Maailm pärast II maailmasõda (0)

Raudne eesriie – NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne)
Külm sõda –lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi.
Trumani doktriin – USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947)
Marshalli plaan – USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947)
Berliini blokaad – üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 – 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks.
massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad)
Berliini müür – 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist – idasakslaste põgenemist Läände takistamiseks.
heaoluühiskond – ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus.
Külma sõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine.
Juba II maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle nejlakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel:relvade toormises,majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises, kultuuris,propagandas jne.
Saksamaa lõhenemine: 1948 asus NSV liit takitstama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. See aga ei õnnestunud, sest lääneriigid korraldasid õhusilla. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati, NSV liidu ja USA suhted olid rikutud. 1949 mais Saksamaa lõhenes: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV)
Külma sõja valdkonnad
1)Võidurelvastumine
Võidurelvastumise eesmärk oli massihävitusrelvade täiustamine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku rünnakut, üritati hoida ka vastaspoolt hirmus. Nii NSV Liidus kui ka USAs võeti kasutusele tuumapomm, termotuumapomm . Nii NSV Liidus kui ka USA-s astui valmistama kontinentidevahelisi rakette. Raketid varustati jagunevate lõhkepeadega. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, kahurid ,lennukid. Kosmose relvastumine ja vallutamise plaanid nii NSV-l kui USAl . Tagajärg: relvi oli ülemõistuse palju, raha kulutati palju
2)Vastasseis Euroopas
Eesmärk: Poliitilise ülekaalu saavutamine Euroopas. Kriisid Euroopa pinnal(nt Berliini blokaad)NSV Liit kaitses Euroopas kommunismi, USA aitas vabasid demokraatlike riike ja kaitses demokraatiat. Arvati, et jagatud Saksamaal võib puhkeda suur sõda Euroopas, mõlemad pooled hoidisd seal suuri väeüksuseid. 1960.algul puhkes Euroopas kriis, kus paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ehitati Berliini müür.Tagajärg: kriisikolded Euroopas, Euroopa lõhenemine.
3)Võitlus kolmanda maailma pärast.
Eesmärk: Mõjuvõimu suurendamine kolmandas maailmas. NSV Liit toetas kommunismi levikut, USA võitles demokraatia eest ja püüdis takistada kommunismi levikut. Puhkesid sõjalised kokkupõrked ja poliitilised kriisid maailmas. Kriisipiirkondadeks olid Korea, Lähis-Ida, Vietnam , Kuuba , Berliin , Afganistan .Tagajärg: Palju surmasid, kriisikolded; mitte mingit tulemust.
Külma sõja aegsed kriisid
1)Korea – Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja- Koread toetasid Hiina ja NSV Liit, Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt lääneriikidelt. Tagajärjed: suri ligi 3 milj inimest, lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli jaotud kaheks vaenutsvaks riigiks.
2)Lähis-Ida- Ida-Lääne vastasseisu tandriks. Mitmel korral puhkesid sõjad Iisraeli ja araabia riikide vahel. NSV Liit üritas saavutada võimu araablaste hulgas, USA aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Tagajärg: Vastuolud Lähis-Idas kestavad tänapäevani.
3)Vietnam – USA pidas edutut sõda Lõuna-Vietnamis tegutsenud kommunistlike rühmituste ja neid toetanud Põhja-Vietnami vastu. Nõukogude Liit osutas Vietnami kommunistidele abi, saates neile sõjavarustust ja –aasjatundjaid. Tagajärg: USA sai lüüa, Vietnam langes kommunstideled
4)Kuuba – Kuubal toimus relvastatud riigipööre ja võimu haaras Fidel Castro , kes hakkas kehtestama kommunistlikku diktatuuri.USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Kuid Castro sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe;USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi.Ähvardas lõppeda tuumasõjaga.Tagajärjed:Tuumasõda jäi ära. Nõukogude Liit viis oma raketid välja.
5)Berliin – Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha. Protestivorm oli idasakslaste põgenemine Läände.Tagajärg: Saksa DV võimud sulgesid kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Beriliinist.
6)Afganistan – Nõukogude väed tungisidn sisse Afganistani 1979 a. NSV Liidu juhtkond üritas jõuga kehtestada seal talle meelepärast valitsust. Lääneriigid said aru, et NSV Liidu jõuvarud ei ole piiramatud ja et nad pole oma välispoliitikat muutnud. USA tegi sellele panuse, surudes peale uue võidurelvastumise. Saadi aru, et Nõukogude majandus ei jõua ameeriklasteomaga võistelda. Tagajärg: NSV Liit kaotas sõja.( Idablokk lagunes)
Pinge lõdvendus
Pärast Stalini surma 1953.aastal tekkis maailmas lootus, et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis teravdas kahe riigi suhteid veelgi, kuid tuumasõjaoht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima . 1960.aastate lõpul hakati taotlema pingelõdvendust Ida-Lääne suhtes. NSV Liit esines mitme algatusega võidurelvastumise pidurdamiseks, kuid need olid põhiliselt propagandaistliku iseloomuga . USA mainet kahjustas sõda Vietnamis. Sellest kõigest hoolimata toimus siiski Ida ja Lääne subete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960. a lõpul ja 1970.a algul. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastuse piiramise kohta.
ÜRO, NATO , EL – millal ja miks tekkisid
*ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ) – ÜRO loodi lootuses, et pärast sõja lõppu õnnestub luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus. 1945.a aprillis -juunis toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsooni liikmed. 51 riiki kirjutasid alla ÜRO põhikirjale. Peaeesmärkideks kuulutati ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ning rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel.
* NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)- Põhjus: Kahepooluselise maailma pärast loodi 1949.aastal loodud sõjaline ja poliitiline liit. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12:USA, Kanada , Suurbritannia ,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia, Holland , Luksemburg ,Norra,Taani, Island ja Portugal . Eesti liitus 2004. Kui rünnatakse liikmesriiki, siis abistab igaüks teda viivitamatult, kasutades vajaikke vahendeid, eesmärgiga taastada ning säilitada Põhja-Atlandi piirkonna julgeolek.
EL(Euroopa Liit) - Prantsusmaa ja Saksamaa eestvedamisel loodi 1951.aastal Euroopa Söe-ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia,Belgia,Luksemburg ning Holland . Soovisid läbi majandusliku koostöö vältida tulevikus sõja puhkemist. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit – Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitilne organisatsioon. 2004 sai Eesti liikmeks.