Külma sõja kujunemine (0)

1 Hindamata

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE
I Külma sõja mõiste:

Külm sõda (1946-1991)- NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes:

vastastikuses propagandas;
luures;
vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises ( NATO ja VLO);
võidurelvastumises;
konfliktides ja sõdades, kusjuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdivad teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes .

Termin võeti kasutusele 1947.a.
Vastandiks on “kuum sõda”-otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.
Külm sõda polnud pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).
Külma sõja lõpuks võib pidada 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega.

II Külma sõja kujunemine:
1) Külma sõja kujunemise põhjuseks oli 2 vastandliku leeri tekkimine peale II maailmasõda.

Demokraatlike lääneriikide (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne. (Vastuolud Lääne ja NLi vahel olid juba konverentsidel.)

Lääne (USA, Ing) ja NSVLi vaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:

Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas;

NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas.

1946.a. deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu ( J. Stalin veebruaris ; W. Churchill oma Fultoni kõnes märtsis).
Külma sõja väljakujunemise otsesteks põhjusteks:

Ida-Euroopa sovietiseerimine NLi poolt (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL -meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva - meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist);
Lääne ja NLi erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes;
1946 ähvardas NL Türgit ja Kreekat sõjalise ekspansiooniga.

2) Trumani doktriin (1947):
- USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardab NSV Liidu ekspansioonioht. (Põhjuseks Ida-Euroopa sovietiseerimine ja NLi surve Kreekale ja Türgile, et laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab.)
3) Marshalli plaan (1948-52):

USA andis Euroopa riikidele sõjajärgse majanduse taastamiseks majandusabi (17 riigile 13 miljardit $), sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule.
Plaan oli Trumani doktriini ellurakendamine.
nimi USA riigisekretäri George Marshalli järgi; on ainsa sõjaväelasena saanud Nobeli rahupreemia
USA pakkus abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, kuid need loobusid, sest Moskva kartis lääne mõjude tugevnemist. Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud). Hispaaniale abi ei pakutud , kuna seal võimutses diktaatorina F.Franco.

Vastastikuse Majandusabi Nõukogu -VMN (1949):

Loodi peale seda, kui Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse.
Organisatsiooni eesmärgiks oli majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine .
Tegelikkuses allutas Moskva tänus organistatsioonile Ida-Euroopa sots.riikide majanduse ning sai sellega parema kontrollmehhanismi nende riikide üle.
VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sots.riikides ning Idabloki lagunemisega.

III Külma sõja osapooled:

Idablokk - NSV Liit ja talle alluvad satelliitriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia , Bulgaaria , Jugoslaavia, Albaania ), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja- Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas ( Kuuba ) ja mõned Aafrikas. (kaart lk 110; 119)

Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania).
Idabloki riike iseloomustasid:

diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte);
kommunistlik ideoloogia;
nn “sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga);
kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi , ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle;
tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega);
plaani- ja käsumajandus;
kultuuri ideologiseeritus;
ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus.

Vt. Lähiajalugu lk 120-123

USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid.

Need olid demokraatlikud ja turumajandusele orienteeritud riigid.
Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.).

Võitlus kolmanda maailma pärast

Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki leeridest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada oma mõjusfääri sinna (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA).
Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad (e.kolmanda maailma riigid; NB! Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid).
Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka kolmanda maailma riikides.
Kõik mailma riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid - Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne.).
Vt. Üldajalugu XII klassile. Lk 60-64.

Lähiajalugu. Lk 138-140.
IV Sõjalised liidud:
NATO asutamine (1949 aprillis ):

NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ) - riikidevaheline sõjalis-poliitiline liit, mille eesmärgiks oli ühiste jõududega NLi sõjalise ekspansiooni peatamine.
Asutajateks 12 riiki - Benelux`i riigid (Belgia, Holland , Luxenburg), Suurbritannia ja Prantsusmaa, Itaalia, Portugal , Taani, Norra, Island , Kanada ja USA. Liidriks USA, kuna oli sõjaliselt ja majanduslikult tugevaim.
Hiljem liitusid (Saksamaa LV, Kreeka, Türgi, Hispaania ).
Ka NATO-s esines teatud erimeelsuseid - näiteks astus Prantsusmaa de Gaulle `i ajal ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja (põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis).
NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (vt hiljem).

VLO loomine (1955):

VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) - NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk , mis oli suunatud NATO vastu.
Liidu rajamine toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse (1955).
Ida-Euroopa riikides oli selleks ajaks kindlustunud sotsialistlik süsteem ja NSV Liit sai endale vajalikke liitlasi jõudude tasakaalu säilitamiseks Euroopas.

Väljaspool NATOt sõlmisid mitmed lääneriigid - näiteks USA, Suurbritannia mitmeid teisi regionaalseid sõjalisi liite kohalike läänemeelsete riikidega (N: ANZUS, SEATO, CENTO).
Vt. Üldajalugu XII klassile. Lk 45-53; Lähiajalugu lk118-119

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kallet Õppematerjali autor

I Külma sõja mõiste:•Külm sõda (1946-1991)- NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes: vastastikuses propagandas; luures;vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO);võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades,kusjuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdivad teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes.•Termin võeti kasutusele 1947.a.•Vastandiks on “kuum sõda”-otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel.•Külm sõda polnud pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus).

sõjalis nato külma sõja sotsialistliku moskva idabloki sõjalist lääneriikide marshalli kolmanda maailma loobus nsvl vastastikuse euroopa sots trumani lagunemisegaii

Sarnased õppematerjalid

doc

Külm Sõda

VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W

Ajalugu

docx

Külm sõda

1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus.

Ajalugu

odt

Külm sõda

küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega.

Ajalugu

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed

Ajalugu

docx

II MS ja Külm sõda

2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.  Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.  Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)  Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled:  Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte,

Ajalugu

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia

Ajalugu

doc

KÜLM SÕDA

KÜLM SÕDA(1945-1989) Põhjus: Kahe vastandliku leeri kujunemine. · Külm sõda- ei toimu reaalne sõjategevus, vaid vastaseid survestatakse propaganda ja vastase luurega. Vastandlike sõjaliste blokaadide moodustamine ning võidurelvastumine. Lõpp: Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-1990 aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Osapooled: 1. NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid: · Ida-Euroopas : Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja Albaania · Aasias: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam · Ameerikas: Kuuba · Aafrika 2

Ajalugu

docx

Külm sõda

2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos. (1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3. Võidurelvastumine (ABC-relvad) – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid