TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20
Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. kandseened (kõik kübarseened): nt pilvik, kasepuravik, kottseened: kevadkogrits, pärmseened, ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud 8. Kuidas seened toituvad? Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga) 9. Kuidas seened paljunevad? eostega(mittesuguliselt/suguliselt), vegetatiivselt(niidistikuga). 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? - Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine.
Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k – micron=väike, scopein=vaatama) Uurimismeetodid 1. Mikroskoopia a) Valgusmikroskoobid – 1300x suurendus (0,2*10-6m) Mitu objektiivi ja okulaari, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeeria Binokulaarne mikroskoop – võimalik vaadelda preparaati 2 silmaga
BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid).
Energiat vajatakse igasugusteks liikumisteks ja ainete sünteesiks rakkudes. Keemiliste sidemete energia on kasutatav ülekande molekulide abil, mida moodustatakse rakkudes lõhustamisprotsesside kaudu. Ülekande molekulid- energiarikkad makroenergilised molekulid. (1 molekul glükoosi annab 38 makroenergilist ühendit, 38ATP- universaalne). Keemilise sideme energiast suudab organism rakus ära kasutada makroenergiliste molekulide moodustamiseks umbes 40 %, 60% on soojus kadu. Taimed talletavad energiat päikeselt tulevast valgusenergiast sünteesides lihtsuhkruid(glükoos, fruktoos). 5.)Paljunemisvõime- endasarnaste järglaste saamine. Paljunemiseliigid: 1.)Suguline ehk generatiivne - toimub sugurakkude abil 2.)Mittesuguline ehk vegetatiivne- organismi osade abil, valdavalt taimed, madalamad loomad(kingloom), bakterid, lihtsamad seened. 6.) Elusorganismid omavad pärilikkust kandvat ainet DNA-d- DNA paikneb raku tuumas kromosoomidena
Rakukest koosneb tselluloosist;mida vanem seda paksem. Ülesanded: · kaitse · ehituslik · teostab · ainevahetuslik Plastiidid Proplastiidid- eristamata plastiidid. Kolme tüüpi: 1. kloroplast (roheline) fotosüntees kõige rohkem vattes ja lehtedes. 2. kromoplast (pruun,kollane,oranz) ligimeelitav funktsioon viljades 3. leukoplast ( värvusetu) varuainete säilitamine juurtes. SEENED Seeneraku tunnused: SEENED · Eukarüoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened.
° amööb on võimeline kuju muutma Hulkraksetes sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. ° Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. ° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma raku sisemus on täidetud poolvedela aine tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90%
rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. · Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. RAKKUDE MITMEKESISUS Rakkude ehtius Päristuumne rakk ehk eukariootne rakk. Jaguneb taime,-looma-, ja seenerakk. Nimetatakse ka protistide riigiks, sest neid ei suudeta täielikult rühmitada. Eeltuumne rakk: bakter o Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne.
Kõik kommentaarid