Sotsiaaltöö kui tulevikueriala Nagu iga teinegi amet, on ka sotsiaaltööl mõningad puudused ja eelised. Sotsiaaltöötajaid on vaja, et avastada uusi lähenemisi ja arendada praktikat uuele rahvastikule. Kõigil sotsiaalaladega tegelevad inimesed peaksid kaasa aitama sotsiaaltöö professiooni edendamisele ja parandamisele. Sotsiaalala töötajatlele võimaldatakse aina tõhusamaid töövahendeid ja koolitusi, kuid mina leian, et sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika, uurimustöö kasutamist. Ühiskondlik sotsiaaltöö Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus, kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku
Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st nimetusest varade poolel ja ligi 60-st nimetusest kohustuste poolel. Kogu arengu tulemuseks oli nelja arveldussüsteemi kujunemine (Itaalia, Saksa, Prantuse- inglise ja Ameerika süsteem), mille põhjal erinevad riigid endale omad süsteemid kujundasid. RAAMATUPIDAJA KUTSE-EETIKA KOODEKS Kutse-eetika koodeksi eesmägiks on edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri. Peamised isikuomadused selle saavutamiseks on ausus ja objektiivsus, erialane kompetentsus ja ajakohasus, usaldusväärsus ning professionaalne käitumine. Ehk siis raamatupidaja peab oma kutsealases tegevuses olema otsekohene ja aus, peab olema erapooletu ega laskma eelarvamustel, huvide konfliktil või teistel isikutel mõjutada objektiivsust, raamatupidaja peab kutsealast tegevust teostama kompetentselt ja hoolikalt ning tal on pidev kohustus hoida oma kutsealased
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse
naisi. ? petamine Õpetaja eetika - väärtuspõhimõtete kogum õpetaja jaoks. Spetsiifiliseks teevad tema töö: 1. Tema töö eesmärgiks on avalik hüve, vastutab ühiskonna püsiväärtuste püsimajäämise eest. 2. Tegeleb isikutega kes kn alles kujunemisjärgus. 3. Temalt ootab avalikkus eeskujulikku käitumist. 4. Noored on alati nõrgemal positsioonil. 5. Õpetaja elukutse on professioon. Professiooni tunnused: tal on eetikakoodeks, millest peab lähtuma; spetsiifilised teadmised (vaja omandada pikema aja vältel); erialaorganisatsioonid (näiteks Eesti õpetajate liit); kliendi heaolust lähtumine; iseseisvus, tal on vabadus otsustada (näiteks perioodihinne). ?Kool ja eetika Internaliseerimine - protsess, mille käigus võetakse väärtused omaks. Multikultuursus - puudub väärtusneutraalsus.
Miks see on nende jaoks probleem? Professionaalne – lapse väärkohtlemine; kliendi probleemid; suurendada pakutava teenuse sagedust; teenuse pakkumine. Personaalne – lapse väärkohtlemine, isiklik moraalitunne. Ärihuvi – suurendada pakutava teenuse sagedust. Majanduslik – oma sissetuleku hoidmine. Intellektuaalne – lahendada probleem, aidata abivajajat. Ühiskondlik – märka, analüüsi, tegutse; näha probleemi ja aidata abivajajat 5. Eetika Kas see on vastuolus professiooni eetikakoodeksiga? Millise punktiga? Juhtum on vastuolus Sotsiaalala Töötaja Eetikakoodeksi punkt 5, alapunkti 6 suhtes. Kas see on vastuolu moraalsete, ühiskondlike või religioossete väärtustega? Juhtum on vastuolus moraalsete ja ühiskondlite väärtustega. 6. Kas probleem on seotud juriidiliste küsimustega? Milline seadus või regulatsioon? Rahvusvahelised inimõiguste deklaratsioonid ja konventsioonid moodustavad
hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale. Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama. Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös.
Õde peaks siiski oskama ja olema võimeline väärtustama inimesi ühte moodi, olenemata nende seisuslikust positsioonist või tervise näitajatest. Mõnikord muidugi juhtub, et patsiendiks satub olema mõni sõber või tuttav Kati Kõiv ÕO13-001 ja siis püütakse teha kõik tema hüvanguks, kuid tegelikult siiski peab õde suutma jääda neutraalseks. Inimesed, kes otsutavad õppida õeks ja omandada selle professiooni, peavad olema suhteliselt kindlad oma valikus, et pühendada end ühiskonna abistamisele. Tööalaselt peavad nad olema julged, empaatiavõimelised, oskama teisi inimesi võrdselt kohelda. Õde ei tohi eelistada üht teisele ega aravata mõnda indiviidi teisest paremaks. Samuti on suur tähtus ka keskkonnal, erinevatel kultuuridel ja arusaamadel. Õeks õppinud inimene võiks austada erinevaid kultuure ja ideid, kuna inimesed on kõik erinevad ja kõigil
tipus (vt. PISA tulemused). PISA tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad: et stabiilselt häid tulemusi saavutatakse riikides, kus peetakse oluliseks: · Võrdseid võimalusi: mida vähem õpilasi segregeeritakse sotsiaalmajandusliku tausta, käitumise või võimekuse järgi, seda paremad on tulemused · Turvalist ja õppijakeskset koolimiljööd · Väärtustatakse õpetaja professiooni · Hariduse avatus ja paindlikkus · Eesmärgiks on, et igast koolitüübist ja astmest on vaba tee järgmisesse. · Sotsiaalsele mobiilsusele avatud ühiskonnas tupikteid (ka varjatuid) olla ei saa Hariduse detsentraliseeritus · Haridust puudutavate otsuste tegemine antakse kohalikele võimuorganeile, haridusministeeriumi roll on marginaalne Multikultuurilisus · Keel, · rahvus, · kultuur, · rass, · sugu, · usulised tõekspidamised,
o Mida ametnikud ei tohi teha, eeskujuroll vms..tavainimesed võivad? Avalikus kohas joobes viimine ntks, o Eetiline kohustus võiks olla korrektne olemine... o Kas ametnik peab kärgmina ametnikukoha eetilisi ettekirjutusi kui see ei lähe kokku tema sisemise eetikaga.? o Iga ametikohaga käib kaasas ametikoha positsiooni eetika, millest tuleb lähtuda. · Kaasaaegse At tekke juures professiooni eetikal suur roll (TRL oeng:) VT SLAIDILT HALDUSE KURJUS: · Mida peavad Adams ja Baflour silmas halduse kurjuse all? o Näited: Holokaust, Otsuse teeb juhtivametnik, aga täide viivad selle alamad ametnikud,. o Moraali küsimus võib tulla seaduste puhul esile. Näiteks ka samasooliste abielud. Eetilised tõekspidamised sõltuvad ka sellest, mida ühiskond õigeks peab
ja eesmärkides, mille kaudu neid ka mõõdetakse Viisid visooni elluviimiseks. · Mida sa saavutada tahaksid? · Millel oleks parem mõju? · Mis sind erutaks? Plaan Keskendu sellele, mida saad teha. Ülejäänud tuleb iseenesest. Elluviimine Hakka kohe tegutsema-see annab sulle edumaa teistest planeerijate eest. Eetika · Käitumiskultuur sisaldab ka eetilisi tõekspidamisi sellest, kuidas toimida antud professiooni esindajana Eetikakoodeks · Kirjapandud normide ja /või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul Eetikakoodeksite liigid · Sisu järgi saab eetikakoodeksid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: -Normatiivsed. -Väärtustele tuginevad. -Sotsiaalseid kohtusi võtvad. Taeblikoostamine (andmebaas) Nimekiri koodeksitest (mis valdkonnaga on tegemist)
mudeli. Selline õpe loob õendusele „suulise traditsiooni“, mis on oluline professionaalsele sotsialiseerumisele ja eeltingimuseks patsientidele optimaalse hoolduse kujundamiseks. Selline õpetamine on aga ilma struktuurita ja seda ei saa lugeda seaduslikuks ja vajalikuks kui kõne alla tuleb „teaduslik“ õendusemudel. Teaduslikkus on maamärk kaasaegses õenduses, mis seab nõudmised õenduse kui distsipliini ja professiooni arengule. Rogers (2005) on arvamusel, et õed võivad kasutada ka teiste teaduste teadmiste baasi, aga peavad seejuures silmas pidama, et see ei domineeriks õendusalaste teadmiste üle ja lähenemine toimuks õenduse eriala silmas pidades. Kui keegi hindab õdede poolt tehtud uuringute ulatust, on kõik kindlasti õendusele oluline, aga teadmised, mida esindavad uurimisprobleemid ja metodoloogiad nende uurimiseks on universaalsed. Definitsiooni järgi ei ole teadused globaalsed, neid
alused hea raamatupidamise tava põhimõtete juurutamisele arvestuse praktikas ja teoorias. Vähe sellest ,et seadused jõustusid alles 1995 a. on eesti esimeste raamatupidajate kutsestandardite valmimisest möödas kõigest 8 aastat. Kui raamatupidamise ajalugu on võimalik suhteliselt lihtsalt kaardistada ja selle arengut vaadelda, siis eetilised tõekspidamistega on hoopis teisiti. Erinevate kutse-eetika koodeksite eesmärkideks on edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri. Peamised nõuded selle saavutamiseks on usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse kvaliteet ja kindlustunne. Ehk siis raamtupidaja peab oma kutsealases tegevuses olema otsekohene ja aus, peab olema erapooletu ega laskma eelarvamustel, huvide konfliktil või teistel isikutel mõjutada objektiivsust, raamatupidaja peab kutsealast tegevust teostama kompetentselt ja hoolikalt ning tal on pidev
küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna Etikett Sobiv ja ebasobiv, nagu Ühiskondlik eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või see on kultuuris halvakspanu/heakskiit mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, määratletud A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika).
kannatlikkus, alandlikkus. Pedagoog ei tohi kogu selle inimestetöö juures unustada iseennast ja oma vajadusi. Kui ta unustab, siis ei vaata lastele enam tasakaalukas ja sõbralik inimene otsa. Järelikult on vaja kasvatajale oma aega, mille ta sisustab tähelepanu pööramisega endale ning tehes tegevusi, mida armastab, kuid mis kipuvad igapäevase ameti juures tahaplaanile jääma. Leian, et enda armastamine on õpetaja professiooni juures väga oluline osa, sest ilma selleta ei suuda ta teisi aksepteerida ega armastada. Mis puutub õpetaja professiooni kui ametisse, siis on see loomulik, et tuleb võta täiendkoolitusi, et ennast ametialaselt pidevat täiendada. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 2011). Kui lapse või täiskasvanu esimene õpetaja on
või teadmisi. Ja teha seda nii et sõltumatus abist oleks saavutatud nii kiiresti kui võimalik (Henderson, 1966: 21). Ta nägi mõistust ja keha kui tervikut, lahutamatut. Tema patsiendikeskne teooria rõhutas õe suhet patsienti ja õenduspraktika arengut. Henderson eristas 14 õenduse ala/piirkonda, mis jagunesid füüsiliseks, psühholoogiliseks, vaimseks/moraalseks ja sotsioloogiliseks. Tal oli oluline roll õenduse kui professiooni arengus. Tema Principles and Practice of Nursing (Henderson & Nite, 1978), on tunnistatud tähtsaks ja mõjuvaks käsiraamatuks, tema õenduse filosoofia on lugupeetud ja seda praktiseeritakse kogu maailmas. Ta rõhutas, et vastutus patsiendi eest lasub põhiliselt õel, mitte arstil. Ta lõi õendusele teadusliku põhja läbi spetsiifiliselt patsiendi vajadustest lähtuvate õendusplaanide arendamise ja õendushariduse,
haridusilmingutest. Infot saadi loodusest ja seda põimiti inimese vaimse sünnitisega- usundiga, sealt tulenevad tavad ja kombestik. Arvata on, et vanemlik hool aitas seda olemasolevat teadmist põlvest põlve edasi kanda. Lisaks vanemlikule õpetusele olid tollastes kogukondades omad targad, teadjad kelle ülessanne oli olla välise maailmaga dialoogis enamgi kui tava hõimuliikmel. Sellist tarka võikski nimetada õpetajaks kuigi praeguse malli järgi oli ta mitu professiooni ühes. Loodusteadlane, vaimulik, arst, kohtumõistja kellel pidid olema väga head oraatorlikud võimed. Lisaks sellele, et õpetada väljavalituid ja tervikuna kogu hõimu, pidi selle aegne tark ka ise pidevalt teadmist sünteesima. Seega tark pidi olema tõepoolest tark. Muidugi vastutuse koorem oli sellel õpetajal suur ja ega kaashõimlastel ei olnudki vahest uskuda kedagi muud kui teda, sest teadmatuse ja paratamatuse painava olemusega ei ole inimesed kunagi hästi hakkama saanud
Kutseala standardid - standardid, mis lisaks õigusaktidele reguleerivad kutsealast tegevust ning mille on kehtestanud: - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee IASC; - Rahvusvaheline Raamatupidajate Föderatsioon IFAC. - Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond; - Liikme kutseala organisatsioon või mõni muu reguleeriv organisatsioon. g) Koodeksi eesmärk Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi eesmärk on edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri. Tulenevalt koodeksist on raamatupidaja elukutse eesmärgiks teha tööd vastavuses kutseala standarditega. 4 põhinõuet eesmärkide saavutamiseks on: Usaldusväärsus Kutsealane kompetentsus Kutsealase tegevuse kvaliteet Kindlustunne Raamatupidajate kutsealase tegevuse tarbijatel peab olema kindlustunne, et raamatupidajate kutsealane tegevus on reguleeritud vastava kutse-eetika nõuete raamistikuga. h) Põhimõtted
KIRJELDAV eetika tegeleb IE erijuhtumite (faktid) kogumise ja uurimisega. Eesmärk: õpetada insenere targemalt arutlema moraalsete probleemide üle ning tagama oskuse langetada eetilisi otsuseid. EETILISELT HARITUD EUROINSENERI ETTEVALMISTAMINE. Insenerieetika koodeksid 1953 aastal deklareeriti inseneri kutseomadusi Lääne-Euroopa ja USA inseneriühingute ühiskonverentsil. Professionaalne eetika vastutuse eetika Koodeksid tugevdavad professiooni staatust. USA-s 93% Käitumiskoodeksid standardid on tavaliselt kindlaks määratud ametlike korraldustega või avaliku teenistuse seadusega. Eetikakoodeksite loomine on Miks on vaja eetikakoodekseid? 11 Eetikakoodeksite funktsioonid: nõuandefunktsioon põhimõtete teadvustamise ja neile tähelepanu juhtimise funktsioon sotsialiseerumisfunktsioon
12. Loeng: eetika ja korruptsioon ja Eesti (Leno Saarniit) Pevkur, A. (2006) ,,Professioonieetikad eetikateooriate valguses." Studia Philosophica, V (41), 85- 94:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/Pevkur_2006.pdf Kaasaegsete professioonieetikatega tegelemisel kerkib sagedasti üles järgmine küsimus: kas inimene, kes on hea spetsialist, hea professionaal, peab seejuures olema ka hea inimene? Süstemaatiliselt hakati professiooni-ehk kutse-eetikaid käsitlema ning seniseid norme kriitiliselt üle vaatama 1970ndatel aastatel (ülemaailmne tunnustamine). Siis ei vaadeldud seda sellise pilguga kui tänapäeval, siis arvati, et ametid ei ole suutelised eetilisteks üldistusteks. Hiljem saadi aru, et midagi on selles mõistmises puudu ja hakati arendama professioonieetikat. Vaadeldi eetikat kantiaanluse ja utilitarismi järgi. AT eetikast hakasti rääkima 20 saj keskpaigas, kuid esilekerkimine toimus 90ndatel
ning mitmeid abstraktseid küsimusi: ? kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb ? kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad- Tagajärje-eetika: tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Kohuse-eetika: deo(,,peaks")ntoloogiline eetika. Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab Vooruseetika: keskmes on inimese iseloom. Vooruseeetika ei küsi, mida ma peaksin tegema,
erinevatel elualadel võivad esile kerkida. · Rakenduseetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel (nt etniliste vähemuste kohtlemine, loodusliku keskkonna säilitamine, naiste võrdsuse küsimus jne). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika. · Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Piirdub kindla elukutse eetikaga (nt arstieetika, ametniku eetika). Mis teeb eetika iseseisvaks? · Traditsioon alates antiikajast. Siin mängib rolli ka tõekspidamine inimese unikaalsusest maailmas. Paljude arvates on moraalsus inimese olemuse ja ka filosoofilise käsitluse tuumaks. · Käitumise ja elu tõlgendamine eriliste kvalitatiivsete (väärtuseliste) kategooriate abil: hea-halb, õiglane-ebaõiglane, aus-ebaaus, õilis-vääritu, sõnapidav-sõnamurdev jt
kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. · Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. 1.2 Eetikale on omased teatud tunnused · Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras · Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed · Üleskaaluvus moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus · Avalikkus moraalinorm peab olema avalik
üksikutele tegevusvaldkondadele kehtivad moraalinormid ja teooriad, seega peetakse silmas mingi kutse alal tegutsevate inimeste eetikat. Ametniku eetika ehk avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse valdkondadesse sõltuvalt sellest, millise ametnikuga on tegu. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ning praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne professiooni kutse-eetika. Kutse- ehk professiooniesindajad on erialase teoreetilise ja praktilise teadmisega asjatundjad ning tavaliselt on erinevatel professioonidel oma eetikakogumid. Eetikal on mitu tähendust laiemas mõistes tähendab see sarnasust mõistetega: kõlblus ja moraal, kitsamas tähenduses mõistetakse eetikana teadust moraalist. Eetika jaguneb: · Teoreetiline eetika võib olla näiteks normatiiveetika. · Rakenduseetika mingi eluvaldkonna või professiooni kutse-eetika
omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale. Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama. Eetika suhtekorralduses Usaldus Ausus Lojaalsus Sotsiaalne vastutus Ühistunde loomine Konfliktide lahendamine Võim Erialased oskused Eetilised konfliktid: Huvide konflikt Isiklikud suhted ‘whisteblowing’ Suhted meediaga Ausus ja täpsus Kingituste tegemine
Juulis kanti suurem osa rahast üle. Eetilise kaalutluse mudel 1.Probleemid, faktid 2.Kes on kaasatud, keda see puudutab? 3.Kelle huvid on mängus/konfliktis? 4.Millised eetilised väärtused on tähtsad? 5.Võimalik lahend? Eetikad · Üksikisiku eetika ühiskonna liikme üksikisiku arusaam eetikast · Grupieetika ühiskonna teatavate isikute rühmadele omased moraalinormid, mis ei pruugi üldiste moraalinormidega kokku langeda · Kutse-eetika kutset e professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Käsitleb teatud kutsealal kehtivate väärtuste, tekkivate ja toimivate moraalinormide ja põhimõtete süsteemi. · Tööeetika on väärtused ja käitumismallid, mida kutsealal tegutsejate suhtes ootab ühiskond. Tööeetika on organisatsioonväline. Moraalinormid Moraal on inimeste või kultuuride kokkuleppelised tavad, reeglid või praktika. Moraalinormid on mitteformaalsed.
kas skandinaavialikku lehelugemiskultuuri peetakse kvaliteetsemaks? > idee edasiarendus Hallin ja Mancini (2004): meediasüsteemi struktuur, ajalooline kujunemine ja tänapäeva eripärad tüüpide kaupa: meediaturu areng: ajalehe roll kultuuris ja olulisus infoallikana poliitika ja meediasüsteemi paralleelsus (ajakirjanike poliitiline aktiivsus, avalik-õigusliku ringhäälingu positsioon ja regulatsioon, ajalehtede parteilisus) ajakirjanduse kui professiooni areng ja dispositsioon (ajakirjanike autonoomsus, professionaalsete normide tugevus, millised on eneseregulatsiooni mehhanismid) riigi roll meediasüsteemis (regulatsiooni olemasolu ja tugevus) >>> eristuvad kolm meediasüsteemi ideaaltüüpi: 1. Vahemereäärne e polariseerunud pluralistlik mudel (Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania) 2. Põhja-Euroopa e demokraatlik korporatiivne mudel (Austria, Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Holland, Norra, Sveits, Rootsi) 3
mille põhjal tehakse olulisi otsuseid, on ju samuti ulatuslikud? Kolmandaks võrdluseks võiks tuua mehaaniku ja auto edasimüüja, üks töötab väikeses garaazis, mis tegeleb mitmesuguste sõidukitega. Kuid temal on teistsugused teadmised kui sellel, kes töötab sõidukite edasimüügi alal. Seega, teadmiste hulka, mida on vaja, et töötada mingil ameti alal ei saa võrrelda omavahel, kuigi nad võivad olla ühelt kutsealalt. Professiooni võiks iseloomustada ka nii: 1) abstraktsed ja spetsiifilised teadmised, 2)autonoomia 3) autoriteet teatud kliendigrupi ja teiste elukutsete silmis, 4) teatud altruism. (Näiteks meditsiiniõde/politseinik/õpetaja/aednik jne. on keegi, kes tunnustab ja kannab nimetatud professiooni omadusi). Mulle isiklikult meeldiks meelevaldselt eraldada kutset ja ametit nagu Green 1968 tegi vahet sõnadel job ja work. Kus amet on midagi sellist, millega ma tegelen, et ära elada, saada palka ja
PISA näitas, et Vene õppekeelega õpilaste tulemused olid oluliselt nõrgemad eesti õppekeelega koolide tulemustest. Eriti tugev erisus funktsionaalses lugemises ja matemaatikas. PISA tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad: Euroopa riikidest on stabiilselt heade tulemustega: Soome, Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi. Need on riigid, kus peetakse oluliseks: Võrdseid võimalusi. Turvalist ja õppijakeskset koolimiljööd. Väärtustatakse õpetaja professiooni TENDENTSID KAASAEGSE KOOLIKORRALDUSE ARENGUS 1. Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu Detsentraliseeritus e. riigi monopoli vältimine haridussüsteemis Kogu haridussüsteemi avatus ja paindlikkus Multikultuurilisus ja hariduse rahvusvahelistumine Eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon Need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma hariduse egalitaarset iseloomu (ühtluskoolid) on maailma tipus
· Kunstnikuameti tutvustamine. · Tasapinnaline ja ruumiline kogemus kunstis (näiteks arhitektuurifoto või linnavaate, natüürmordi seadeldise ja sellest tehtud pildi näitel). II kooliaste · Sisu ja vormi eristamine analüüsi käigus. Peamiste kunstitehnikate ja zanrite eristamine ja mõistete kasutamine. · Teose originaali ja selle reproduktsiooni eristamine. · Kunstniku kui professiooni tutvustamine, erinevate erialade tutvustamine. · Andmed kunstiteose kohta kättesaadavad. · Kunst aja ja ruumi kontekstis, teoste ajaloolise põhjus-tagajärg suhte tutvustamine. · Kunstiteos erinevate kultuuride kontekstis, väärtuste paljusus. · Fragment ja tervik, kuidas muutub kujutise tähendus, kui see tervikust eraldada. III kooliaste · Kunstiteos ajaloolises kronoloogilises ja sotsiaalses raamis millises kontekstis ja
· Kelle reputatsioon on rikutud · Kes tegutseb valdkonnas, mis on kokkusobimatu hea audiitor tavaga Audiitor peab käituma vastavalt kutse-eetika normidele. Tegemist on praktilise eetikaga. Need on üldised moraali normid ning teooriad, mida kõik audiitorid on kohustatud jälgima. Tegemist on antud kutsealal tegutsevate inimeste eetikaga. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktilisele tegevusele. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Professiooni tähistab erialaste teadmiste kogum. Eetikal on ka mitu tähendust. Laiemas mõttes on ta suhteliselt sarnane mõistetega moraal ka kõlblus, kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Eetika võib jaotada teoreetiliseks ja rakendus eetikaks. Teoreetiline eetika on reeglina normatiiveetika, rakenduseetika on aga praktiline mingi eluvaldkonna või professiooniga. Eetika uurimisobjektiks on moraaliprobleemid st. mis on
teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e. professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Kutse eksisteerimine tugineb inimeste vajadustel ja väärtustel, mille alusel defineeritakse teenistuse ideaalid. Kutsepõhine eetikakoodeks esitab väärtused / tegutsemisprintsiibid, millest professiooni liikmed peavad lähtuma. Koodeksid kehtestavad ja vahendavad ühiseid standardeid ja tegutsemisviise. 4. Mis on eetikakoodeks ? Miks on eetikakoodeksit vaja ?
Rahvusvahelist raamatukogundust kasutati aastaid võrdleva raamatukogundusena. Kuid termineid võrdlev ja rahvusvaheline ei kasutata sünonüümidena (1970 Simsova) Stephen Parkeri (1974) definitsiooni järgi koosneb rahvusvaheline raamatukogundus tegevustest, mis teostatakse riiklike või mitteriiklike organisatsioonide, organisatsiooni gruppide ning kahe või enama rahvuse vahel, et edendada, asutada, arendada toetada ja väärtustada raamatukogu ja raamatukogundust (ka raamatukogunduse professiooni) tervikuna kogu maailmas 1970ndate aastate lõpus seostati rahvusvahelist raamatukogundust rohkem just rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusega, selgituseks definitsioon Keresztesi'lt (1981): Rahvusvahelise raamatukogunduse ajaloo tähtis/õige/sobivaks aluseks on multilateraalsed, rahvusülesed organisatsioonid ja institutsioonid, mis loodi raamatukogu ja infoteenuste arendamiseks ja edendamiseks ühispingutuse tulemusel üle kogu maailm.
osas, mis võiks inimkäitumist mõjutada. KUTSE-EETIKA: Kutse-eetika üldküsimus on: Mida ma peaksin tegema ja mida ei tohiks teha antud ametis? Nii, nagu riigi kõik seadused peavad olema kooskõlas riiki põhiseadusega, niisamuti praktilise eetika juhised peaksid olema kooskõlas eetika üldpõhimõtetega. Kutse-eetika sõltub suuresti kultuurist, selle mõju on lokaalne ja muutuv. Kas kutse-eetikat saab üldse nimetada eetikaks? Äkki on kutsenormide koodeks? Selleks, et ühe professiooni esindajale lubataks ühiskonnas üldiselt lubamatut, peab see professioon ise olema moraalselt õigustatud. (nt sõdur võib tappa). Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Eetikanorme sisaldava dokumendi nimetus võib ,,eetikakoodeksi" asemel olla ka näiteks ,,missioon", ,,põhiväärtused", ,,käitumiskoodeks", ,,hea tava" jne. Terviklikkuse eri aspektid: Personaalne terviklikkus inimese teod on kooskõlas tema käitumisnormidega
Nüüdisajal seostatakse sotsiaaltööd vaeste ja iseseisvalt mitte toimetulevate inimeste abistamisega. Nüüdisaja probleemid: ebavõrdsuse uued vormid, üksildus, kohanemisraskused; globaalsed probleemid, põgenikud, kriisid; ennetada inimeste eemaldumist ühiskonnast; aidata “triivima läinud” inimesed tagasi ühiskonda. 2 vastandlikku suunda hakkavad kokku sulama! Sotsiaaltöö professiooni ülemaailmne definitsioon: Sotsiaaltöö on praktikal põhinev professioon ja akadeemiline teadusala, mis aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule, inimeste võimustumisele ja vabanemisele ning edendab sotsiaalset ühtekuuluvust. Õiglus, inimõigused, kollektiivne vastutus, erinevuste austamine! Probleem ei ole mitte see, et inimesed ei saa hakkama, et nad on haavatavad, vaid kuidas meie (perekond, klass, tänav, institutsioonid, kogukond, ühiskond)
peetakse mingil konkreetsel kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Seega ametniku kutse- eeteika või avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse tegevusvaldkondadesse. Eetika viitab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne kutse profesioonieetika. Kuna erinavate profesioonide esindajatel on teoreetilised ja praktilised teadmised oma valdkonnas, siis saabki professiooni eetikat käsitleda kui erialaste teadmiste kogumit. Seetõttu ongi eetika uurimisobjektideks erinevad moraaliprobleemid , näiteks mis on hea, mis halb või mis on õige ja mis väär. Eetikapõhimõtted: 1. Ausus vandeaudiito peab profesionaalse teenuse osutamisel olema otsekohene ja aus. 2. Objektiivsus vandeaudiitor peab olema õiglane ning vaba eelarvamustest ega tohi teistel lasta oma objektiivsust mõjutada. 3
õigustaks vajaduste rahuldamisele (ehk kahju vältimisele) suunatud tegevust. Vajadustemudel oleks seega printsipiaalselt lihtne, seletav ja õigustav. Rakenduseetika põhiprobleemid. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Nii näiteks tegeleb meditsiinieetika meditsiini valdkonnas kerkivate moraaliküsimustega (abordi lubatavus, patsiendi autonoomia jne), keskkonnaeetika tegeleb aga suuresti loodushoiu vajaduse põhjendamisega, olles ajendatud looduse reostamisega kaasnevate ohtude märkamisest. Liide
· 90ndad õpetaja puhul hakati rõhutama refleksiivsust, kriitilist suhtumise omaenda töösse, enesehindamist.(globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) · 21.saj. algus taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK) Professionalismi tunnused · teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest · kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks
III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne - kaitsta klienti eklektikaga kaasneda võiva kahju eest · Saada juhiseid, kuidas tulla toime kliendipoolse survega · Täpsemalt doseerida abi · Annab terminoloogia professionaalseks suhtlemiseks · Aitab sotsiaaltöötajal ära tunda ja klassifitseerida oma tegevust KUIDAS tekib?
Probleemsituatsioon. Nimetus sofistid tuleneb sõnast sophos, mis tähendab tõlkes tarka. Kuid varasemas igapäevases kõnepruugis ei märgitud selle sõnaga sugugi mitte raamatutarku, vaid iga inimest, kes oma tegevusala silmapaistvalt hästi valdas. Sofist oli aga selline omal alal väljapaistev ning sellisena kiitust äratav inimene, kes suutis oma asjatundlikkust ka teistele edasi anda, teisi õpetada. Niisiis kujutasid sofistid endast õpetajaskonda, professiooni, kellel vahetut seost filosoofiaga ei olnudki. Filosoofia ajaloos figureerib see nimetus seetõttu, et osa niisugustest õpetajatest kirjutas ka filosoofia- alaseid raamatuid. Samas oli sofistide-filosoofide puhul tegemist teoreetiliste vaadete mitmekesisusega, milles puudub täielik sisuline ühtsus. Kuid nende juures võib täheldada teatud ühist tendentsi ja need ühisjooned muutuvad ehk mõistetavamaks, kui käsitleda sofistide filosofeerimist mõistelise refleksioonina
erinevates olukordades, oskust esitada selge, sidus ja loogiline põhjendus oma eetilistele otsustele ja käitumisele, viidates üldiselt aktsepteeritud standarditele. Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega või printsiip nõuab seda. Reegel (seadus või printsiip) peab olema kellegi poolt kehtestatud. Moraalset kohustust ei ole keegi ühegi seadusega kehtestanud! Seega ‘kohustuse’ mõiste justkui hõljub ühe kindla professiooni raames. Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on: bio- ja meditsiinieetika, keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika. õhus, on tühi. 2. Rahulolematus printsiipidega. Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa anda, sest olukorrad, mis nõuavad nende rakendamist, on liiga erinevad. Iga olukorra kohta ei saa ju 5. Nimetage praktilise eetika valdkondi (vähemalt 3)
artiklis käsitletavaga, seega on raskused sotsiaalpedagoogika teooria ja Teises artiklis (1994) käsitleb Niemeyer kriitiliselt üldfilo- praktika ühendamisega tuttavad ka saksa spetsialistidele. Nagu nähtub soofiliste aluste ignoreerimist kaasaegses sotsiaalpedagoogikas ning aga mõnedest allpool käsitletavatest artiklitest, on Thiersch ise mitmete sotsiaalpedagoogika kui professiooni süvenevat tehnologiseerumist. ;! populaarsete, kuid praktikas äärmiselt vaieldava efektiivsusega Järjest suurenev tähelepanu professiooni majanduslikule tulutootlik- teoreetilise konstruktsiooni loojaks. Seega käib Thierschi kriitika kusele on tahaplaanile jätnud distsipliini eetiliste ja filosoofiliste
kirjelduse seas. Milliste kriteeriumite alusel siis valikuid teha? Selline valik toetub teatud väärtushinnangutele: võrdõigustatus, mitte-hierarhiline kultuur (kõik kultuuri valdkonnad on võrdõigustatud); liberalism, vabadus kui kõrgeim väärtus; sattumuslikkus, variaablus, muutlikkus; kreatiivsus. Selline filosoofia, kui tähendab erinevate sõnavarade kokku klapitamist, siis selles mõttes filosoof ei pruugi olla tänapäevase professiooni mõttes filosoof. Ka teised erialad tegelevad sõnade analüüsi jms. Vabastab ühelt poolt filosoofia professionaalselt piiratusest, ja teiselt poolt ei anna ühelegi professioonile privileege sellega tegelemiseks. Argumendid poolt ja vastu: toob välja vastuväiteid, mida imaginaarne oponent võiks sellisele kultuurile esitada ja vastab nendele vastuväidetele. Eksamil tuua need vastuväited välja – võimalikult selgelt. Lk 283. Vastuargumendid: Vastuväide 1
4) elukutse juhtivad esindajad hakkavad võitlema seadusliku õiguse eest kontrollida ametisse pääsemist (kutseorganisatsioon taotleb seaduslikku kontrolli õigust alalepääsu ning ameti praktiseerimise üle) 5) kutseorganisatsioon sätestab eetilised reeglid, mille täitmist kontrollitakse = eetikakoodeksi kehtestamine. (Wilensky 1964: 137-158). Professionaalsusel on kindlad kriteeriumid. Inglise sotsioloog Geoffrey Millerson loetleb professiooni tunnustena sagedamini järgmisi: 1) teoreetilistel teadmistel põhinevad oskused: spetsiifilised teadmised põhinevad pikaajalistel süstemaatilistel õpingutel (eriharidus), mille abiga saavutatakse praktikas pädevus (mida testitakse) ja kindlad ametioskused (praktilise ettevalmistuse olemasolu) 2) eelkõige ühiskonna huvide, mitte isiklike huvide teenimine sõltumatus ja vastutus, eetiliste reeglite (eetikakoodeksi) järgimine
o kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb o kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms. · Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika, valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika, ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika). Põhilised eetikateooriad 1. Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom
ühiskonnas? 3. Millises ulatuses võimaldab sport luua karjäärivõimalusi endistele sportlastele ning teistel leida tööd spordiorganisatsioonides? 4. Millises ulatuses mõjutab sportimine üleüldist tööalast edukust ning suurendab endiste sportlaste sotsiaalset mobiilsust*? * Sotsiaalse mobiilsuse all mõistavad sotsioloogid muutusi majandusliku heaolu, haridustaseme ja professiooni osas inimese eluea jooksul või ühest põlvkonnast teise. Sport ja majanduslik ebavõrdsus. 95 Erinevused majanduslikus heaolus, poliitilises positsioonis ning mõjus ning sotsiaalses staatuses on olulised sotsiaalses elus. Sotsioloogid on huvitatud nendest erinevustest, kuna need tegurid mõjutavad seda, kuidas inimesed näevad iseennast
Esimesel juhul samastatakse eetika moraaliga. Teisel juhul räägitakse eetikast kui moraalifilosoofiast ning siis on moraal eetika uurimisaine. Üldiselt saab sõna "moraal" peaaegu alati asendada sõnaga "eetika", ent mitte vastupidi. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. 2. Kutse-eetika Kutse-eetika mahub samuti rakenduseetika alla. Teravat piiri kutse-eetika ja rakenduseetika vahele tõmmata ei saa, kuid nagu nimigi osutab, peetakse kutse-eetika all silmas mingil kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Meditsiinieetika valdkonda mahuvad sel juhul kutse- eetikatena näiteks nii arstieetika kui ka õe-eetika. Samas võivad laiemad meditsiinieetika teemad nagu abordi lubatavus või patsiendi autonoomia küsimus tulla omakorda kõne alla nii
annaabi.ee 
