Põhikooli ajaloo KT konspekt (0)

Q: Mida kujutas endast külm sõda?

Vastus leiad õppematerjalist: Põhikooli ajaloo KT konspekt

Q: Miks ja kelle vahel see toimus?

Vastus leiad õppematerjalist: Põhikooli ajaloo KT konspekt

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida kujutas endast külm sõda?
Miks ja kelle vahel see toimus?

Mida kujutas endast külm sõda? Miks ja kelle vahel see toimus? Kuidas see avaldus ( kriisid -konfliktid, võidurelvastumine , üksteise ületrumpamine jmt)? (vt õp. lk 10-16)
Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid ) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel ( NSVL )).
Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias.
2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks).
3) Berliini blokaad (takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini)
Kriisid ja sõjad:

Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Heil enn)

Korea sõda

Berliini kriis

Ungari ülestõus (peale Ungari okupeerimist Kremli juhtkonna poolt lahkusid sajadtuhanded inimesed kodumaalt .)

Afganistani sõda (NSVL viis oma väed sinna on ikka maun)

Vietnami sõda

Kuuba ehk Kariibi kriis (Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, maailm oli kolmanda maailmasõja äärel)
Taheti üksteisest üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia , Aafrika ja Ladina- Ameeria maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Võisteldi, kes suudab toota suuremaid ja tugevamaid relvu jne.

Kus asusid külma sõja aegsed kriisikolded (Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda)? (pead maailmakaardil need üles leidma). Ühte kriisikollet pead oskama lahti seletada: kes ja miks osalesid, mis toimus, kuidas lõppes (tulemused ja tagajärjed). (õp. lk 14-16)
Berliini blokaad (1948-1949)
Osalevad riigid: NSVL, Saksamaa, USA
Probleem: NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon.
Tulemus: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult.
Korea sõda (1950-1953)
Osalevad riigid: NSVL, USA, Hiina
Probleem: Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale.
Tulemus: Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu .
Kuuba kriis
Osalevad riigid: NSVL, Kuuba, USA
Probleem: Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; NSV tõi Kuubale tuumaraketid. USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. USA ja NSVL vahel tekkis tüli; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel;
Tulemus: NSV lubas oma väed ning raketid Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata.
Vietnami sõda ( 1959 -1973)
Osalevad riigid: USA, Vietnam , Prantsusmaa, Suurbritannia
Probleem: USA presidendile anti luba väed viia Vietnami. Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident, kus president väitis, et USA laeva oli tulistatud. Anti luba USA sõjaväeüksusi rakendada Indohiinas.
Tulemus: Sõda lõppes USA kaotusega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla.

Võrdle I ja II maailma USA ja NSV Liidu näitel: kuidas oli korraldatud valitsemine ja poliitiline elu, kuidas oli korraldatud majandus, kuidas nägi välja ühiskonnaelu. (õp. lk 22-24 ja 32-34, 38)

Mida kujutas endast Eesti NSV: kuidas seda valitseti, milline roll oli julgeolekuorganitel, kuidas oli korraldatud majanduselu, mis oli iseloomulik 1940.-50., 1960. ja 1970. aastatele ? (õp. lk 44, 46, 48, 50)
5. Seleta mõisted: kriisikolle, NATO , kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad , plaanimajandus, massirepressioon .
Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise.
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon , 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus.
Kollektiviseerimine - aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse.
Industrialiseerimine – suurtööstuse eelisarendamine.
Metsavennad – Eesti, Läti, Leedu partisanid, kes võitlesid aastatel 1944-1978 Nõukogude võimu vastu ja varjasid end metsas.
Plaanimajandus – majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt vajadusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile.
Massirepressioon - surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

320075 Õppematerjali autor

Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)).

Berliini blokaad õhenes lõplikul Heil enn Korea sõda Berliini kriis

Sarnased õppematerjalid

docx

Mõisted Külm sõda - 11.klass

TUNNITÖÖ – KÜLM SÕDA – 11. klass Märgi, millist külma sõjaga seotud terminit on iseloomustatud. •Pärast Teist maailmasõda (1945) jagunes maailm kaheks – vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit – Õ lk 74 (kahepooluseline maailm) •1947. aastal USA presidendi poolt esitatud välispoliitiline seisukoht, mille juhtmõtteks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve (kommunismi) vastu – Õ lk 6 (Trumani doktriin) •Külmale sõjale iseloomulik nähtus, kus osapooled üritavad teineteist üle trumbata relvade kvaliteediga – Õ lk 10 (võidurelvastumine) •Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi – Õ lk 6 ja mõistena õpik lk 74 (Külm sõda) •NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast – Õ lk 4 (raudne eesriie) •1947. aastal USA välisministri kava, mis nägi

11.klassi ajalugu

docx

KÜLMA SÕJA KRIISID

KÜLMA SÕJA KRIISID Osalevad Kriis Probleem Tulemus riigid Berliini blokaad NSVL, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. (1948-1949) Saksamaa, Saksamaa lõhenes lõplikult. USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt Valmis Berliini müür. (1953-

Ajalugu

doc

Külma sõja kriisid - aeg, kes osales ja mis sai

KÜLMA SÕJA KRIISID Kriis Osalevad riigid Probleem Tulemus Berliini blokaad NSVL, Saksamaa, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Ajendiks: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa (1948-1949) USA rahareform lõhenes lõplikult. Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea (1950-1953) USA, Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud Rahvademokraatlik Vabariik (totalitaarne); ning tahtsid teist poolt endale. 1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuseta- hukkus 3milj

Ajalugu

docx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksamaa loovu

Maailmasõjad

docx

Ajaloo kontrolltöö kokkuvõte

Ajaloo kontrolltöö kokkuvõte Õt 24 1) Külm sõda - Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, kusjuures otsest sõjategevust ei toimunud. Üritati oma üleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna 2) Trumani doktriin- '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. 3) Marchalli plaan - Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks 4) Berliini blokaad - Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat o

Ajalugu

pptx

Külm sõda

aastat hiljem kahe Vietnami ühinemisega. 3. 1979 veebruarist märtsini peetud lühike kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. Mille tulemusi võib siiani vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat. • Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme . Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000 ja haavata sai ligi 300 000 inimest. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda. 1972. aasta augustis lahkusid Indohiinast viimased USA regulaarväeosad. Vietnami sõjas osalesid ka mõned eestlased, kes teenisid USA, NSV Liidu või Austraalia koosseisus. Kahepooluseline maailm USA ja NSVL vastasseis Lõhestatud Saksamaa Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23

Ajalugu

docx

II maailmasõda ja külm sõda

II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD:  STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel.  HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor.  CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe s?

Ajalugu

docx

Külma sõja kriisikolded

Külma sõja kriisikolded BERLIINI BLOKAAD Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Aeg: 24. juuni 1948 12. mai 1949 Osalejad: NSVL ja Ida-Saksamaa Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform ,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne- Berliin sõltuks neist. Saksamaa lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Tulemused: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. KOREA SÕDA Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Aeg: 25. juuni 1950 27. juuli 1953 Osalejad: Põhja-Korea, Lõuna-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL Põhjused: Kommunistlik Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse; kommunistliku leviku takistamine. Enne oli Ko

Ajalugu

Rohkem sarnaseid