Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuukulgur (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tallinna Tehnikaülikool

Probleemilahendus

Praktika ülesanne number 1


Indrek Kirs

Karl Aas


Praktiline töö nr. 1


Õrna optilise aparatuuri Kuu peale heitmine.
Töö eesmärgiks on:
  • leida õrna optilise aparatuuri transpordiks sobivaim viis;
  • arutada läbi erinevad konteineritüübid.
    Töövahendid ja materjalid:
  • paber,
  • papp,
  • vatt ,
  • liim,
  • teip ,
  • tööriistad (käärid, nuga , plekikäärid, viil, saag jms).

    Lähteandmed:


    Faktid Kuu kohta:
    • asub keskmiselt 384400 km kaugusel Maast (kaugus muutub piirides 356410 km kuni 406700 km);
    • läbimõõt on 3476 km (väiksem Maa läbimõõdust 4 korda);
    • mass on 81 korda kergem Maast (Maa mass 7,35*1022 kg);
    • raskuskiirendus on 6 korda väiksem kui Maal (Maal g=9,81 m/s2);
    • atmosfäär praktiliselt puudub;
    • pinnavorm: künklik – täis kraatreid ja mäeahelikke, kivine;
    • pinnakate : kaetud regoliidikihiga, mis meenutab märga liiva ning mille paksus on mõni meeter kuni mitukümmend meetrit, puudub vesi;
    • temperatuuridevahemik: öösel enne Päikese tõusu –180°C kuni keskpäeval ekvaatoril +110°C;
    • kogupindala: 38*106 km2.

    Optilise aparatuuri omadused:
    • kergesti purunev ,
    • habras ,
    • lööke ei talu,
    • väikese massiga,
    • väga kallis,
    • korrapärase kujuga,
    • kardab järske temperatuurimuutusi.

    Optiline aparatuur sisaldab:
    • raadiosaatjat,
    • mikroprotsessoreid,
    • optikat,
    • arvutustehnikat,
    • videokaamerat,
    • andureid .

    Nõuded transportsüsteemile:
    • peab tagama aparatuuri terveksjäämise;
    • kasutatud õiget konstruktsiooni ja materjale;
    • õige lõppkiirus põrkehetkel (õige kriitiline kõrgus ja –kiirus), v=g*t (t=?), vk=(g*t)/2;
    • arvestada raskuskiirendust, kuna atmosfääri pole, ei pidurdu.

    Abinõud aparatuuri mittepurunemiseks:
    • pakkida aparatuur hästi (pehmendamaks ja summutamaks põrget);
    • kineetiline energia Ek=(m*v2)/2 summutamine. Energia jäävuse tõttu kineetiline energia muundub kas soojuseks, põrkeenergiaks vms. Kõige halvem kui kineetilise energia arvelt aparatuur puruneb.
    • töö: A=F*s, seda suurem on löök, mida kiiremalt pidurdab lühikese aja jooksul.

    Aparaatuuri konteineri omadused:
    • funktsionaalne;
    • avatav;
    • ühekordselt kasutatav;
    • materjal peab olema ilmastikukindel ( praktikumis ei ole nõutav);
    • põlemiskindel (praktikumis ei ole nõutav);
    • palju (vähe) deformeeruv;
    • aparaadi fikseerimisvõimalused;
    • plastset materjali kasutatud;
    • seinad paksud ja purunevad.

    Optilist aparatuuri võib simuleerida sarnaste omadustega esemetega:
  • kristall ;
  • klaasesemed;
  • käekell;
  • videokaamera;
  • vana telekas;
  • arvutikuvar ;
  • šokolaadikujud;
  • kanamunad ,
  • jõuluehted;
  • küpsised;
  • elektripirnid;
  • prillid .
    Töö käik: joonistada välja erinevad konteinerite variandid (vähemalt 5; optilise aparatuuri simuleerimiseks kasutatakse 8 küpsist, mõõtmed: ~57×57×50 mm); põhjendada valitud konstruktsiooni. Nõuete loetelu , ohtude selgitamine purunemise vältimiseks.
    Aruande sisu: joonised, põhjendused.
    Hindamise kriteeriumid:
    • gabariitmõõtmed;
    • mass;
    • „aparatuuri“ väljavõtmise aeg.

    1)Võimalikult pehme keskkond küpsistele ja kergus, et ei tekiks suurt kiirust. ( Peaidee )
    Niimoodi panime kõik 8 küpsist ükteise peale ja peale veel ka vatti . Et agregaat ära ei laguneks, tõmbasime kõik selle teibiga kokku.
    Tulemus: kaal väike, ruumala väike, 2 küpsist terved.
    Järeldus: on vaja tugevamat konstruktsiooni, mis löögi endasse võtab.
    Masina andmed:
    190x155x175mm ja kaal 230grammi
    2)Vatt pehmenduseks ja kest tugevamaks.
    Idee sama, aga veel ümber panime 2 A3 paberit, et oleks kest.
    Väike test laua nurgalt „ kogemata ” alla lükates:
    - katkised küpsised.
    Seega ikka liiga nõrk kest.
    3)Tugev kest.
    Kestaks papp. Muidu põhimõte sama, et küpsised on vati sees. Prooviks panime küpsised eraldi riiulitele, et tekitada nende ümber veel tugevam kest.
    Katse:
    -2 küpsist katki.
    Järeldus: küpsised peavad olema koos, siis jõud kandub küpsistele ühtalsemalt ning suurem tõenäosus, et küpsised jäävad terveks ja kiiremini saab küpsised välja võtta.
    Masina andmed:
    135x135x150mm ja kaal 245grammi
    4)Nõuded: tugev kest ja küpsised koos.
    Tegime väikse katse laua nurgalt ja seade kukkus külili maha.
    Tulemuseks, et üks küpsis läks katki ja seega tuleb papist kesta ümber asuvat kortsutatud paberist pehmendusi juurde lisada.
    5)Nõuded: küpsised koos, tugev kest tihedalt ümber, pehmendused kesta ümber.
    Katse, mille tulemus:
    -kõik küpsised terved.
    Järeldus: Küpsised peavad olema tihedalt koos, siis kandub löögijõud nendes ühtlaselt ja ainult üks küpsis ei saa lööki. Kest peab olema tugev, sest see võtab siis ise löögi vastu, muidu kandub löögijõud küpsitele. Küpsised peavad olema koos, et neid oleks mugavam ja võimalik kiirelt välja võtta. Kest peab olema pehmendatud millegagi, mis võtab endasse löögijõudu, et küpsised saaksid veel väiksema löögi.
    Masina andmed:
    320x330x320mm, kaal 390grammi ja aeg küpsiste väljavõtmiseks 26,5 sekundit
    7
  • Vasakule Paremale
    Kuukulgur #1 Kuukulgur #2 Kuukulgur #3 Kuukulgur #4 Kuukulgur #5 Kuukulgur #6 Kuukulgur #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 135 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karl225 Õppematerjali autor
    Praktika slideshow

    Sarnased õppematerjalid

    Eksami konspekt
    91
    doc

    Eksami konspekt

    1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

    Ehitusmasinad
    TTÜ üldfüüsika konspekt
    414
    pdf

    TTÜ üldfüüsika konspekt

    1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

    Füüsika
    Masina osadest ja kontroll
    200
    doc

    Masina osadest ja kontroll

    Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

    Masinamehaanika
    A Palu mootorratta raamat
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika
    Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
    103
    doc

    Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

    Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven

    Ohutus ja ohuteave
    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
    192
    pdf

    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

    EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

    Amet
    Inseneri eksami vastused 2009
    103
    doc

    Inseneri eksami vastused 2009

    1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

    Ehitusmaterjalid
    Maailmataju
    477
    pdf

    Maailmataju

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

    Karjäärinõustamine




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    kolgakas profiilipilt
    Mattias Varul: Tänud.
    22:35 14-10-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun