Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded (0)

Kati Kõiv ÕO13-001
Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded
Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud.
Kindlasti ei tohiks üks meditsiinialal ja üldse tervishoiualal töötav õde olla külm ja eemaletõukav. Selline õde võib küll oma ametialast tööd teha nii hästi kui võimalik, kuid patsiendid suhtuvad temasse sel juhul samamoodi ja turvatunne , mis näiteks mõne teise õega tekkis, kaob. Sel viisil tavaliselt kaob haigel usaldus ka teiste õdede vastu, kes tegelikult tahavad aidata ja ei julgetagi arsti poole pöörduda.
Õde peab pakkuma nii patsiendile kui ka tema perele või teistele lähedastele kindlustunnet ja hoolt. Keskkond, kus patsient ja õde suhtlevad, peab olema turvaline, et inimene julgeks oma murega seal olla ja seda jagada ning abi paluda . Et oleks olemas nii-öelda turvaline võimalus saada meditsiinilist abi, juhtnööre, kuidas ise oma tervis hoida ja edendada.
Õe kui tervishoiutöötaja roll ühiskonnas on oma tõusude ja mõõnadega professioon. Ühel hetkel inimesed austavad ja väärtustavad neid, samas teisel hetkel aga avaldavad pahameelt ja ebaviisakust. Tänapäeval õnneks kohtab seda viimast käitumist harva, kuid siiski on ta olemas. Õdede tööd hinnatakse kõrgemalt, ühiskonna suhtumine on üsna hea. Ilma õenduseta ja õdedeta on inimestel väga raske hakkama saada; pole kedagi kes neid suunaks, õpetaks ja kellelt saab tervisehäda korral abi.
Iga endast lugupidav õde peaks olema võrdse suhtumisega, nii oma patsientide kui ka kolleegide suhtes. Kõigile peaks olema võimaldatud samaväärne austus ja käitumine, olenemata patsiendi kohast ühiskonna silmis . Ei saa paigutada näiteks mõnda ministrit või muud kõrgemal ametikohal töötavat isikut kõrgemale ja tavainimest madalamale positsioonile, kuigi ühiskonna silmis võib see nii olla. Õde peaks siiski oskama ja olema võimeline väärtustama inimesi ühte moodi, olenemata nende seisuslikust positsioonist või tervise näitajatest. Mõnikord muidugi juhtub, et patsiendiks satub olema mõni sõber või tuttav ja siis püütakse teha kõik tema hüvanguks, kuid tegelikult siiski peab õde suutma jääda neutraalseks.
Inimesed, kes otsutavad õppida õeks ja omandada selle professiooni, peavad olema suhteliselt kindlad oma valikus , et pühendada end ühiskonna abistamisele. Tööalaselt peavad nad olema julged, empaatiavõimelised, oskama teisi inimesi võrdselt kohelda. Õde ei tohi eelistada üht teisele ega aravata mõnda indiviidi teisest paremaks.
Samuti on suur tähtus ka keskkonnal, erinevatel kultuuridel ja arusaamadel. Õeks õppinud inimene võiks austada erinevaid kultuure ja ideid, kuna inimesed on kõik erinevad ja kõigil meil on oma arusaam erinevatest asjadest. Seega õde ei tohiks kedagi tema väljavaadete pärast hukka mõista ja talle abi mitte osutada. Mõistmine aitab õel patsiendiga lihtsamalt suhelda ja nii on ka omavahelised arusaamatused välistatud. Inimesed mõistavad tervist ja terve olemist erinevalt, näiteks mõne jaoks on see ainult haigustest vaba olemine, teise jaoks aga jällegi see, et ta oleks majanduslikult kindlustatud ja ühiskonnas heal järjel. Paljudel on tervis seotud ka väärtushinnagutega. Õde peab arvestama patsiendi kõigi vajadustega, et teha oma tööd hästi ja pakkuda parimat võimalikku abi. Õe tegelemine haigega ei tähenda ainult tegelemist haigusega, vaid inimesega kui ühtse tervikuga. Muutused patsiendi tervises nõuavad kiiret, aga ka kindlat tegutsemist. Õde peab teadma, mida ta järgmise sammuna ette võtab, kahtlusteks pole ruumi, kuna eesmärk on ikkagi tagada inimese tervise heaolu seisund, mis oli näiteks enne haigestumist.
Omal tähtsal kohal on ka kolleegidega suhtlemine. Omavaheline koostöö ja üksteise mõistmine peab olema heal tasemel, muidu võib tekkida vääritimõistmine ning kannatajaks on patsient ja tema lähedased. See tekitab jällegi usaldamatust. Et koostöö sujuks normaalselt ja edukalt, tuleb ise olla julge ja suhtlemisaldis, ning ebaselguse korral küsida üle, et ei tekiks probleeme ja, et saaks pakkuda heal tasemel abi ja hoolt.
Õdedelt oodatakse palju, nad peavad mõistma nii patsienti ja tema lähedasi, arsti, teisi õdesid ja ning olema valmis kõigile küsimustele vastama, jagama juhtnööre, abistama ja hoolitsema. Õed peavad tegema kõik endast oleneva, et oleks tagatud turvaline töökeskkond ja patsiendi tervenemine.