Natsi-Saksamaa/Kolmanda Riigi riigi kunst (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Kolmanda Riigi kunst
Referaat
Mart Linnas
Juhendaja Rainer Vilumaa
Tallinn
2011
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………………..3
Maalikunst ………………………………………………………………………………....3
Skulptuur …………………………………………………………………………………..3
Arhidektuur ………………………………………………………………………………..4
Paraadid……………………………………………………………………………………4
Muusika …………………………………………………………………………………...5
Graafiline kunst……………………………………………………………………………5
Kasutatud allikad………………………………………………………………………….6
Kolmandale riigile iseloomulik kunst sai alguse 1933, Hiltleri võimulesaamise aastal Hitler isiklikult kuulutas kõik 20. sajandi moodsa kunsti voolud „ mandunud kunstiks“, mis tuli hävitada. Septembris avas Joseph Göbbbels Riigi Kultuurikoda. See omakorda jaotus iga kunstiliigi jaoks. Kultuurikoja eesmärk oli arendada aaria rassile omast kunsti.
Maalikunst
Aaaria rassile omaseks kunstiks peeti traditsioonilist, klassitsismi ja realismipärast kunsti. Erinevalt Itaaliale vihati modernismi. Algas võitlus avangardismi ja ekspressionismi vastu, mille keskuseks Saksamaa oli muutunud. Kunstnikud põgenesid riigist. Arvati, et Emil Nolde , Ernst Barlach ja Erich Heckel iseloomustavad hästi põhjamaist, germaani kunsti, mis oli eelistatud . Vihati nn degenereerunud kunsti, kus läbi tumedate värvivalikute ja moondunud inimkehade väljendati Esimese maailmasõja õudusi. Teosed põletati ja kunstnikel ei lastud enam töötada. Korraldati “mandunud” kunsti häbistusnäitusi, mida külastas üle kahe miljoni inimese. Hitleri arvates oli see juudi kunst.
Maalikunst Kolmandas Riigis kandis natsionaalsotsialistlikus propagandas tähtsat rolli. Teoste nimed olid ennekõike uhked ning kujutasid aaria rassi tugevust ning teisi häid omadusi. Hea kunst sai olla ainult selline, mis aitab tõsta aaria rassi väärikust ja mehemeelt. Kujutati rassiliselt täiuslikke inimesi ja toetuti väärikatele eeskujudele mineviku kunstis. Maalikunst sarnanes mõnel määral Nõukogude Liidu kunstiga, mõlemas kujutati töölisi, sõdureid.
Skulptuur
Skuptuur andis natsidele parema võimalise oma rassiideoloogiat väljendada. Enamasti kujutati alasti meest, mis oli aaria rassi ideaal. Alasti naisi kujutati harvemini. Tuntuimateks skulptoriteks tol ajal olid Arno Breker ja Josef Thorak. Arno Breker oli tuntud kui Hitleri lemmikkunstnik. Ta on suurel hulgal tuntud inimeste pronksportreesid valminstnud, näiteks Adolf Hitler’i, Albert Speer ’i, Richard Wagner ’i, Paul von Hindenburg ’i ja paljude teiste. Skulptuure asetati avalikesse kohtadesse propaganda eesmärgil. Näiteks uue riigikantselei hoone ees olevad kaks kuju, die Partei ja die Wehrmacht kehastasid natsipartei ja armee aariapärast olemust.
Arhidektuur
Natsismile omane arhidektuur sai alguse kui sai valmis Zeppelinfeld staadium Nürnbergis, kus hakati regulaarselt paraade ja muid üritusi pidama . Kolmanda Reiigi arhidektuurile võib omaseks pidada suurusehullustust.
Kuid Hitleri kõige suuremaks arhidektuuriliseks eesmärgiks võiks pidada Berliinist Welthauptstadt Germania loomist. See oleks olnud terve maailma pealinn, ning Berliin plaaniti täiesti ümber ehitada. Seda ei jõutud teha sest Hitler ei võitnud sõja. Selle linna südameks oleks saanud Volkshalle. Kõrguseks oleks pidanud olema 290 meetrit mis oleks tol ajal olnud gigantne . See oleks olnud koht kust Hitler, kui maailmavalitseja oma tahet oleks kuulutanud. Ühe ainsatest Germaania ehitistest, mis valmis, oli riigikantselei ja olümpiastaadion. See sai valmis 1939. aastal kuid peale sõja lõppu lammutati suurte purustuskahjustuste tõttu. Samuti plaaniti ehitada berliini võidukaart, mis oleks olnud pariisi omast kaks korda suurem ning teisi hooneid.
Suurte ehitiste jaoks testiti Berliini pinnase kandevõimet, valmistades hiiglasuure betoonsilindri. Tehti kindlaks et, kui silinder vajub vähem kui 6 cm maasse, on pinnas sobiv. Sõja lõpuks oli silinder vajunud rohkem kui 18 cm. seega oleks hiiglasuurte hoonete ehitamine sellises suuruses pea võimatu olnud.
Sõja jaoks ehitati Saksamaale ja Austiasse suuri õhutõrjetorne. Need olid eriti tarvilikud, kui saksa linnu pommitama hakati.
Paraadid
Kõige suurejoonelisemad kunstlilised üritused Kolmandas Riigis olid kindlasti paraadid. Neid hakati pidama riiklikult 1933. aastast, kuid juba varem partei ja ründerühmlastega. Peale 1933. aastat olid peeti paraade suures osas propaganda eesmärgil. Parteil osalesid kõikvõimalikud organisatisoonid, nagu Schutzstaffel, Sturmabteilung ja paljud teised. Ükski paraad ei möödunud ilma Hitleri tormilise kõneta. Natsid kütsid rahva korralikult üles, enne kui füürer rahva ette lasti kõnet pidama. Pärast kõnet toimusid tohutud ovulatisioonid. Just Hitleri kõne oli see, millega saksa rahva ajusid pesti .
Muusika

1920. ja 1930. aastatel kuulati jazzmuusikat, kabareed and avant garde’ muusikat. Natsid eelistasid klassikalist , Bach ’i, Beethooven’i ja Wagner’i muusikat. Kaasaegset muusikat peeti samuti degenereerunuks ja juudipäraseks, mis kuulutati hävitamisele. Eriline koht oli natsionaalsotsialistlikul muusikal mida kuulati paraadidel ja muudel parteiüritustel. Tuntuim Horst-Wessel-Lied. Schoenberg’i, Mahler’i ja Mendelssohn ’i muusika keelati sest see oli väidetavalt juudipärane.

Graafiline kunst

Üheks tähtsaimaks graafilise kunsti liigiks Kolmandas Riigis olid natside propagandaplakatid. Nende kõrgaeg oli enne Hitleri võimulesaamist valimistel ja hiljem maailmasõjas. Enne sõda kujutati propagandaplakatitel enamasti parteilasi ja SA’i võitlejaid. Propagandaplakateid kasutati edukalt välismaalaste mobiliseerimiseks Waffen- SS’i. Kasutati rahvuslikke ja traditsioonilisi ja rahvuslikke motiive , nagu Eestis Kalevipoeg. Tuntuim postrite kujundaja oli Hans Schweitzer, kes töötas pseudonüümi Mjölnir all.

Allikad

http://en.wikipedia.org/wiki/Art_of_the_Third_Reich

http://www.goodart.org/artofnz.ht m

http://fcit.usf.edu/HOLOCAUST/arts/artReich.ht m

http://en.wikipedia.org/wiki/Arno_Breker

http://www.calvin.edu/academic/cas/gpa/posters2.ht m

6