Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused; Euroopa II maailmasõja järel (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna?
  • Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda?
  • Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel?
  • Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil?
  • Millega lõppes külm sõda?

Lõik failist

KORDAMISKÜSIMUSED AJALOOS

  • Heaoluühiskond
  • Infoühiskond
  • Milliste abinõudega taastasid lääne riigid oma majanduse pärast II (teist) maailmasõda?
  • Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna?
  • Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal.
  • Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda?
  • Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004.
  • Külm sõda.
  • Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel?
  • Raudne eesriie
  • Miks puhkes külm sõda (+ millega algas)
  • Berliini blokaad
  • NATO
  • Võidurelvastamine
  • Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil?
  • Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus.
  • Kas pingelõdvendus oli paratamatu?
  •  Millega lõppes külm sõda?
  • Heaoluühiskond on ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus. Heaoluühiskond kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides.
  • Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutatav ühiskond. Arenenud riigid hakkasid 70.- datel aastatel liikuma infoühiskonna poole.
  • Sõjas kannatada saanud riikide abistamiseks loodi rahvusvahelisi organisatsioone; IMF (Rahvusvaheline Valuutafond) ning Maailmapank. Nende liikmesriigid said laene oma majanduse kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaan, mis tõi Euroopa maadele miljardites dollarites USA abi.
  • Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv.
  • Esimene ülemaailmne majanduskriis pärast teist maailmasõda puhkes 1974. aastal ning haaras kaasa kõik arenenud Euroopa riigid, USA, Jaapani ja ka teisi piirkondi. Energiakriis 1970. aastal. See oli seotud naftat tootvate riikide otsusega tõsta järsult maaõli hindu. Arenenud tööstusriigid pidid hakkama välja mõtlema uusi energiasäästlikke tootmisvõtteid. Võeti kasutusele leiutisi ja uuemaid arvuteid.
  • Pärast II maailmasõda taastati enamikus Lääne-Euroopa maades ning Jaapanis demokraatlik riigikord . Üha rohkem inimesi sai võimaluse osaled poliitilises ja ühiskondlikus elus. Sellega seoses suurenes ka massiliikumiste, st. erakondade, ametiühingute ja teiste organisatsioonide mõju. Väga tugevaks muutus ka ametiühinguliikumine. Parteide juhid nägid ametiühinguliikumises võimalust saada lisatoetust.
  • Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe-ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Holland , Belgia ja Luksemburg. Selle eesmärk oli vältida sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Selle ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit – Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist tahtsid paljud kiiresti liituda Euroopa Liiduga. 2004. aastal said Euroopa Liidu liikmeks kaheksa endist idabloki maad, nende hulgas ka Eesti.
  • USA ja NSV Liidu suhted jahenesid ja mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled üritasid üle trumbata kõikidel elualadel. Näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises ja propagandas. Paljud lääneriigid pidasid külma sõja alguseks Berliini blokaadi.
  • Pärast teist maailmasõda kehtestati Euroopas uued riigipiirid. Võitjad kärpisid Saksamaa alasid. Itaalia pidi osa oma territooriumist loovutama Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale. Albaania sai iseseisvaks. Bulgaarial tuli loobuda kõigist vallutatud aladest . Rumeenia loovutas NSV Liiduse Bessaraabia, saades ise tagasi Põhja-Transilvaania.
  • Raudne eesriie oli NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Moskva - meelsed erakonnad püüdsid raudse eesriidega piirata lääne mõju.
  • Külm sõda puhkes Berliini blokaadiga – nõukogude sõjavägi sulges kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajaliku kauba viimist. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud ala kütuse ja toiduga. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ja mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes ja külm sõda sai hoo sisse.
  • Berliini blokaad – 1948. aastal asus NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed Lääne-Saksamaa ja Berliini vahel, et takistada sinna vajaliku kauba viimist. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud ala kütuse ja toiduga. Berliini blokaad ei olnud meelepärane Moskvale, seega see ka lõpetati.
  • NATO on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Washingtoni lepinguga. NATO asutajad olid USA, Belgia, Holland, Island , Itaalia, Kanada , Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani. Kui ühe liikmesriigi vastu alustatakse rünnakut, tähendab see, et rünnakut alustatakse nagu terve ühenduse vastu ja teised riigid, kes kuuluvad ühendusse, tulevad appi. NATOs on liikmeid tänaseks liikmeid 26.
  • 1950.-1980. aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. NSVL ja USA hakkasid üksteise võidu looma tuumapomme, tuumarelvi ning vesinikutuumapomme.
  • Tuumapommide tootmine seisnes selles, et üksteist üle trumbata ja kardeti, et kui teisel on tugevamad relvad, siis on neil lihtsam hävitada. Tuumapommide tootmine polnud mõttekas, sest kui kõik pommitama hakkaks ei jääks ju maast midagi järgi ja inimesed oleksid kõik ära surnud.
  • Võidurelvastumine. USA ja NSVL hakkasid omavahel võistlema, kellel on paremad tuumapommid . See tekitas konflikte nende vahel. NSVL varastas USA tuumapommi dokumendid ja toimus võistlus selle peale, kes parema hävitusrelva valmis ehitab.
    Berliini Müür. Toimus Saksamaa linnas Berliinis. 1961. aastal ehitati Berliini müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Piirivalvurid said ülesande tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.
    Korea sõda. Toimus Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Surma said paljud, aga sõda lõppes ikka tulemusteta.
    Lähis-ida piirkonnas
    toimusid ka paljud konfliktid ja sõjad. Näiteks puhkesid sõjad Iisraeli ja araabia riikide vahel, kus NSV Liit üritas saavutada mõjuvõimu araablaste hulgas, USA toetas aga Iisraeli.
    Kuuba Kriis. Kui Fidel Castro sõlmis salajase lepingu NSV Liiduga (Kuubasse toodi Venemaalt selle alusel tuumalõhkepeadega varustatud raketid) kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Seda vastasseisu nimetataksegi Kuuba Kriisiks, mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See aga ehmatas NSV ja USA juhte niivõrd, et NSVL viis oma tuumaraketid Kuubast välja.
  • Ma arvan et ei olnud, sest inimesed ise tegid neid leppeid. Ma arvan, et NSVL ja USA oleksid ikkagi edasi võidelnud, aga kuna 100 riiki allkirjastasid tuumarelva tõkestamise lepingu, siis see võitlus sai otsa.
  • Külm sõda lõppes USA ja NSV Liidu uue katsega alustada uut võidurelvastumist, kuid Moskva juhid said aru, et nad ei suuda USA majandusega võistelda ja tahtsid hakata uuendama majandust ja sise- ning välispoliitikat, kuid need ümberkorraldused ei suutnud enam seda riiki päästa ja idablokk lagunes 1980. aastal. Külm sõda oli lõppenud ja lääneriigid olid võitnud.

  • Kordamisküsimused; Euroopa II maailmasõja järel #1 Kordamisküsimused; Euroopa II maailmasõja järel #2 Kordamisküsimused; Euroopa II maailmasõja järel #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 295 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lauraz Õppematerjali autor
    1. Heaoluühiskond
    2. Infoühiskond
    3. Milliste abinõudega taastasid lääne riigid oma majanduse pärast II (teist) maailmasõda?
    4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna?
    5. Kirjelda kriise maailmas 1970 aastal.
    6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda?
    7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004.
    8. Külm sõda.
    9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel?
    10. Raudne eesriie
    11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas)
    12. Berliini blokaad
    13. NATO
    14. Võidurelvastamine
    15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil?
    16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külmasõja perioodil ning anna lühi kirjeldus.
    17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu?
    18. Millega lõppes külmasõda?

    SAIN NENDE EEST VIIE.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    docx

    Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

    Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksamaa loovutas osa Ida-Breisimaast ● Poola jäi ilma idapoolsetest aladest

    Maailmasõjad
    thumbnail
    2
    doc

    Maailm pärast II maailmasõda

    Raudne eesriie ­ NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda ­lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin ­ USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan ­ USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad ­ üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 ­ 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür ­ 1961

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Aeg pärast II maailmasõda

    aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve all peeti silmas eriti kommunistlikke rühmitusi,kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaan on USA välisministri Georg Marshalli väljapakutud kava,mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Marshalli plaan kui ka Trumani doktriin pidid andma USAle eelise võitluses NSVL'i ja kommunismi vastu. 3. NSV Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavia,Albaanias,Poolas,Rumeenias,Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida- Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa, kuna Hitleri-Vastase Koalitsiooni riigid olid Saksamaa

    Ajalugu
    thumbnail
    1
    doc

    II MS järgne maailm

    suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin ­ USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama trumani doktriiniks. Marshalli plaan ­ USA riigisekretäri George Marshalli välja pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. TD ja MP pidi andma USAle eelise võitluses NK liidu ja kommunismi vastu. Berliini blokaad ­ 1948. aastal asus NSV liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, sest Saksamaa lääneosas korraldati rahareform, mis puudutas ka Berliini. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist, kuid see õnnestus Lääneriikidel siiski õhusilla korraldamise tõttu

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    docx

    II maailmasõja kriisid

    Kt teemad: 1. Kahepooluselise maailma kujunemine: II MS tagajärjed · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. uus jõudude vahekord maailmas · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. raudne eesriie - oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Piirata lääne mõju nendes maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise

    9.klass ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Mõisted Külm sõda - 11.klass

    •Külmale sõjale iseloomulik nähtus, kus osapooled üritavad teineteist üle trumbata relvade kvaliteediga – Õ lk 10 (võidurelvastumine) •Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi – Õ lk 6 ja mõistena õpik lk 74 (Külm sõda) •NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast – Õ lk 4 (raudne eesriie) •1947. aastal USA välisministri kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele – Õ lk 6 (Marshalli plaan) •Mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide või rahvusvaheline, usuline või muu tüli ning võib põhjustada suure sõja puhkemise – Mõistena õpik lk 74 ja pealkirjana õpik lk 32 (Lähis-Ida kriisikolded) •1948.-1949. aastal takistas NSV Liit lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini

    11.klassi ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Miks puhkes külm sõda?

    Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises ja prestiizivõitluses. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Vahenditeks vastastikkune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused. Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    docx

    Maailm pärast II Maailmasõda

    Prantsusmaa ja Suurbritannia) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes. Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas ­ Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tsehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale. Trieste kuulutati vabaks territooriumiks. Teise Maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda. Prantsusmaa ja Suurbritannia asemel tõusis USA osatähtsus, kes läks majandusliku arengu poolest teisest riikidest kaugele ette. Teiseks määravaks maailmapoliitika jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma võimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idablokis piirata nn raudse eesriidega. Raudne eesriie oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste

    Ajalugu




    Kommentaarid (6)

    marslane profiilipilt
    marslane: Piisav, kuid faili avamiseks tuleb kirjutada .doc lõppu(palve adminitele, ehk teete selle ise ära nii et saab korralikult kätte)
    19:12 16-02-2010
    ei_tea_ei_koti_ka profiilipilt
    ei_tea_ei_koti_ka: Täiesti piisav materjal.
    19:09 07-04-2009
    ollikas profiilipilt
    ollikas: hea mpõhjALIK
    19:54 05-03-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun