Valitsus, kohtusüsteem, kodakondsus (0)

Kodanikud ja demokraatia

joogiveele; inimväärsele elatustasemele) 4) Kultuurilised õigused (õigus haridusele ja kultuurile; rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; teabele) Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet. Kodanik ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Kodanikuks sünnitakse aluseks on sel juhul kas sünnikoht või vanemate kodakondsus. 2) Kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise e. naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamise tingimused kehtestab riik seadusega. Eestis tuleb naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks elada siin vähemalt viis aastat, sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 3)

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

17) Lõpeta lause. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu institutsiooniks on Riigikogu ehk parlament, mille peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on Vabariigi Valitsus, mille ülesanneteks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastu võetud seaduste elluviimine. Kohtuvõimu institutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem (I aste: maakohtud, linnakohtud, halduskohtud; II aste: ringkonnakohtud; III aste: Riigikohus), mille ülesandeks on õigusemõistmine. 18) Kuidas toimub järgmiste institutsioonide moodustamine või kinnitamine? a. Rahvas valib 101 liiget Riigikokku 4 aastaks. b

Konspekst

1) Õigus tööle ja puhkusele. 2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele. 3) Õigus inimväärsele elatustasemele. 4) Õigus sotsiaalsele kindlustatusele. 5) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Inimõigused kultuuri vallas on : 1) Õigus haridusele ja kultuurile. 2) Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele. 3) Õigus teabele. 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : o Inimõigustest kinnipidamiseks vajalikud tingimused peavad looma riik ja valitsus. o Inimõigused on kujunenud välja rahvusvaheliselt. 2. Inimõigused tõusid päevakorda peale II MS. o Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võimulepääsuks. o Globaalsed purustused, hukkunute arv näitasid, et inimelu pole midagi väärt. 3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945.a., et vältida ulatuslike konfliktide teket. 4. Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale. KÜSIMUSED : Kodanikuosalus. 1

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

parlamendis, kui talle hääli anti (Eetsis) DEMOKRAATLIKUD INSTITUTSIOONID VÕIMUDE LAHUSUS – Riiki ei valitse üks võimuorgan, vaid võim on jagatud kolmeks, kes teineteisest sõltuvad: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Need kontrollivad teineteise tegevust. EESTIS KA! Võimu nimetus Seadusandli Täidesaatev Kohtuvõim k võim võim Võimuorgan Riigikogu Valitsus Kohus (Riigikohus) Ülesanne Seaduste Riigi igapäeva Seisab hea selle väljatöötamine, sise- ja eest, et igaühe muutmine, välispoliitika õigused ja tühistamine, elluviimine vabadused

Ühiskonna eksami õppimine .

VÕIMUDE LAHUSUS Riiki ei valitse üks võimuorgan, vaid võim on jagatud kolmeks, kes teineteisest sõltuvad: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Need kontrollivad teineteise tegevust. EESTIS KA! Võimu nimetus Seadusandlik Täidesaatev Kohtuvõim võim võim Võimuorgan Riigikogu Valitsus Kohus (Riigikohus) Ülesanne Seaduste Riigi igapäeva sise- Seisab hea selle väljatöötamine, ja välispoliitika eest, et igaühe muutmine, elluviimine õigused ja

Erakonnad ja ametiühingud

Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka tööd, mille eest ta saab minimaalset töötasu, mis hiljem vanglast väljudes oma elu ülesehitamiseks suureks kasuks tuleb. §3.4 Inimeste õigused, vabadused ja kohustused. 1. Mis on inimõigused? Nende eripära võrreldes teiste õigusliikidega? Inimõigused on õigused, milles peegelduvad üldised inimlikud väärtused ja ideaalid. Esimene eripära on see, et vajalikud tingimused peavad looma valitsus ja riik; inimesel on aga õigus nõuda nende austamist. Teiseks inimõiguste eripäraks on see, et need on kujunenud rahvusvaheliselt. 2. Mis on, millal ja miks loodi ÜRO? Kuidas on see seotud inimõiguste kujunemise ja hoidmisega? ÜRO on lühend Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist, mis tegeleb inimõigustega. ÜRO loodi pärast Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida uute globaalsete konfliktikollete tekkimist. 1948

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

• President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse() Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi. • President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi heakskiidu. Kui valitakse uus president läheb ametisse ka uus peaminister

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

• President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse() Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu. Rahvas valib presidendi. • President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi heakskiidu. Kui valitakse uus president läheb ametisse ka uus peaminister