II maailmasõda (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

NSV liit - ülevaade

NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades. 1947. Aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andma USA-le eelise võitlu

Ajalugu

1

doc

II MS järgne maailm

Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda ­ kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin ­ USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli plaan ­ USA riigisekret

Ajalugu

2

doc

Maailm pärast II maailmasõda

Raudne eesriie ­ NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda ­lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin ­ USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan ­ USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad ­ üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 ­ 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür ­ 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist ­ idasakslaste põge

Ajalugu

5

rtf

Ajaloo KT Eesti iseseisvuse kohta

· Ründasid nõukogude asutusi ja Punaarmee allüksusi. · Püüdsid takistada taanduvate kommunistide hävitustööd ning võtsid paljudes linnades võimu oma kätte. 1944.aastal alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalimstusi Iseseisvuse taastamiseks, kuid see plaan kukkus läbi, kuna pealinnale polnud kaitset. 5. Teise maailmasõja tagajärjed (maailmas): millised need olid, mida kujutas endast uus jõudude vahekord maailmas pärast Teist maailmasõda (õp. II osast lk 6-7) Suur ohvrite ja purustustearv. Tuhanded linnad, alevikud ning külad olid täielikult või osaliselt hävitatud. Purustatud oli kümneid tuhandeid tehasied, vabrikuid, elektrijaamu, teid, sildu, jms. Kohutava tagasilöögi sai ka põllumajandus: rohkem kui poole võrra vähenes kariloomade arv, põllumaad olid suures osas hävitatud. Miljonid inimesed jäid peavarjuta ja elatusvahenditeta. Ees ootas tohutu taastamistöö. See

Ajalugu

3

doc

Külma sõja kriisid

Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Prtugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960 a lahkus paktist Prantsusmaa, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. 1999 aastal liitusid NATO-ga esimiesed endised sotsialismimaad Tsehhi Vabariik, Ungari ja Poola. Eesti, Läti ja Leedu liitusid organisatsiooniga 2004 aastal. 6. Berliini blokaad Peale teist maailmasõda jaotati sõjasüüdlane Saksamaa 4-jaks okupatsiooni tsooniks. Inglismaa ja USA soovisid ühtset Saksamaad taastada. NSV Liit tahtis, et Saksamaa oleks tema satelliitriik. 1948 aastal ühinevad USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ning algab Saksamaa jaluletõus. Ida-Saksamaal valitseb vaesus ja nälg ning inimesed põgenevad läände. Nõukogude sõjavägi sulges aga kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad berliiniga, et takstada sinnna vajalikke kaupade toimetamist

Ajalugu

2

docx

II maailmasõja kriisid

Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür ­ Lääne- Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.  Võitlus kolmanda maailma riikides-Kores sõda- Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna- Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja- Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida kriis, Kariibi (Kuuba) kriis- Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam

9.klass ajalugu

7

doc

Aeg pärast II maailmasõda

1940'ndate aastate lõpul algas USAs vasakpoolsete vastu suunatud rünnak,mis piiras paraku ka demokraatlikke vabadusi. Mõne aja pärast said ameeriklased siiski aru,et selline poliitika võib ohustada riiki ning teisitimõtlejate tagakiusamine lõpetati. Üheks vanimaks probleemiks USAs oli mustanahaliste olukord. Kuigi neegrid vabastati orjusest juba 19.sajandi kodusõja ajal,jätkus nende diskrimineerimine ka pärast teist maailmasõda ,eriti lõunaosariikides. Piirati mustanahaliste valimisõigusi,lapsed ei saanud õppida valgete lastega samas koolis,raske oli ka töökohta hankida. Murrang neegrite olukorras toimus 1960'ndail aastail,mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused,mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu. Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli pastor Martin Luther King. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidu ja saavutas edu.

Ajalugu

2

docx

Miks puhkes külm sõda

Miks puhkes külm sõda Külm soda oli USA juhitud kapitalisliku leeri ja NSVLi poolt juhitud sotsialistliku leeri majanduslik ning poliitiline vastasseis Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. II maailmasõja ajal olid USA ja NSVL liitlased, kelle ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa purustamine. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda? Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel s

Ajalugu

Kommentaarid (2)