Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ARVESTUSTÖÖ KÜLMAST SÕJAST (12. klass) (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles Külm sõda konkreetselt väljendus?
  • Miks oli kõige olulisemaks relvaks nn strateegiline relv?
  • Millist sündmust loetakse Külma sõja alguseks?
  • Miks Millega konflikt lõppes?
  • Millistele põhimõttetele rajas USA oma välispoliitika Külma sõja algaastatel?
ARVESTUSTÖÖ KÜLMAST SÕJAST
1. Milles Külm sõda konkreetselt väljendus?(5 fakti) Külm sõda väljendus luuretegevuses , ideoloogilises võitluses ja propagandas, võidurelvastumises, dokriinides ning konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel.
2. Miks oli kõige olulisemaks relvaks nn. strateegiline relv? Strateegiliseks relvaks loetakse kaugtegevusulatusega relvi , mis võimaldavad anda lööke vaenlase sõjalise ja/või poliitilise võimsuse phiallikate pihta ning üliriikidevalises konfliktis ühele poole võidu kindlustada. Strateegiliseks tuumarelvaks loetakse mandritevahlisi ballistilisi rakete, millega on võimalik tabada ssihtmärki eri mandritel. Strateegiline tuumarelv on tegelikult relvasüsteem, mis koosneb tuumapoimmist ja kandurist, milleks võib olla nii lennuk, rakett kui allveelaev . Võidurelvastumise kõigus arendati maksimumini pimmide tugevus, ovjekti tabamise täpsus ja objektini jõudmise kiirus. Loodi nn. tiibrakette, mille lendu radarid ei avasta .
3. Millist sündmust loetakse Külma sõja alguseks? Miks? Millega konflikt lõppes? Anna antud konfliktile ja selle lahendusele hinnang. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad kestis 25.06.48 kuni 12.05.49 ja seisnes Nõukogude vägede poolt Lääne-Berliini blokeerimises, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele Berliini õhusilla loomisega . Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-Berliini ei lülitatud Saksamaa Liitvabariigi koosseisu ning 1948. a. loodi Berliini ida- ja lääne tsoonis oma eraldi olev linnavalitsus . Berliini blokaad kiirendas NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon ) loomist. Selles sündmuses koges Nõukogude Liit esmakordselt pärast II maailmasõda ebaedu oma välispoliitikas (tema soove ei rahuldatud Lääneriikide poolt).
4. Millistele põhimõttetele rajas USA oma välispoliitika Külma sõja algaastatel? USA uue välispoliitika ühe tähtsama põhimõtte sõnastas George Kennan, USA diplomaat ja sovetoloog: "Ühendriikide igasuguse Nõukogude-poliitika osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine."
5. Selgita mõisteid ja anna neile hinnang nende ajalises kontekstis. I Truumani doktriin. USA presidendi Harry Trumani 1947 esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt toetab USA neid rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga ja välisjõududega. Seda kasutati sõjalise missiooni õigustamiseks kreeka kommunistlike mässuliste vastu ja Türgi valitseva reziimi kaitseks NSVL-i rünnakute eest. II Eisenhoveri doktriin. Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne ja deklareeris, et Ühendriikide südametunnistus ei rahune seni, kuni Ida-Euroopa rahvad - ka eestlased, lätlased ja leedulased - "kes meie verd ja kel meie elulaad, ei pöördu tagasi vabade rahvaste perre". Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise abi andmist, siis tagasitõrjumisdoktriin nägi vajadusel ette ka relvajõu kasutamise. USA riigisekretär John Foster Dullese väitel olevat USA vajadusel valmis kasutama ka tuumarelva ning andma tuumalöögi NSV Liidule endale. Selleks, et see oleks võimalik laiendati Eisenhoweri valitsusajal tunduvalt strateegilist lennuväge. III Marshalli doktriin. Ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset (reeglina pole kommunism populaarne kõrge elatustasemega riikides). Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Ajavahemikus 1948-1952 andis USA 17 Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardit $ eest majanduslikku ja tehnilist abi. Marshalli plaanist keeldusid NSV Liit ja tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%.
ARVESTUSTÖÖ KÜLMAST SÕJAST-12-klass #1 ARVESTUSTÖÖ KÜLMAST SÕJAST-12-klass #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 189 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor qruvi Õppematerjali autor
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi arvestustöö Külmast sõjast.
Küsimused:
1. Milles Külm sõda konkreetselt väljendus?
2. Miks oli kõige olulisemaks relvaks nn. strateegiline relv?
3. Millist sündmust loetakse Külma sõja alguseks? Miks? Millega konflikt lõppes? Anna
antud konfliktile ja selle lahendusele hinnang.
4. Millistele põhimõttetele rajas USA oma välispoliitika Külma sõja algaastatel?
5. Selgita mõisteid ja anna neile hinnang nende ajalises kontekstis. (3 doktriini).

Fail on PDF formaadis.

Sarnased õppematerjalid

Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid
3
doc

Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid

Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid (1945-1995) Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas T

Ajalugu
Külma sõja põhjalik kokkuvõte
4
doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasi

Ajalugu
Külm sõda
13
doc

Külm sõda

tsoonidega: 2 milj lääneberliinlast ei saanud enam toiduaineid ja sütt, lisaks katkestati ka elektrivarustus · siiski polnud Nõukogude blokaad täielik: ei tehtud mingit katset sulgeda kolme Berliini viivat õhukoridori, mis tähendas, et lääneriikidel oli võimalik varustada Berliini õhu teel. Stalin polnud valmis riskima sõjaga · õhusild tegutses edukalt ja 12. mail 1949 Nõukogude blokaad lõpetati · blokaad avaldas Euroopa jagunemisele suurt mõju: Lääne silmis muutusid Berliini elanikud vaenlastest süütuteks ohvriteks, nõukogulased aga liitlastest jõhkarditeks, kes on valmis sundima linna näljaga alistuma. Korea sõda (1950-1953) · Korea oli 1905-1945 Jaapani koloonia · II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38

Ajalugu
Ajaloo õpimapp
16
doc

Ajaloo õpimapp

......................................... 10 Hallsteini doktriin................................................................................................................................ 10 ...................................................................................................................................................11 Hipiliikumine........................................................................................................................................ 12 Hipistiil.................................................................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD: ....................................................................................................................................................15 SISUKORD...............................................................................................................................16

Ajalugu
Külm sõda
14
doc

Külm sõda

......................................9 3. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM............................................................11 3.1 Stalinlik NSV Liit...............................................................................................11 3.2 NSV Liidu satelliitriigid.....................................................................................12 3.3 Stalini surm........................................................................................................ 12 3.4 Võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma.................................................13 ALLIKAD...................................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, aga 1945

Ajalugu
USA peale teist maailmasõda - 1974
16
rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Pingutustest hoolimata ei jõudnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu. Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu. Peale Franklin Delano Roosevelti surma sai presidendiks Harry Truman. Otsustati vähendada USA ja Nõukogude Liidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Trumani kutsel saabus Churchill USA-sse ja pidas Fultonis kõne. 3 Harry S. Truman Truman sündis 8

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

Ülestõusu Prahas ei toimunud  Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega 21. augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest), Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustáv Husákiga.  Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Brežnevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada.

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal).Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit VLO vägedega 21.augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest). Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga. 1968 – Brežnevi doktriin Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. (Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest) Vietnami sõda 1964-1973 Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli

Ajalugu




Kommentaarid (1)

rokio profiilipilt
S D: äga hästi tehtud, aitas väga .
01:41 28-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun