Kohus (0)

Eesti kohtusüsteem ja kohtute tegevus
Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist
korraldavad kohtunikud , kelle nimetab ametisse Vabariigi President . Kohtunikuks saavad
kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne.
Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud . Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus . Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus.
Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme
kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata.
Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus .
Kolmas aste on Riigikohus . Riigikohus asub Tartus. Riigikohus tegeleb kohtulahenditega
kassatsiooni korras. Kassatsiooni puhul kohtuasja sisuliselt ei menetleta, vaid kontrollitakse, kas seadust on kohaldatud õigesti, kas on kinni peetud protseduurireeglitest. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja kohtuasja otsustamiseks tagasi saata. Riigikohtu ülesandeks on ka konstitutsiooniline järelvalve. See tähendab, et kui õiguskantsler juhib tähelepanu mõne õigusakti vastolule põhiseadusega, siis on Riigikohtu ülesanne olukorrale hinnang anda.
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik , kes valvab õiguskultuuri järele. Seadused peavad olema
põhiseadusega ja omavahel kooskõlas. Õiguskantsler valvab muuhulgas kodanike põhiseaduslike õiguste tagamise järele. Ta on usaldusmehe (ombudsmani) ülesannetes. Erilist tähelepanu pälvivad need inimesed, kes ise ei oska või ei saa enda eest seista. Õiguskantsler külastab psühhiaatriahaiglaid, vanglaid, sõjaväeosi, lastekodusid ja koole .
Eesti kohtusüsteem.
RIIGIKOHUS
RINGKONNAKOHTUD
MAAKOHTUD
1. Täida tabel. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi? Selgita iga kohtuastme pädevusi.
I astme kohus
II astme kohus
III astme kohus
2. Täida lüngad. Võta aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146; § 147.
Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu
ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtunikud nimetatakse
ametisse eluaegsetena . Kohtunikku saab ametist tagandada
üksnes kohtuotsusega .
3. Täida lüngad. Võta aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21.
Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas
keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning
antakse võimalus teatada vabadusevõtmisest oma lähedastele .
Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida
Kaitsja ja kohtuda temaga. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle
48 tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse
vahistatule viivitamatult talle arusaadavas viisil ja keeles
3. Täida lüngad. Tugine Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 22 (süütuse presumptsioon ).
Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on
kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või
oma lähedaste vastu.