Ajaloo KT nr 3: Rooma Keisririigi aeg (0)

Ajaloo KT kordamine 
 ​ Rooma  Keisririigi aeg 
 
1.​ Keisririigi ajaloo perioodid:  
● Varajane keisririik ​- 30 eKr-234 (235) pKr 
● Sõdurkeisrite aeg​- 234-284 pKr 
●  Hiline keisririik​- 284-476 pKr 
2. 
● Printsipaat​- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) 
● !​ Dominaat​- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus ( isand ) 
● !  kolonaat ​- talupoja ja
   suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm,
 
 mille kohaselt
 
 rentija 
ei tohtinud elukohta vahetada 
●  monoteism -​ usk ühte jumalasse 
● !​ edikt​- otsus valitseja pool 
3.  
Igal  aastal  valiti  magistraate  ja  senat,  mis  kujunes  valitseja  nõuandvaks  organiks,  pidas 
regulaarselt  istungeid.  Tegelik  võim  kuulus  ühele  isikule.  Senaatoriseisuse  moodustasid 
Rooma   riigi  ülikud,  senaatoriperekonnad.  Nad  olid  kõrgemates  riigiametites. 
Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad  roomlased .
 
 Enamik neist tegeles kaubanduse 
ja  finantsasjadega.  Lihtrahva  moodustasid  käsitöölised  ja  põlluharijad.  Proletaaride  ehk 
varatute linnaelanike hulk suurenes Rooma linnas.  
● Imperaator​- provintside asevalitseja ja väepealik 
●  Pontifex maximus​- ülempreester 
Keiser  ​tuleneb Vana-Rooma keisri tiitlist ​ Caesar ​. 
4.​ Rooma sõjavägi 
●  Leegion ​- u. 5000 mehest koosnev peamine väeüksus 
● !  Pretoriaanid - ​keisri ihukaitsjad, nende kätte  koondus  võim,
 
kuna
 
 nemad otsustasid,
 
 
kes pääsevad keisri jutule või mitte 
!​ 5.​ Rooma õiguse põhimõtted:  
1. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. 
2. Süütuse presumptsioon 
3. Õigust mõistab ainult kohus 
4. Otsust võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse 
6.​ Ida- ja lääneprovintside erinevused 
Lääneprovints  
●  Gallia Britannia , Hispaania , Põhja-Aafrika 
● arengutase Roomast allpool 
● ladina keel 
● elatusallikas põllumajandus 
●  latifundiumid  ​(orjatööl põhinev suurmaavaldus) 
 
Idaprovints  
● Kreeka, Väike- Aasia , Süüria ja Egiptus  
● jõukate linnade ja arenenud majandusega maad 
● kreeka keel 
● tootmine väikestes taludes  
7.  
● !  ​Tuunika​- Roomlaste rõivaese, ülepea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt 
kokku 
● Tooga​- Vana-Roomas meeste rõivaese, mis pandi tavaliselt tuunika peale. Villasest 
kangast   poolringikujuline   riidetükk,  mis mässiti ümber nii, et vasak õlg jäi kaetud ja 
parem katmata. 
Arhidektuuri esemed:  
● !​  panteon ​- kõigi jumalate tempel 
●  termid ​- aurusaunad 
●  Circus Maximus​- Hobukaarikute võidusõitude meelelahutuspaik 
●  Amfiteater ​- tõusvate istmeridadega poolringikujuline vabaõhuteater 
● !​  Colosseum ​- Rooma suurim amfiteater 
● !​  akveduktid ​- sildveejuhtmed 
● Cloaca Maxima​- võimsad reovee äraviimistunnelid 
8.​  Religioon ja sellega seonduvad mõisted:  
● !​ animism​- hingeusk, usutakse, et kõigil asjadel on hing 
● nuumen​- objektides sisalduv hing või vägi 
● laarid​- majakaitse vaimud 
● !​  penaadid ​- kodukolde jumalad 
● kahe näoga Janus ​- hea alguse ja hea lõpu jumal 
Kreeka jumalused Rooma kultuuris: 
●  Zeus - Jupiter  
● Hera- June  
● Poseidon- Neptunus  
● Ares- Mars  
● Aphrodite- Venus  
● Hades- Pluto  
● Athena- Minerva  
● Artemis- Diana  
● Kronos- Saturnus  
9.​ Riigi osa religioonis 
Vaimulikud: 
● pontifex maximus​- ülempreester 
● pontifex​- preester , riigiametnik 
● flaamenid​- väiksemate templite preestrid  
● !​ augurid​- tuleviku ennustajad 
● DISCIPLINA ETRUSCA ehk etruskide ennustamiskunst 
10.   Ristiusk   tekkis just Palestriinas, sest sellelt ei nõutud seal pikka aega auavaldusi Rooma 
jumalatele ja jumalikustatud keisritele.​ Jeesus​ oli ristiusu rajaja.  
● !​  Apostlid ​- usu kuulutajad 
Ristiusu tähtsamad seisukohad: 
❖  Kristlased  olid  ranged  monoteistid. Oma usku
 
 pidasid ainuõigeks. Nende
 
 meelest olid
 
 
teised jumlad põlastusväärsed.  
11.​ Ristiusu levikule aitas kaasa:  
1. Ristiusu  põhimõtted,  need  läksid  inimestele  koheselt  peale  (nt  kõik  inimesed  on 
jumala  ees  võrdsed  olenemata  maisest  jõukusest,  kõik  võisid  pääseda   taevasse ,  kui 
õigesti käitusid) 
2.  Apostlite tegevus 
3. Rooma riik oli religioonide suhtes üsna salliv  
12.​ Kristlasi hakati tagakiusama kuna: 
1. Kristlased ei allunud Rooma riigi korrale, vastuolus poliitikaga 
2. Kristlased ise olid ka teiste usundit suhtes negatiivselt meelestatud 
13.​ Muutused hilise keisririigi ajal: 
● !​  Milano edikt Constantinuse poolt ​313.a. 
● !​ Ristiusu kuulutamine Rooma ametlikuks usuks Theodosiuse poolt ​391.a. 
● Olümpiamängud keelati 
14.  ​Constantinus  Suur​-  valitses Hilist keisririiki ​306-337​, andis kristlastele Milano edikti 
kaudu usuvabaduse, viis Rooma pealinna Byzantioni (​Konstaninopoli​) 
15.​ Rooma lõhenes Ida- ja Lääne- Roomaks ​395.a​, ​!​ Lääne-Rooma lagunes täielikult  ​476.a. 
16.​!​ Kaks ​teooriat murenemise kohta: 
1. Katastroofi teooria- Rooma varises kokku rahvarände tõttu 
2. Murenemisteooria- Rooma lagunes järkjärgult sisemiste probleemide tõttu 
Rooma keisririigi allakäigu põhjused:  
1. Probleemid majanduses- sõjad tõid
 
 kaasa kulude
 
suurenemise,
 
 INFLATSIOONI (raha
 
 
odavnemine), naturaalmajanduse tekkimine. 
2. Vabade talupoegade kadumine, tekkis KOLONAAT 
3. Rooma rahvaarvu pidev vähenemine- sõdade põhjus 
4. Armee germaniseetrumine- sõdureid hakati võtma germaani hõimude seast 
17.​ ! ​Tänapäeval oleme antiikajast üle võtnud: 
● demokraatia (Vana-Kreeka ja Rooma vabariik) 
● õiguse mõistmise põhimõtted (Rooma õigus) 
● filosoofia (mõistusel põhinev maailmaseletus , peamiselt kreeklastelt ) 
● olümpiamängud 
● ristiusu 
● teatri 
! ​Ei ole üle võtnud: 
● orjandust 
● polüteismi 
● naise tõrjutud seisundit 
18.​ Rooma ajalooga seotud tähtsamad ütlused: 
● „Haned  päästsid  Rooma!“​-  Tänapäeval  kasutatakse seda väljendid kontekstis, kui 
mingi juhuslik, ootamatu vahejuhtum aitab meid raskest olukorrast välja. 
● „Häda võidetuile!“- ​võitja võtab, mida tahab; võitja üle kohut ei mõisteta. 
● „Hannibal  on väravate ees!“​- kasutatakse, kui  seisame  suure ohu ees. Midagi tuleb 
kiiresti ette võtta, et ohtu ja selle tagajärgi minimaliseerida. 
● „Pyrrhose  võit!“​- äärmiselt raske hinnaga midagi  saavutama ; tegelikult võrdub see 
saavutus kaotusega. 
● „ Veni , vidi, vici !“​- E.k tulin, nägin, võitsin. Kergelt saavutatud võit. 
● „Alea iacta est!“​- E.k liisk on langenud. Raskes olukorras kindla otsuse vastuvõtmine 
●  Rubico ületamine​- elus otsustava sammu tegemine 
● „Ka  sina,  Brutos!“​-  kasutatakse  siis,  kui  keegi,  keda  olete  pidanud  endale 
lähedaseks, teid raskes olukorras reedab. 
● „Muide,  ma  arvan,  et   Kartaago   tuleb  purustada!“​- kasutatakse juhul, kui mingi 
oht  meie  jaoks  on   ajutiselt   vähenenud,  kuid  see  siiski  on  olemas  ja  võib  uuesti 
tugevneda.