teine Maailma sõda toimus 1.september 1939 kuni 2.september 1945 – Saksamaa pealetungist Poolale kuni Jaapani kapituleerumisele. Inimeste sõnul on Teine Maailmasõda Esimese järg. Sõja algamise põhjuseks peetakse Saksamaa solvumist ja lüüasaamist Esimeses Maailmasõjas ja tema soovi võitjariikidele kätte maksta ning võitles lõpuks kahel rindel. Sõjale järgnesid suured territoriaalsed muudatused ja ,,külm sõda’’. Samuti sooviti aidata sõjas kannatada saanud riike uuesti jalule.
Üle maailma lõppes Teine Maailmasõda Jaapani kapituleerumisega 2.septembril 1945. Jaapani olukord oli küll lootusetu, aga ei oldud nõus kapituleeruma. USA kasutas tuumapomme, Nõukogude väed tungisid Jaapanisse , purustasid sealse miljonilise armee ja Jaapan andis alla. Euroopas lõppes sõda Saksamaa kapituleerumisega 8.mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia ) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes.
Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin . Ülejäänud maailmas – Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tšehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale. Trieste kuulutati vabaks territooriumiks.
Teise Maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda . Prantsusmaa ja Suurbritannia asemel tõusis USA osatähtsus, kes läks majandusliku arengu poolest teisest riikidest kaugele ette. Teiseks määravaks maailmapoliitika jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma võimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idablokis piirata nn raudse eesriidega. Raudne eesriie oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine , vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll,  tsensuur .
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet – üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. NSV Liidu eesmärgiks oli kommunismi levik üle Euroopa ja Aasia . USA nägi selles suurt probleemi ja soovis oma positsiooni tugevdada. USA esimeseks sammuks oli Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan. See plaan nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Sõjale järgnes niinimetatult külm sõda aastatel 1945-1989. Külm sõda oli NSV Liidu vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Otsest sõjalist konflikti osapoolte vahel ei olnud ning sõda seisnes vastastikuses propagandas, luures, vastandlikke sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO) ja võidurelvastumises. Külma sõja kujunemise põhjusteks olid lääneriikide taotlused taastamaks demokraatiat Euroopas ja NSV Liidu soov laiendada oma mõjusfääri. Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas külma sõja see, et Nõukogude Liit otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane , mille järel ka USA ei tundnud end enam ohustatuna Nõukogude Liidu poolt.
Külma sõja üks raskemaid kriise oli Berliini blokaad . Berliin oli jagatud nelja riigi vahel ära ja neil olid erinevad vaated Berliini edasises olukorras. Kuna NSV Liidule ei sobinud lääneriikide rahareformi tegemise soov, blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele. Nii sai Berliini NSVL mõjusfääris olud osa kõik oma vajaliku ainult õhuteede kaudu.
Külma sõja juurde kuulunud võidurelvastumine kujutas endast NSV Liidu ja USA vastastikku kartust võimaliku sõjalise kokkupõrke osas. Mõlemad riigid täiustasid võidu oma kõikki massihävitusrelvi.  1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid saata tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus:  tankid , suurtükid, lennukid . Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises.
Relvade tootmise juurde kuulus ka nende katsetamine. USA ja NSV Liit katsetasid oma tuumarelvi palju ja igal pool – maal, õhus, kosmoses ja vee all. Kuna selline katsetamine muutus ohtlikuks, sõlmiti 1963. aastal Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping. 1968. aastal sõlmiti tuumarelvade leviku tõkestamise leping.
Lisaks relvade toomisest tegelesid riigid ka muu tööstusega, majandus arenes kiiresti. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus -, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesusetoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kõik see tagas masstootmise jaoks massilise tarbimise. Nende aastate majandusedu sümboliks Euroopa maades nagu ka kahe maailmasõja vahelisel ajal USA-s sai auto.
Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik integratsioon , seetähendab eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Terase ühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland . Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit – Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon .
Teine Maailma sõda oli 6-aastane sõda, mida alustas Saksamaa. Seda nimetatakse Esimese järjeks. Sõja lõpetas Jaapani kapituleerumine . Euroopas lõppes sõda varem Saksamaa kapituleerumisega. Võitjariikideks kuulutati Suurbritannia, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja USA, kes hakkasid korraldama edasist maailma kujunemist. Toimusid territoriaalsed muutused ja võitjariigid jagasid omavahel alasi okupatsioonitsoonideks. Kujunesid kaks poliitilist jõudu – demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlik NSVL. NSVL kaitses oma mõjusfääri lääneriikide vaadete eest ,,raudse eesriidega’’. Kaitsmaks Euroopat kommunismi eest töötas USA välja Trumani doktriini ja Marshalli plaani. 1945-1989 oli ,,külm sõda’’ NSVL ja lääneriikide vahel. Otsest sõjalist kokkupõrget polnud, riigi üritasid luure , võidurelvastumise, sõjaliste blokkide moodustamise ja propagandaga üksteisest üle olla. Külma sõja üks raskemaid kriise oli Berliini blokaad – NSVL sulges juurdepääsud oma Berliini osasse ja seda osa varustati ainult lennukitega. Võidurelvastumisega kaasnes relvade katsetamine, mis lõpetati ohutuse mõttes 1968. aastal. Arenes ka tavaline tööstus. USAs tekkis heaoluühiskond. Seal arenes riiklik tervisabi, sotsiaalabi ja haridus. Majandusliku edu sümboliks sai auto. Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel loodi Euroopa Söe- ja Terase ühendus, mis oli aluseks Euroopa Liidu kujunemises.
Birgit Klee 11B