Konfliktid ja nende lahendamine ( referaat ) (0)

Konfliktid ja nende lahendamine

Koostaja: ........
Juhendaja : ............
C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium
Sisukord:
Sissejuhatus ..........................................3
Mis on konflikt? ....................................4
Maailmakonfliktid .................................5
Konfliktid sõprade vahel.........................6
Konfliktide tüübid ja põhjused................7
Konfliktide lahendamine..........................8
Kokkuvõte................................................9
Sissejuhatus
Antud referaadis käsitlen teemat „ Konfliktid ja nende lahendamine “. Teema sai valitud seetõttu, et kuna ise olen suhteliselt vähe konflikte kogenud, siis see tundus huvitav teema ning eesmärgiks on ennast rohkem harida ning täna, mil maailmas on tohutult erinevaid konflikte nii riikide ja inimeste vahel, tundus see teema täiesti minu. Referaat lahkab erinevaid konflikte ja tülisi, nende algeid, kuidas nad kulgevad ning milline võiks olla/milline peaks olema lõpplahendus. Kasutatud on peamiselt oma pead ning ka internetiabi on suhteliselt kesine.
  Igapävaelus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada.
Mis on konflikt?
Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes  ressursid , millest kõigile ei piisa ningerinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides.Kuigi arusaamatusi esineb sageli, suhtume konflikti kui millessegi, mida tuleks kas vältida või siis tingimata võita. Enamasti tajutakse konflikti negatiivsena, seetõttu polegi midagi imestada kui konfliktsesse olukorda sattunud inimesed tunnevad ebamugavust ja ärevust. Nad ei taha olla seotud millegi negatiivsega ega paista ise negatiivses valguses.
Mitte iga arusaamatus ei pruugi olla läbinisti negatiivne. Oluline on ära tunda ka konflikti positiivseid külgi.
Traditsiooniliselt on arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast.
Maailmakonfliktid
Täna, 21. Sajandil, mil pommid lendavad üle Afganistaani ning üle Iraagi, Suurbritannias mässatakse ning maailmas tõstab pead naftakriis, võiks öelda, et ajad on rasked. Õnneks ongi peamisteks muredeks sõjad, arengumaade kehv olukord ning poliitilised olukorrad.
Tänapäeva maailmas on ka teisi konflikte:
Usulised konfliktid - Usulispoliitiliste konfliktide põhjused ja eesmärgid ei ole valdavalt usulised, vaid majanduslikud ja poliitised. Kui aga konflikti kaasatakse ka religioon , muutub konfliktikäitumine kompromissitumaks ning rahumeelsete lahenduste saavutamine raskemaks. Et mõista religiooni osa poliitilistes konfliktides vaatlen ma, kuidas religioon poliitikasse tuleb, mida religioon poliitikas teeb, milline on religiooni osa usulis -poliitilise konflikti põhjustajana, eesmärgina ja konflikti käigus ning millised on usulise enesetaputerrorismi põhjused.
Konfliktid sõprade vahel
Tänapäeval on sõprade vahelised konfliktid kerged tulema , inimesed vaidlevad palju tühiste teemade tõttu ja pööravad seejärel mõtlematult tülli.
Lihtsamad konfliktid tekivad noortel kodus, perekonnaliikmetega. Nende põhjustena peamiselt kodused talitused.
Näiteks on konfliktid lihtsad tekkima , kui tuba on koristamata või nõud pesemata jäänud; samuti siis, kui õpitulemused ei ole head. Samuti on konfliktid laste ja vanemate vahel kiired tekkima sellisest lihtsast tähelepanekust nagu noorte tihe arvuti kasutus. Kõik ohud, mis on arvutis ja tähelepanu õppimiselt minema juhtivad faktorid jäävad lastevanematele ette ja nii lihtlabastest asjadest võivad tekkida konfliktid.
Kokkuvõttes on kogu selle teema ümber väitlemine ja pisikese asja ülespaisutamine ka konfliktide loomine. Seega peaksid inimesed kindlasti jälgima oma tegevust ja mõtlema sammukese ette poole, ennem kui mõtlematult midagi öeldakse või tehakse.
Kahjuks ei saa oma käike väga hästi ennetada. Inimesed peaksid olema mõistlikud ja arusaajad, eriti siis, kui tegu on väga lähedaste inimestega. Kuna ma ise väga probleemiotsija ei ole, toon ma mõned näited teiste isikute pealt.
Siin on üks näide tüüpilisest konfliktist:
Nimelt on üks tüdruk alles 20 ja VÄGA põhimõttekindel ja mustvalge. Nimelt ärkab ta igal hommikul kell 8. Ka siis, kui ei ole vaja kuskile minna, ta lihtsalt ärkab varem, et jooksmas käia ja raamatut lugeda jne. Ja nokkis mind veits, sest mina ärkan kell 12, ning ütles, et tal pole kunagi võimalustki olnud nii kaua magada, sest ikka peab kooli minema vms. Ma ütlesin selle peale, et ma “spetsialiseerusin” juba gümnaasiumis ja magasin vahepeal lihtsalt kauem, kui koolipäev väga igava tunniga algas. Ja selle peale sain teada, see on väga disrespectful ehk siis mul puudub austus koolisüsteemi vastu ja selle vastu, et paljudel lastel maailmas ei olegi võimalik haridust omandada. Nii vaidlesime me selle teema ümber tükk aega. Meil mõlemal oli vist parajalt peaga vastu seina jooksmise tunne, nagu teine osapool oleks lihtsalt täiesti arusaamatul kombel taipamatu, kuigi kõik on ilmselge. Selline klassikaline kultuurikonflikt .
Konflikti tüübid ja põhjused
Konfliktid on väga erinevad. Kui inimene hakkab vaidlema , siis ta ei pööra tähelepanu, mis tüüpi antud konflikt kuulub. Kuid et konflikti konstruktiivsemalt lahendada või vältida seda, on vaja teada, mis tüüpi konflikt see on. See aitab analüüsida, paremini mõista ja vaigistada vastuolusid.
Filosoofia teaduste doktor ning vene professor Dmitri Zerkin oma raamatus „Konfliktoloogia alused“ eristas neli konflikti põhitüüpi:
 Isikukeskne konflikt
Konflikti osalejateks on mitte inimesed, vaid sisemaailma psühholoogilised indiviidi mõjutegurid: vajadused, motiivid, väärtused, tunded. See on isikukeskne vastuolu, emotsionaalselt keeruline psühholoogiline probleem, mis nõuab lahendust ning seejärel teadvuse tööd, mis on suunatud konflikti ületamisele.
 Isikutevaheline konflikt
See on kõige levinum konflikti tüüp, kuna see konflikt tekib nii lähedaste inimeste vahel kui ka kaaslaste ja ülejäänute vahel. Põhjuseks võib olla iseloomude erinevus. See on võitlus piiratud ressursside eest: materiaalsed vahendid, tootmispinnad jt. Üldiselt võib öelda, et see on vastaspoolsete arvamuste kokkupõrge, kus igaüks püüab tõestada oma teoreemi. Pärast sellist konflikti tekib tihti negatiivne enesetunne, sest iga inimene jääb oma arvamusele.
 Isiku ja grupi vaheline konflikt
Mitteformaalsed grupid loovad oma käitumise ning suhtlemise normid, reeglid, mida peab järgima iga grupi liige. Reeglitest üleastumist vaadeldakse kui negatiivset nähtust ning tekib konflikt isiku ja grupi vahel.
Konfliktide lahendamine
Kõigepealt peame konfliktolukorrad elus ära tundma ja mõistma, et osa meie reaktsioone tüliolukorrale on automaatsed, kuid mitte alati kasulikud.
Tüli lahendamist soodustavaid automaatreaktsioone saab treenida, kuid enne peame igaüks enda oma teadvustama!
Konfliktolukorras käituvad inimesed erinevalt. Enamasti on meie reaktsioonid teadvustamata , automaatsed.
Konfliktid sisaldavad tegelikult positiivset energiat. Kui vastuolud tõusevad pinnale, on võimalik neid lahendada. Lahendamata tüli võib hõõguda pikka aega nagu tuli tuha all. Võime segi konflikti põhjuse unustada, kuid vastuolu teise osapoolega säilib ja suhe ei laabu. Kõik konfliktid, näiteks väärtuskonfliktid ei lahene. Kuid kui proovime neid lahendada, saavutame ikkagi hea ükesteise mõistmise!
Et me suudaksime konfliktidega toime tulla, on selle jaoks olemas mitmeid viise: domineerimine, tasandamine , vältimine, probleemi lahendamine, kompromiss
Kompromiss ei ole pikaajaline lahendus. Kui üke on sunnitud teisele järele andma, muutub ta mõne aja möödudes ikkagi rahulolematuks ja kumbki ei saa lõpuks seda mida tahtis.
Konflikte saab lahendada nii, et mõlemad võidaksid, et saaksid oma tahtmised ja põhivajadused oleksid rahuldatud!
Vahel ei soovigi tüli osapooled konflikti lahendada, sest vihatunded soovitavad mitte kunagi enam teise osapoolega tegemist teha. Sellisel juhul saab viha välja rääkida nii et tekiks motivatsioon tüli lahendamiseks. Muidugi ei ole kogu eelnenud tööst kasu, kui leitud lahendusi ei rakendata. Seega, asuge aga julgesti asja kallale!
Kokkuvõte
Nüüd võib tekkida küsimus, et kui probleemilahendus nii hea on, miks seda siis nii vähe rakendatakse? Sellel on kolm põhjust. Esiteks arvavad inimesed ekslikult, et võitmine eeldab tingimata oma vastase löömist ja nad on harjunud kasutama võitlevat straateegiat. Seega teadmatus. Teiseks põhjuseks on emotsioonid , mis konfliktsetes olukordades löövad üle pea ning takistavad ratsionaalset mõtlemist. Siin aitab kui osapooled tunnistavad, et nii võib juhtuda ning lubavad üksteisel aeg-ajalt "auru välja lasta" ilma, et ise sellega kaasa läheks. Kolmandaks põhjuseks on see, et probleemilahendamine vajab teise poole koostööd. Konstruktiivne arutelu on raske kui teine pool sellele vastu töötab ja konflikti jõuga lahendada üritab. Sel juhul vajame oma parimaid veenmisoskusi selgitamaks patnerile, et koos tegutsedes on paremad võimalused leida rahuldav lahendus.
Probleemilahendus ei ole kindlasti lihtsaim viis oma konfliktidega toime tulekuks, küll aga suure tõenäosusega kõige otstarbekam. Vaatamata näilisele muljele, et probleemilahendus on liiga ilus, et olla tõsi, on vastastikuse kasu otsimine hea tahte korral siiski tulemusrikas. Oluline on näha konflikti osapooli kui partnereid ning arvestada ka teise poole huvidega. Igal juhul tuleb kasuks positiivne ja avatud suhtumine, sest enamus konflikte on lahendatavad.
Lõpetada tahaksin James Baldwini sõnadega: "Mitte kõike, mis on ilmsiks tulnud, ei saa muuta, kuid midagi ei saa muuta seni, kuni see on varjatud".
Kasutatud lingid :
http://tnk.tartu.ee/0konfliktist.html
http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/konfliktid,_mis_muutsid_maailma/610718
http://www.epl.ee/news/arvamus/raimond-kaljulaid-konfliktid-muudavad-maailma-moistetavaks.d?id=51170184
http://www.nh.ee
10