Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Põhikooli ajaloo KT konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kujutas endast külm sõda?
  • Miks ja kelle vahel see toimus?
Põhikooli ajaloo KT konspekt #1 Põhikooli ajaloo KT konspekt #2 Põhikooli ajaloo KT konspekt #3 Põhikooli ajaloo KT konspekt #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 320075 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS​​: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane​ terror​​- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.

Ajalugu
thumbnail
23
docx

Ajaloo konspekt

RAUDNE EESRIIE Väljend tuleb W. Churchilli Fultonis 1946. a. peetud kõnest, kus ta ütles ,, Stettinist Läänemere ääres kuni Triesteni Aadria mere ääres sirutub üle mandri raudne eesriie" Sellega tähistati Lääneriikides N Liitu ja tema mõju all olevaid riike Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes - Berliini blokaad Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin, et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma

Ajalugu
thumbnail
24
doc

PKHK Ajaloo konspekt

Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel Anna I (1730-40 saks

Ajalugu
thumbnail
26
doc

12. klassi ajaloo konspekt

Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL ­ parempoolne kons. Partei · SDP ­ sotsialistid · VDP ­ liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus ­ okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule ­ koal. partneriks SDP b) 1969 ­ 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt-

Ajalugu
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine ­ Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöö

Ajalugu
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko

10.klassi ajalugu
thumbnail
20
docx

AJALOO KONSPEKT

AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik eestlasi piirdus sajan

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Ajaloo konspekt.

9Ajalugu. II. semester. LK.254-274. Vabadus sõda 28nov. 1918a - 3jaanuar. 1920a. 19 veebruaril 1918a Saksamaa kapituleerus. Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana Nõukogude venemaa ja Eesti vahel vaid kodusõjana Eestikodanluse ja töörahva vahel. Eestitöörahvakommuun allus täelikult Moskvale. 1918a. Dets. Toimus punaarmee kiire edasitung Eesti pinnale. Enamlaste kätt e langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu põhja eestis ja Võru, valga, Tartu ja mõisakyla eestis. Rinne oli ähvardavalt Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Eesti rahva väe eba ed

Ajalugu



Lisainfo

Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)).

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun