DIGIPÄDEVUS (0)

1 Hindamata

PowerPoint Presentation

DIGIPÄDEVUS Kadri Roosimägi

DIGIPÄDEVUS ■ Digipädevus on üks riiklikus õppekavas kirjeldatud kaheksast üldpädevusest. ■ Selle eesmärk on arendada oskust kasutada uuenevat digitehnoloogiat, toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. ■ Digivahendite kasutamine õppetöös muudab õppimise ja õpetamise paindlikumaks ning isikukesksemaks, aidates suurendada õpihuvi ja kujundada elukestvaks õppeks vajalikke oskusi.

Riikliku õppekava digipädevuse määratlus: ■ digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppides,
kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; ■ leida ja säilitada digivahenditega infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; ■ osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomises ja kasutamises; ■ kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; ■ olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; ■ järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Tehnoloogia ainevaldkonna digipädevuse kirjeldus: ■ Tehnoloogiaaineid õppides kasutatakse digivahendeid infot otsides, tööd kavandades ja alternatiivseid lahendusi leides idee loomisest toote esitluseni üksinda või ühiselt. ■ Ollakse teadlik autoriõiguste järgimise kohustusest digikeskkonnas. ■ Õpitakse kasutama valdkonna tarkvaralahendusi ning nendega seotud seadmeid. ■ Suurendatakse teadlikkust digivahendite kasutamisega kaasneda võivatest terviseriskidest ja internetis loomingu jagamise turvalisusest.

DIGIPÄÄ̈DEVUSMUDEL Digipädevusmudel aitab hinnata õpilaste digipädevusi riikliku
õppekava kontekstis.
Pädevusmudel kirjeldab digipädevuse eri aspekte, et mõista
ja määratleda, mis on digipädevus.
       DIGIPÄDEVUSE 5 OSAOSKUST:
■ info haldamine,
■ suhtlemine digikeskkondades,
■ sisuloome,
■ turvalisus,
■ probleemilahendus.

Nimetatud pädevused on kirjeldatud
sooritusena neljal tasemel: ■ I tase - põhikooli I kooliaste;
■ II tase - põhikooli II kooliaste;
■ III tase - põhikooli III kooliaste;
■ IV tase - gümnaasium ja kutseõppeasutus. Sooritustasemed on seotud õppekavades kirjeldatud
õpitulemuste rahuldava tasemega.

DIGITAALNE ÕPPEVARA: ■ Digitaalne õppevara on digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal:        e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja mobiilirakendus, õpimäng,           e-tööleht, veebipõhine test, õpiobjekt. ■ Näited digipädevuse kujundamise õpiülesannetest erinevates õppeainetes on kättesaadavad digitaalse õppevara portaalis               e-Koolikott https:// ekoolikott.ee/ kohaldades otsingul märksõna „digipädevus“.

NÄIDE: Käsitöö ja kodundus – II kooliaste Käsitööaine - “Materjaliõpetus”
Tunnis tutvutakse koos õpetajaga looduslike kiudude teemaga - jaotus,
omadused. Vaadatakse videot siidi ja lina tootmisest. Tunni käigus jagatakse
õpilased paaridesse, selleks kasutatakse  nt TeamUp keskkonda. Peale teema
läbimist koostavad paarilised looduslike kiudude kohta veebipõhise mängu
(nt Kahoot), otsides lisamaterjali internetist (Google.com). Mängukeskkonda
kontot luues tuletatakse meelde veebiturvalisuse põhimõtteid (nt tugev
parool jne).
Tunni lõpus mängitakse läbi vähemalt kaks mängu.
Digipädevuste osaoskused:
■ INFO (II - 1.1. Info otsimine ja sirvimine, II - 1.2. Info hindamine, II - 1.3. Info salvestamine ja taasesitamine) ■ SISULOOME (II - 3.1. Digitaalne sisuloome, II - 3.3. Autoriõigus ja litsentsid)
■ TURVALISUS (II - 4.2. Isikuandmete kaitsmine)

VIITED: ■ Digipädevus õppekavades https:// www.hm.ee/sites/default/files/digipadevusoppekavades_20 16veebi.pdf ■ Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus https://oppevara.hitsa.ee/opilood/oppekava-digipadevuse-na ited/tehnoloogia/ii-kooliaste-kasitoo-ja-kodundus/

TÄNAN KUULAMAST!

Document Outline

Slide 1
DIGIPÄDEVUS
Riikliku õppekava digipädevuse määratlus:
Tehnoloogia ainevaldkonna digipädevuse kirjeldus:
DIGIPÄ̈DEVUSMUDEL
Slide 6
DIGITAALNE ÕPPEVARA:
NÄIDE: Käsitöö ja kodundus – II kooliaste
VIITED:
Slide 10

.PPTX Laadi alla originaalfail 10 lk · .pptx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadri54 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

https://www.hm.ee/

Sarnased õppematerjalid

odt

Ühiskonna sektorid

Sellest tulenevalt rõhutatakse 2 ühiskonnaõpetuses senisest enam aine praktilist kallakut. Ühiskonnaõpetus on õppeaine, mis aitab õpilasel kujuneda ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ühiskonnaliikmeks. Aine vahendusel kujundatakse õpilase sotsiaalseid pädevusi, rõhutatakse demokraatia põhimõtete väärtustamist, tolerantsust, ühiskonnaelu eetilisust ja kodumaa- armastuse põhimõtet. Digipädevus suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik

Ühiskond

docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid

Eripedagoogika

doc

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja s

Haridus

docx

bioloogia ainekava 7. klassile

7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske; 8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd

Bioloogia

docx

Eesti koolisüsteem

Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine............................................................................................................. 8 1.4

Ühiskond