Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külma sõja kriiside kokkuvõtted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Külma sõja põhjused: 
-Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II 
maailmasõda. 
-Demokraatlikke lääneriike ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsi 
Saksamaaga 
-Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud 
-Erimeelsused Saksamaa tuleviku suhtes 
 
Külm sõda seisnes: 
-vastastikuses propagandas 
 -vastastikuses luuretegevuses 
-vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO 1949 ja VLO ehk 
Varssavi Lepingu Organisatsiooni 1955) 
-konfliktides ja sõdades kolmandates riikides 
-üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes 
 
1. Berliini blokaad 1948/49 ja selle mõju 
Kriisi aastad
​- ​1948/1949  Kriisi piirkond ( maailmakaardil) ​- ​Saksamaa  Kriisi põhjused ​-​ Blokaadi ajendiks oli rahareform, mis viidi läbi USA, Prantsusmaa  ja Suurbritannia tsoonides. 
Konfliktis osalevad riigid ​- ​Saksamaa, Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia.  Konflikti lahendus ​- ​NSVL hakkas Berliini varustama toidu ja kütusega    Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid linna toidu ja kütusega 
ööpäevaringselt. Kiirendas Saksamaa lõhenemist 
Tulemused ja mõju ​- ​Lääneriikide maine paranes, kuid NL maine langes.  Lääneriigid muutusid ühtsemaks. Saksamaa lõhenes lõplikult. 
 
2. Berliini kriis, Berliini müüri ehitamine 1961.a. 
Kriisi aastad- 
​1958-1961  Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- ​Lääne-Berliin, Ida-Berliin  Kriisi põhjused-  ​NL ei tahtnud, et ida-Berliinis inimesed Lääne-Berliini  põgeneksid. Ida-Saksamaa tahtis NSVLi võimu alt vabaks saada. 
Konfliktis osalevad riigid-  ​USA, NSVL, Saksamaa  Konflikti lahendus-  ​Peale müüri ehitust ajapikku kriis vaibus.  Tulemused ja mõju-  ​Valmis Berliini müür. Sai kinnitust ja täiendust "raudne  eesriie". Ida ja Lääne vaheline suhtlus muutus veel väiksemaks. 
 
3. Suessi kriis 1956.a. 


Kriisi aastad-  ​1956-1957  Kriisi piirkond ( maailmakaardil)-  ​Suessi kanal  Kriisi põhjused-  ​Egiptuses riigipööre, Suessi kanali riigistamine.  Konfliktis osalevad riigid-  ​Egiptus, Prantsusmaa, Suurbritannia, Israel, USA,  NSVL. 
Konflikti lahendus-   ​Suessi kanal jäi Egiptuse alla, polnud enam riigistatud.  Tulemused ja mõju-  ​Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenenud,  NSVL mõju Lähis-Idas suurenes. 
 
4. Kuuba kriis a. 1962 
Kriisi aastad- 
​1962  Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- ​ ​Kuuba  Kriisi põhjused- ​NL viis Kuubale raketid ja USA märkas seda.  Konfliktis osalevad riigid-  ​Kuuba ja NL, USA, Suurbritannia, Itaalia, Türgi.  Konflikti lahendus-  ​NL viis raketid Kuubalt ära ja USA tõi Itaaliast ja Türgist jne  raketid ära. 
Tulemused ja mõju- ​ ​Oli hetk, kus saadi aru, et see võib olla reaalne tuumasõja  oht. Võimalik, et tuumarelvade keelud jms on mõjutatud sellest hetkest. 
 
5. Vietnami sõda a.1964-1975 
Kriisi aastad- 
​1964-1975  Kriisi piirkond ( maailmakaardil)-  ​Vietnam  Kriisi põhjused-  ​Põhja-Vietnami ehk Vietnami demokraatliku vabariigi soov  (Vietnami demokraatlik vabariik oli NL poolt mõjutatud ehk kommunistlik) kukutada 
Lõuna-Vietnami valitsus, kommunismi leviku takistamine, doominoefekti vältimine, 
Demokraatia levitamine, Vietnami DV ei nõustunud riigi kaheks jagamisega 
Konfliktis osalevad riigid-
​ ​USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia, NSVL  Konflikti lahendus-   ​Sõlmiti Pariisi rahuleping, Lõuna-Vietnam kaotas...  Tulemused ja mõju-   ​USA maine langes rängalt, Vietnami kaks poolt ühendati.  Kommunism sai võimule. 
 
6. Afganistani sõda a. 1979-1989 
Kriisi aastad-
​ ​1979-1989  Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- ​Afganistan  Kriisi põhjused ​-​ NSVL tahtis Afganistani vallutada, võimu vahetus ning paljud  afganistaanlased ei tahtnud NSVLi pool olla. 
Konfliktis osalevad riigid-  ​NSVL, Afganistan, USA, Suurbritannia, Pakistan,  Hiina 
Konflikti lahendus-  ​NSVL viis oma sõjaväe Afganistanist ära..? 


Tulemused ja mõju-  ​NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks  maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi NSVL oma 
väed sealt ära. Sõda polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. 
 
Külma sõja kriiside kokkuvõtted #1 Külma sõja kriiside kokkuvõtted #2 Külma sõja kriiside kokkuvõtted #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 388589 Õppematerjali autor
On kirjas külma sõja kriiside kohta, nende aastad, osalenud riigid, kriisi piirkond, konflikti põhjused ning lahendus ja tulemused/mõju.

Sarnased õppematerjalid

Külm sõda
60
pptx

Külm sõda

Külm sõda Diana Sahhatova termin võeti kasutusele 1947.a. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). NL eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi.

Ajalugu
Ajaloo 2-kursus KT
8
docx

Ajaloo 2. kursus KT

riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kogu maailmas? NSVL mõju (Araabia riigid) ja USA mõju (Iisraeli) kasv antud

Ajalugu
Külm sõda
3
doc

Külm sõda

Külm sõda (1945-48 ­ lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi ­ kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie ­ sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H

Ajalugu
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda
4
docx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga. IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA Poola Mongoolia Kuuba Saksa DV Põhja-Vietnam Tšehhoslovakkia Hiina RV Ungari Põhja-Korea Rumeenia Jugoslaavia Albaania Nimetatud riigid ei kuulunud NSVL koosseisu! 4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN, NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu. Trumani doktriin 1947- Dokument, mille alusel tuleb USA- l anda majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, kelle iseseisvust ohustatakse või püütakse õhutada kodusõda, et teostada selle käigus riigipöörde. Marshalli plaan- Plaan, mille alusel tuli sõjast kannatada saanud riikidele võimaldada ulatuslikku majanduslikku abi, sest ajalugu näitas, et kommunistlikke riigipöördeid on

Maailmasõjad
Külm sõda - blokaadid ja kriisid
3
doc

Külm sõda - blokaadid ja kriisid

mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle Trumani doktriin- abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. ÜRO- Ühinenud Rahvaste organisatsioon, 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahu ning ollakse sõja vastu. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Afganistani sõda(1978-1989) Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külma sõja ajal sõditi järgmiste relvadega: · Üksteise ületrumpamine relvade tootmise · Majanduse arendamises · Mõjuvõimu laiendamises Euroopas ja kolmandas maailmas(Aasia,Lõuna-Ameerika) · Kultuur, propaganda jne Külma sõja algus: Berliini blokaad

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed

Ajalugu
Olukord maailmas pärast 2-maailmasõda-Külma sõja algus
6
odt

Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda, Külma sõja algus

Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda. Külma sõja algus. 1.Külma sõja puhkemine Lääneriikide ja NSVL suhted teravnesid kui sai selgeks, et NL püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSVL kaasabil võimule komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun