10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
muhevana
Õppematerjali autor
Kohtud VIII. peatükk Kohtu funktsioonid • Õigust mõistab ainult kohus (PS §146) • Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2) • Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe
Avalikkuse printsiip leiab rakendamist eelkõige kohtusüsteemis, teistes asutustes on piiratud. NT advokaadil on keelatud ilma kliendi nõusolekuta avaldada andmeid, mis talle on seoses õigusabi andmisega teatavaks saanud. Avalikkuse printsiibi jälgimine tagab: õigusliku vaidluse pooled tajuvad resultaati õiglasena üldsus tajub õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimist õiglasena väldib tahtlikke vigade tekkimist PS § 24: Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras istungi kinniseks kuulutada: riigi- või ärisaladuse hoidmiseks kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Kohtuistungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus, kinniseks
Milleks siis tunnistada õigust kaitsta ennast ise? Seda õigust tunnistatakse selleks, et juhul kui isikul on välja kujunenud kindel veendumus, et ta tahab ennast ise kaitsta, siis kui seda talle mitte lubada, on tal pärast raske menetluse resultaadiga leppida, talle jääb ikka arvamus, et kui tal oleks olnud võimalik ennast ise kaitsta oleks tulemus olnud talle soodsam. 9) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip - Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Ei piisa sellest, et antud asutused sisuliselt ei ole erapoolikud. Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on
Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 48 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. III aste – riigikohus – kassatsioonikohus. Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal
üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides; · kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus. See tähendab, et kinniseks kuulutab kohus istungi ikka ainult siis kui see tõepoolest vajalik on ja selleks ei piisa ainult sellest, et üks pool on seda endale kasulikuks pidanud. 5. Poolte võrdsuse printsiip Õiguslikus vaidluses on pooltel (vaidluse osalised koos nende esindajatega) võrdsed õigused. Kriminaalmenetluses on sellest taganetud: süüdistamise koorem lasub täielikult süüdistajal. Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi
Kui osapool end osavalt seadusega kaitseb, on kohtunikul kohane õigluse nimel toetuda toimingu tegelikule põhjusele. Johann Oldenorp 1529, "Õigus ja õiglus" 16.03.2010 halduskorraldus 2 Õiguskaitsesüsteem · kohtutäitur · notariaat Kohus Advokatuur Õiguskantsler Prokuratuur · riigikontroll · politsei 16.03.2010 halduskorraldus 3 1 16.03.2010 Põhiseaduse § 147
üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides; · kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus. See tähendab, et kinniseks kuulutab kohus istungi ikka ainult siis kui see tõepoolest vajalik on ja selleks ei piisa ainult sellest, et üks pool on seda endale kasulikuks pidanud. 5. Poolte võrdsuse printsiip Õiguslikus vaidluses on pooltel (vaidluse osalised koos nende esindajatega) võrdsed õigused. Kriminaalmenetluses on sellest taganetud: süüdistamise koorem lasub täielikult süüdistajal. Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid