KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK
Referaat

Sisukord

Sissejuhatus 3
Mis on konflikt? 4
Kuidas konfliktidega toime tulla? 6
Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? 8
Gruppides erinevate konfliktide käsitlemiseks neli teed 9
Mis on konfliktis head? 11
Kuidas konflikti lahendada?  12
Millised strateegiad on meil konfliktidega toime tulemiseks ?  14
Millal on konflikt lahendatud ? 16
Kasutatud materjal: 17

Sissejuhatus

Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada. Selleks on vaja teada konflikti lahendamise põhimõtteid. Inimesed peavad teadma, millal ja kuidas kuidagi käituda.
Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Tegelikult aga võib konflikt viia uute paremate lahenduste juurde. Konflikti vältimine, enda tunnete pidev allasurumine- tavaliselt mingit lahendust kaasa ei too ja võib hoopiski põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema.

Mis on konflikt?

Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja , vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttavate vahel tekkinud. Mis on üldse konflikt? Seda võib defineerida kui verbaalset või füüsilist kokkupõrget kahe üksiku indiviidi või inimgrupi vahel. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Kuid kramplik vastandumisest hoidumine eeldab enamasti oma tunnete allasurumist ja probleemidele läbi sõrmede vaadates pole võimalik neid lahendada. Negatiivsed emotsioonid hakkavad kumuleeruma ning ühel hetkel, kui „klaas on ääreni täis“, võib kõige tühisemgi tõuge vallandada tohutu vihapurske. 
Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad – seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi , huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. 
Niisiis konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis.
Konfliktide tüübid:
● Akuutsed konfliktid– enamasti kordumatud,
ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad
lahendused
● Kroonilised konfliktid– pidevad, korduvad,
enamasti peegeldavad struktuuri vigu
● Latentsed konfliktid – konflikt võib pikka aega
kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks,
kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla
sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on
kerge segamini ajada

Kuidas konfliktidega toime tulla?

Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema.
Konfliktide põhitõed:
● Ükski konflikt ei lahene iseenesest.
● Iga lahendamata vana konflikt
genereerib uusi konflikte.
● Iga lahendamata vana konflikt kerkib
üles uue konflikti tausta
Konfliktide võivad olla põhjustatud:
Erinevast informeeritusest-
Konflikti osapoolte erinevast informeeritusest, mis viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni
Erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest-
Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni.
Erinevatest eesmärkidest-
Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni.
Võimupiirkondade kattumisest-