Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on probleem?
  • Missugused faktid on teada situatsiooni kohta?
  • Kes on huvitatud osapooled?
  • Missugune on nende huvi loomus?
  • Miks see on nende jaoks probleem?
  • Millise punktiga?
  • Milline seadus või regulatsioon?
  • Millist informatsiooni?
  • Mida on vaja teada?
  • Kuidas iga alternatiiv avaldab mõju kliendile teistele huvitatud osapooltele ja mulle?
  • Kuidas valik on kooskõlas eetikakoodeksiga?
  • Kuidas valik on kooskõlas praktikajuhiste ja regulatsioonidega?
Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess
D6: Sa oled erialase haridusega nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses. Sa märkad, et igal esmaspäeva hommikul tuleb 5-aastane Mart rehabilitatsioonile hematoomid ( sinikad ) kogu kehal ja väikesed ümmargused märgid jalgadel, mis sarnanevad sigareti kustutamisel tekkivale jäljele. Kui Sa küsid Mardilt ema juuresolekute, kuidas need märgid kehal tekkinud on, hakkab ta kogelema ja vastab, et „kukun palju“.
1. Mis on probleem?
Hematoomid kliendi kehal, ümmargused märgid jalgadel.
2. Missugused faktid on teada situatsiooni kohta?
  • Nõustajal erialane haridus ;
  • Nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses;
  • Iga esmaspäeva hommik;
  • 5- aastane Mart;
  • Mart tuleb teenusele;
  • Kehal hematoomid;
  • Ümmargused märgid jalgadel;
  • Märkidel sarnasus sigareti kustutamise jälgedega;
  • Informatsiooni küsides hakkab laps kogelema;
  • Laps „kukub palju“
3. Kes on huvitatud osapooled?
Probleemi edastaja? 5- aastane Mart
Patsient / klient ? 5- aastane Mart, Mardi ema
Spetsialistid ? Erialase haridusega nõustaja
Vaatlejad? Nõustaja
Kindlustajad? Sotsiaalkindlustusamet; ema
Teised? Ema
4. Missugune on nende huvi loomus? Miks see on nende jaoks probleem?
Professionaalne – lapse väärkohtlemine ; kliendi probleemid; suurendada pakutava teenuse sagedust; teenuse pakkumine.
Personaalne – lapse väärkohtlemine, isiklik moraalitunne .
Ärihuvi – suurendada pakutava teenuse sagedust.
Majanduslik – oma sissetuleku hoidmine.
Intellektuaalne – lahendada probleem, aidata abivajajat.
Ühiskondlik – märka, analüüsi, tegutse; näha probleemi ja aidata abivajajat
5. Eetika
Kas see on vastuolus professiooni eetikakoodeksiga? Millise punktiga ?
Juhtum on vastuolus Sotsiaalala Töötaja Eetikakoodeksi punkt 5, alapunkti 6 suhtes.
Kas see on vastuolu moraalsete, ühiskondlike või religioossete väärtustega?
Juhtum on vastuolus moraalsete ja ühiskondlite väärtustega.
6. Kas probleem on seotud juriidiliste küsimustega?
Milline seadus või regulatsioon ?
  • Rahvusvahelised inimõiguste deklaratsioonid ja konventsioonid moodustavad eetilise aluse, mida aktsepteeritakse ülemaailmselt.
  • ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon
  • ÜRO lapse õiguste konventsioon
  • Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised alusdokumendid: - põhiseadus - sotsiaalhoolekande seadus - lastekaitseseadus - perekonnaseadus – kutseseadus.
7. Kas on vaja rohkem informatsiooni?
Millist informatsiooni?
Perekonna tausta uurimine , kaardistamine. Kliendi tervisliku seisundi uurimine.
Kas on juhendmaterjal , poliitikadokument, protseduuri kirjeldus, seadus, regulatsioon või dokument, mida on vaja teada?
Probleemi algallikas , rehabilitatsiooni põhjus.
Kas on vajalik küsimuse või teema edasine uurimine?
Jah
Kas on vajalik konsultatsioon eksperdi või juristiga?
Jah
8. Võimalike edasiste tegevussammude ülevaade
Saada informatsiooni kliendi emalt – vastavalt informatsioonile pöörduda sotsiaaltöötaja poole – edasi lastekaitsespetsialist.
Antud situatsioonis pole kirjeldatud lapse teenusel käimise põhjust, ega pole tutvustatud ka tervisekaarti ja perekonna tausta. Me eeldame, et kliendi esindaja on rehabilitatsiooni asutusse tulles allkirjastanud tõendi , mille alusel võib erialane nõustaja konsulteerida oma kolleegidega, kellelt saab nõustaja edasiste tegevuste kohta nõuandeid küsida.
9. Tegevussammude analüüs
Kuidas iga alternatiiv avaldab mõju kliendile, teistele huvitatud osapooltele ja mulle?
Alternatiiv 1: hea variant
Olukord võib laheneda lihtsamalt, suheldes kliendi emaga ja määratleda esialgne probleem perekonnas. Uurida kliendi seisundi tausta ja leida probleemile objektiivne lahendus.
Alternatiiv 2: halb variant
Olukord muutub ohtlikuks kliendile, kliendi ema tagasiside paneb paika edasisise juhtumi lahendamise korra. Tuleb lähtuda alaealise kliendi vajadustest ja vajadusel kaasata rohkem spetsialiste ja seaduseesindajaid. Olukord muutub raskemaks kliendi emale ja ülejäänud perele. Ohus võib olla ka nõustaja ise.
Valime variandi , kus esmalt räägime probleemist kliendi emaga ja seejärel konsulteerime kolleegidega, et leida sobiv lahendus. Tuleks ühendust võtta lastekaitsespetsialistiga, kes fikseeriks olukorra ja tegeleks edasi lapse jaoks parima lahenduse leidmisega.
Kuidas valik on kooskõlas eetikakoodeksiga?
Sotsiaalala töötaja järgib ja propageerib sotsiaalse õigluse põhimõtteid nii suhetes ühiskonnaga kui ka inimestega, kellega koos või kelle heaks ta töötab.
Kuidas valik on kooskõlas praktikajuhiste ja regulatsioonidega?
Valik on kooskõlas juhiste ja regulatsioonidega, lähtudes lapse vajadustest.
Kas valik on kooskõlas minu moraalsete, religioossete ja sotsiaalsete uskumustega ?
Jah, meie moraalsed ja sotsiaalsed uskumused aendavad meid eelkõige mõtlema lapse ohutuse tagamisele ja probleemi märkama .
10. Vali sobivad tegevused
Valiku kontroll-küsimused:
Kas see on tõde/ õige? Jah
Kas see on õigalne kõigi osapoolte suhtes? Ei
Kas see soodustab head tahet ja loob paremaid sõprussuhteid? Ei
Kas see on kasulik kõigile osapooltele? Ei
Kas see lähtub võitja-võitja põhimõttest? Ei
Kuidas Sa tunned end oma valikute suhtes? Positiivselt
Vasakule Paremale
Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess #1 Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess #2 Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess #3 Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess #4 Eetiliste dilemmade käsitlemise protsess #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-07-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hack Bla2 Õppematerjali autor
D6: Sa oled erialase haridusega nõustaja laste rehabilitatsiooni asutuses. Sa märkad, et igal esmaspäeva hommikul tuleb 5-aastane Mart rehabilitatsioonile hematoomid (sinikad) kogu kehal ja väikesed ümmargused märgid jalgadel, mis sarnanevad sigareti kustutamisel tekkivale jäljele. Kui Sa küsid Mardilt ema juuresolekute, kuidas need märgid kehal tekkinud on, hakkab ta kogelema ja vastab, et „kukun palju“.

Sarnased õppematerjalid

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

optimaalse taseme taastamise protsessi, eesmärgiga tõsta tema toimetulekuvõimet · (Kiik et al, 1999, 4. Tartu Ülikool, Kolme teatustöö materjalid) ­ täpsustamata sihtgruppi. Rehabilitatsiooni mõiste erinevates dokumentides: Puuetega inimete võrdsete võimaluste loomise standardreeglid (PIVVLSR) 1995: 4 Rehabilitatsioon ehk rehabiliteerimine on protsess, mille eesmärgiks on saavutada ja hoida puuetega inimeste võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse funktsioneerimise taset, võimaldades neile nii suuremat iseseisvust. Rehabilitatsioon sisaldab: 1. funktsioonide arendamise ja/või taastamise, 2. puudumise või piiratuse kompenseerimise meetmeid. Rehabilitatsioon ei hõlma esialgset meditsiinilist abi. Rehabilitatsiooni üldmõiste

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

ProbleemiN?ustamise Probleemi N?ustamise N?ustamise protsess protsess protsess N?ustamise

Psühholoogia
Lastekaitse seaduse hindamine
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp

Sotsiaalse analüüsi alused
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

See koosneb kindlatest alustest, reglitest ja seisukohtadest, mida järgitakse tööjõu hankimisel, kuidas toimub valik ja paigutamine. Isikkoosseisu arvestus võimaldab kindlaks teha, missugused inimesed on organistasioonis olemas. Isikkoosseisu planeerimine on tegevus, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik/ tarvilik arv sobivaid töötajaid. Personali värbamine on protsess, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega inimesi kandideerima vakantsele ametikohale. Personali valik on tööandja ja 8 töövõtjate vaheline protsess, mille käigus valitakse töökohae kandideerijate hulgast kõige sobivam. 12. Uue ettevõtte rajamine (alustamine) Uue ettevõtte loomise eelised on, et uuel firmal ei ole halba kuulsust, ettevõtja saab teha kõik

Majanduse alused
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Konkreetse ettevõtte seisukohalt võib deineerida logistikat järgmiselt: „Logistika on kau- pade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali-, informatsiooni-, raha- ja teenuste voogude integreeritud protsess, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR ja rentaablust õigete strateegiliste valikute kaudu“. Üks võimalik logistika määratlus kitsamas tähenduses on järgmine: „Logistika on juhtimise

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Konkreetse ettevõtte seisukohalt võib deineerida logistikat järgmiselt: „Logistika on kau- pade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali-, informatsiooni-, raha- ja teenuste voogude integreeritud protsess, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR ja rentaablust õigete strateegiliste valikute kaudu“. Üks võimalik logistika määratlus kitsamas tähenduses on järgmine: „Logistika on juhtimise

Baas Logistika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun