Tallinna Nõmme Gümnaasium
Kolmanda Riigi kunst
Referaat
Mart Linnas
Juhendaja Rainer Vilumaa
Tallinn
2011
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………………..3
Maalikunst ………………………………………………………………………………....3
Skulptuur …………………………………………………………………………………..3
Arhidektuur ………………………………………………………………………………..4
Paraadid……………………………………………………………………………………4
Muusika …………………………………………………………………………………...5
Graafiline kunst……………………………………………………………………………5
Kasutatud allikad………………………………………………………………………….6
Kolmandale riigile iseloomulik kunst sai alguse 1933, Hiltleri
võimulesaamise aastal Hitler isiklikult kuulutas kõik 20. sajandi moodsa kunsti voolud „ mandunud kunstiks“, mis tuli hävitada.
Septembris avas Joseph Göbbbels Riigi Kultuurikoda. See
omakorda jaotus iga kunstiliigi jaoks. Kultuurikoja eesmärk oli
arendada aaria rassile omast kunsti.
Maalikunst
Aaaria rassile omaseks kunstiks peeti traditsioonilist, klassitsismi
ja realismipärast kunsti. Erinevalt Itaaliale vihati modernismi.
Algas võitlus avangardismi ja ekspressionismi vastu, mille keskuseks
Saksamaa oli muutunud. Kunstnikud põgenesid riigist. Arvati, et Emil Nolde , Ernst
Barlach ja Erich
Heckel iseloomustavad hästi põhjamaist,
germaani kunsti, mis oli eelistatud . Vihati nn degenereerunud
kunsti, kus läbi tumedate värvivalikute ja moondunud inimkehade
1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ja tundma võimalikult ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka lausa ohtlik sellepärast, et avangardislik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, teiseks lihtsalt sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib
Tallinna Saksa Gümnaasium Referaat Totalitaarsete riikide kunst XXX XXX 12A Tallinn 2010 Üldiselt kunstist totalitaarses Saksamaal ja Nõukogude Liidus Totalitaarsed riigid nagu Saksamaa ja Nõukogude Liit olid mõlemad diktatuurid, mis kontrollisid ja sekkusid tugevalt inimeste eludesse. Rangelt kontrolliti ka kunsti, sest läbi selle on võimalik levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid, mistõttu ,,vale" sõnumiga kunst valitsejatele väga ohtlikuks saada võib
Totalitaarsete riikide kunst Marilyn,Anette ja Siret • 1930.aastail taganes avangardistlik kunst. • Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik
Kogu reziimi hakkas valitsema kooslus SS/Gestapo/SD. See oli Saksamaa poliitilises struktuuris säärane revolutsioon, mis ületas kõik ettekujutused legaalsusest. 1934. aasta lõpuks oli Hitler Weimari vabariigi niisama hästi kui HÄVITANUD. 1919. aasta põhiseadust ei tühistatud vormiliselt küll mitte kunagi, aga kõik opositsioonierakonnad olid kõrvaldatud, inimõigused kaotatud, Reichstag'i kontrollile valitsuse üle lõpp tehtud ning riigi kõik tähtsamad ametid koondatud ühe inimese kätte. Demokraatia oli asendatud diktatuuri ja institusionaliseeritud vägivallaga. On tavaks olnud arvata, et see oli tõhus ja hästiorganiseeritud süsteem, kus kõike kontrollis Hitler isiklikult. Nüüd on arvamus aga muutunud. Praeguse seisukoha järgi oli Saksamaa diktatuuris vähem korda, kui seni arvatud; tegelikult valitses seal kohati isegi kaos. Erinevatest olukordadest sugenes Land'ide peaministrite ja kuberneride vaheline
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni. Kuna Versailles` rahule olid alla kirjutanud Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud neid saksa rahva alandamises ja rahvuslike huvide reetmises süüdistama. Hitler uskus, et I maailmasõja kaotuse süü langeb sotsiaaldemokraatidele. Sotsiaaldemokraatidest kujunesid hiljem välja kommunistid. Hitleri arvates olid just nemad need, kes õhutasid streike ja rahulolematust. Kui Hitler leidis oma tee erakonna etteotsa, oli te
Põhjenda! Mussolini oli eelnevalt läbi surunud seaduse, mille kohaselt erakond, kes sai üle 50% häältest, omandas automaatselt 2/3 parlamendi kohtadest. 60% häältega saigi Fashistlik partei 535-kohalises parlamendis 375 kohta. Sellega suurenes nende mõjuvõim oluliselt. 11. Millised ebademokraatlikud muudatused toimuvad Itaalias olustikus/sisepoliitikas 1926-1929. a.? 1925 Üheparteisüsteem, duce-le anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Propaganda intensiivsue kasv. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus olemasolevad õpikud kirjutati ümber. 12. Millised ideed Mussolini õpetusest said ka paljude teiste diktatuuride (näiteks Hitleri ja Franco) alusideeks? Indiviid on ajaloos mööduv nähtus. Kõik Indiviidi huvid tuleb allutada riigi omadele
· Salapolitsei luuakse. Luuakse OVRA(uus salapolitsei) ja Erakordne Riigikaitse Tribunal. · Keelatakse streigid. · Luuakse Korporatsioonide Ministeerium. · Mussolini hakkab korraldama majandusarengut ja tegutseb rahva hüvanguks. · Piirid suletakse. 3. III periood: 1929-1935 Korporatsiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimetatakse konsensuse aastateks. 1929. aastal sõlmib Mussolini Lateraani leppe (konkordaadi lepe) paavstiga, mille tulemusena luuakse Vatikani riik. Mussolinil on tänu sellele suur rahva toetus. Majanduse arendamiseks ja klassivõitluse vältimiseks luuakse korporatsioonid e. luuakse eluaalade kaupa süsteem, kus saavutatakse kõik kokkuleped. 1934. aastal tekivad tööandjate ja võtjate segakorporatsioonid. Riigi nõrkused:
1923. aastal korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud, Hitler läks aastaks vangi. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, kogus see kiirelt poolehoidu. Tuli palju uusi liikmeid. Suurenes ka natside valijate arv. 1932. a parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933 jaanuaris nimetas Saksamaa riigipresident Hitleri vabariigi 15ndaks kantsleriks. Weimari vabariik asendati aegamööda Kolmanda riigiga(natsisaksamaa nimetus. I riik püha rooma riik,II 1870. a ühendatud Saksa Keisririik ja III Hitleri Suur-Saksamaa. Diktatuuri kujunemine Hitleri õpetuse põhimõtted olid sõnastatud tema raamatus ,,Mein Kampf"(minu võitlus). Selle kirj. Alustas ta 1924 kevadel vanglas. Hitleri meelest pidi Saksamaa jälle suureks ja tugevaks ja jõukaks saama. Selleks tuli tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi
Kõik kommentaarid