algul järk-järgult (kooperatiivid, ühisettevõtted jne), kuid tagasivaates ei saa muutuste sügavust siiski mitte alahinnata Haldus 1940-1991 NSV Liidu võimustruktuur Kommunistlik partei – poliitiline funktsioon Valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu kuni 1946/Ministrite Nõukogu) – täidesaatev-korraldav funktsioon Ülemnõukogu – konstitutsioniline seadusandlik funktsioon Ülemnõukogu Presiidium – täidesaatev-seadusandlik funktsioon Partei ja riik Kommunistlik Partei Riigiinstitutsioonid NLKP Keskkomitee NSV Liit - NLKP KK - Ülemnõukogu Poliitbüroo/Presiidium - Ülemnõukogu Presiidium - NLKP KK Orgbüroo kuni 1952 - Rahvakomissaride - NLKP KK Sekretariaat Nõukogu/Ministrite Nõukogu - ÜK(b)P KK Eesti Büroo (1944- - Rahvakomissariaadid,
Seltsi eluaegseks liikmeks on ka võimalik saada, selleks peab tasuma liikmemaksu kolmekümnekordses väärtuses või olema tegevliige üle 50.aasta. Seltsil on ka usaldusmehed, selleks võib olla vanusepiiranguta loodusehuviline, kes aitab kaasa seltsi põhitegevusele, aga usaldusmehel puuduvad hääleõigus ja liikmemaksukohustus. 4 Seltsi juhtimine ELUSi juhtimise organeiks on üldkoosolek ja selle poolt valitud presiidium. Üldkoosolek ongi Eesti Loodusuurijate Seltsi kõrgeimaks organiks. Üldkoosolekuid kutsutakse kokku presiidiumi algatusel, revisjonikomisjoni või vähemalt 1/10 tegevliikmete nõudmisel. Koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord tehakse liikmetele teatavaks vähemalt 7 päeva enne üldkoosolekut. Üldkoosolek loetakse otsustusvõimeliseks siis kui koos on hääleõiguslikest liikmetest vähemalt 1/20. Au- ja tegevliikmete valimisel kvooruminõuet ei rakendata. Otsuseid tehakse
Vares Eesti Nsv Ülemanõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat Lõpetuseks 25. augustil 1940 võttis Riigivolikogu vastu Esti Nsv Konstitutsiooni, mille järgi muudeti senine Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Uuteks kõrgemateks riigivõimu organiteks said Ülemnõukogu Presiidium ja Rahvakomissaride Nõukogu. Tema surma asjaolud on täpsemalt selgitamata. Esialgu väideti, et ta suri infarkti, kuid hiljem on peetud kõige tõenäolisemaks, et tegu oli enesetapuga. On oletatud ka seda, et ta tapeti. Tänan!
,,Kui laulvat revolutsiooni ei oleks olnud..." Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. 31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. 14. Mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid
olid julgeolekuorganid. 2.) NSVL põhiprobleemid 1960-1980'ndatel- Rahutused, sõjad jne 3.) Vastupanuliikumine NSVL'is- Metsavendlus, põrandaalused noorterühmad. 4.) Eesti NSV valitsemine Võim oli kommunistlikul parteil. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 5.)Eesti NSV kultuurisaavutused- Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli väidetavalt rahvuslik ja seega mittekommunistlik; Tallinna Televisioonistuudio alustas saadete edastamist;
Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu. 12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Eesti Panga oma rahale ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu. Valitsuse oma, aga vaheetapi kasutamist. Reformi ettevalmistamine sai uue hoo Siim Kallase saamisega Eesti Panga presidendiks 23. septemberil 1991. Rahavahetus toimus aastal 1992, 20-22 juuni
ENSV Ülemnõukogu 1946-1950 Eduard Päll 1950-1958 August Jakobson Kõrgeim seadusandlik võimuorgan 1958-1961 Johan Eichfeld 1961-1970 Aleksei Müürisepp Partei ja valitsuse otsuste kinnitamine 1970-1978 Artur Vader 1978-1983 Ivan Käbin Istungjärkude vaheaegadel - Presiidium 1983-1992 Arnold Rüütel Kohalik võimueliit Juunikommunistid Laskurkorpuse veteranid Venemaa eestlased Muulased Nomenklatuur Kõige olulisematest ametitest koostati nomenklatuursete ametikohtade loetelu Partei- ja võimuorganite töötajad Kolhoosi- sovhoosijuhid Erinevate eluvaldkondade võtmefiguurid 1980. aastatel kuulus nomenklatuuri 1348 isikut. Valimised Formaalsed hääletati ühe kandidaadi poolt Osalusprotsent üle 99%
esimees • 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid • 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts • 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised • 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) • 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri • 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel • 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Kasutatud kirjandus: • Kuusikko, K. Ametnike kohustus anda kodanikele nõu kui hea haldustava. European Public Law. Vol. 7 (2001) no. 3 • Parrest, N. Hea halduse põhimõte Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Juridica 2006 • www.estonica
Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riigisse aastail 19401991 (Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartide Balti riike käsitlevatel lehekülgedel oli näiteks järgmine märge: "USA valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal." SÜMBOLID________________________________________________________________ _ 20. juulil 1945 kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium Eesti NSV hümniks Gustav Ernesaksa "Jää kestma, Kalevite kange rahvas", millele tegi sõnad Johannes Semper. ENSV riigivapp kujutas sirbi ja vasara kujutist tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas oli viieharuline täht.
8. detsembril 1991 moodustatakse kaheteistkümne liikmesriigiga SRÜ. 25. detsembril 1991 saadetakse NSVL laiali ja Gorbatsov astub tagasi. ENSV loodi 21. juulil 1940. 6. augustil 1940 sai ENSV üheks viieteistkümnest liiduvabariigist NSVL koosseisus. Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 1941, Nikolai Karotamm 1944 1950, Johannes Käbin 1950 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 1988). Kõrgeim võim kuulus ENSV Ülemnõukogule (presiidium ja selle esimees). Kõrgeim valitsusorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu. Eestit tabasid ka territoriaalsed muudatused. Jaanuaris 1945 võeti ära Narva tagune ala ja Petserimaa. Samuti loodi uus haldusjaotus. 1950 loodi valdade asemel rajoonid ja külanõukogud. 1952 1953 loodi kolm oblastit (Tallinn, Tartu ja Pärnu).
Eesti Kultuurilooline Arhiiv Eesti Rahvaluule Arhiiv Etnomusikoloogia osakond Folkloristika osakond 4 Ajalugu. 1995. aasta jaanuaris valis Kirjandusmuuseumi nõukogu direktoriks viieks aastaks filoloogiamagister Krista Aru. Samal aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja Kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks teadusasutuseks. 1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia (juhataja Ingrid Rüütel) ja folkloristika osakonnad (juhataja Mare Kõiva). 21.veebruaril 2000 valis haridusministri poolt kinnitatud valimiskogu, milleks oli Kirjandusmuuseumi laiendatud teadusnõukogu, ühehäälselt järgnevaks viieks
10.-14.juuni Lauluväljakul toimuvad nn. Öölaulupeod, kus igal õhtul koguneb isamaalisi laule laulma ligi 100 000 inimest. Sealt edasi hakataksegi seda sündmusterohket suve ,,Laulvaks Revolutsiooniks" nimetama. Juuni Rajooniajalehed saavad tagasi endise nimed (,,Sakala", ,,Pärnu Postimees" jne). Algab Vabadussõja mälestusmärkide taastamine. 23.juuni ENSV Ülemnõukogu Presiidium tunnistab sini-must-valge eesti rahvusvärvideks, suitsupääsukese ning rukkilille eesti rahvussümboliteks. Kuressaare saab oma nime tagasi. 28.juuni Rahvarinde aktivistid kaevavad kaablikraavi Rahvusraamatukogu uue hoone ehitusel Tõnismäel. Paljude jaoks on see sümboolselt stalinismile viimse haua kaevamine. 1.juuli Trikolooridega nõutakse Tallinnas poliitvangide vabastamist. 19
Alustati linnapeade ja maavanemate kinnitamist, sellega probleeme ei tekkinud. Ettekande esitas rahandusminister Endel Mändaa ja kaasaruande Harri Lumi. Esines ka A. Rüütel. Ta peatus Tartu rahulepingu allakirjutamisega seonduval ja selle aja ajaloolisel taustal. Ta lõpetas ettekandega. Järgnevalt andis ta põgusa ülevaate ülemnõukogu viljakast tegevusest. Arnold Rüütel tänas rahvasaadikuid tehtud töö eest. Kadriorus polnud vaikust Presiidium oli kõik need aastad kahe tule vahel. 17. Veebruaril algas Ülemnõukogu Presiidiumile uute murede ja rõõmude algas, kus algas istung. Seal võeti vastu seadlus ,,Eesti iseseisvuspäeva kuulutamise kohta".Eesti iseseisvuspäevaks kuulutati 24. Veebruar. 1990. aasta jaanuaris võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu avalduse Eesti NSV territoriaalse terviklikkuse kohta. KASUTATUD KIRJANDUS Valter Udam, ,,Taasiseseisvumine", Tallinn 1993
märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ümber. Poliitbüroo liikmeiks said Beria, Malenkov, Bulganin, Hrustsov, Molotov, Kaganovits, Mikojan, Vorosilov, Saburov ja Mihhail Pervuhhin (1904-1978). Partei peasekretäriks (ametlikult seda kohta küll enam ei olnud) ja Ministrite Nõukogu esimeheks (ehk siis põhimõtteliselt Stalini järglaseks) sai esialgu Malenkov, ent juba 13. märtsil pidi ta sekretäri koha loovutama Hrustsovile. Poliitbüroo liikmed
Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda: Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid. Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu. Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus? Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites. 5. Mis olid 1949
vallas 3016 elanikku. Külasid oli 32. 1945. aastal võttis Moskva taas Setomaa Eestimaa küljest, jättes Eestimaale ainult kolm valda, sealhulgas Mikitamäe valla. 26. märtsil 1966. a. liideti Mikitamäe külanõukogu territooriumiga osa Kahkva ja Lepiku piirkonna küladest. Alates sellest ajast on Mikitamäe külanõukogu ja hilisem valla territoorium muutusteta. 25. veebruaril 1977. a. kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium rajoonide ettepanekud külade, alevite ja alevike nimetamise kohta. Kliima Suvel on keskmine temperatuur üle 17 kraadi ja päikest näeb 17001750 tundi aastas. Talvel, veebruari kuus on aga keskmine temperatuur umbes 7,0 7,5 kraadi, lume paksus on umbes 30cm ja lumikate katab maad umbes 120125 päeva. Aastas sajab maha alla 600mm sademeid. Tuule kiirus 10m kõrgusel on keskmiselt 2,53,0 m/s. Agrokliima Külmavaba periood kestab umbes 140160 päeva
Sel päeval on tehtud viimane foto elavast Anna Haavast. Näeme teda istumas lillede ja kingituste keskel, äsjakingitud pleed põlvil, kunagi tõmmu-tumedad juuksed valgete salkudena ümber lauba, kuid kulmudes veel tugevat pigmenti. Elu on olnud armutult kitsi Anna Haava unistuste täitmisega. Tal on tulnud taluda isakodu kaotust kevadunenäo purunemist, südamekodu saavutamatust. Viimaseks unistuseks jäi sügisemuinasjutt. 1957. aasta alguses annetas ENSV Ülemnõukogu Presiidium Anna Haavale ordeni ,,Austuse märk". See oli küünlakuu lõpul.Valudest säästetud voodireziimil viibiv vanur jälgis päevast päeva valguse võidukäiku akna taga laiuval Tähtvere väljal. Kolmapäeval, 13. märtsil 1957, oma üheksakümne kolmandal eluaastal suri Anna Haava. Kiiresti levis leinasõnum üle Eestimaa. Ei olnud eesti kodu, kus poleks teatud Anna Haavat. Matused kujuneisd rahvahulkade osavõtu poolest erakordselt suureks. Laupäeval, 16
Maakondi tuli aga juurde, Läänemaast eraldus Hiiumaa. Virumaa lagunes kaheks (tuli n-ö Jõhvimaakond). Petseri maakond kadus kaardilt. 1950-90 oli tegemist sellega, et haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas suuremat bürokraatiat. Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium (selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht. Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel kohtadel juuni kommunistid. Teiselt poolt olid võimu juures ka korpuse mehed. Need olid need, kes olid teise maailmasõja ajal mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Pärast 1944. aastat edutati neid juhtivkohtadele. Siia toodi ka Venemaa eestlasi (nende esivanemad olid läinud Venemaale). 1950
Selle doktriini alusel suhtus arvestatav osa maailma riikide valitsustest Eestisse kui õigusvastaselt okupeeritud riigisse aastail 19401991 (Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartide Balti riike käsitlevatel lehekülgedel oli näiteks järgmine märge: "USA valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti, Läti ja Leedu annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal." Eesti NSV sümbolid 20. juulil 1945 kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium Eesti NSV hümniks Gustav Ernesaksa "Jää kestma, Kalevite kange rahvas", millele tegi sõnad Johannes Semper. ENSV riigivapil oli sirbi ja vasara kujutis tõusva päikese kiirtes, mida raamis vasakul okaspuu okstest ja paremal rukkipeadest pärg. Pärjapooled on põimitud punase lindiga, pealkirjadega eesti ja vene keeles: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja all tähed "Eesti NSV". Vapi ülaosas oli viieharuline täht.
Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda: Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid. Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu. Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus? Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel? Selgita, kes olid metsavennad. Vastus: Metsavendadega osutati vastupanu. Metsavennad olid vabatahtlikud võitlejad, kes võitlesid Nõukogude režiimi vastu ning varjasid end metsades punkrites. 5. Mis olid 1949
maakonda, selle asemel loodi 39 rajooni). 1952 1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. Poliitiline juhtimine. VIII pleenum. ENSV poliitiline juhtimine oli analoogiline NSV Liidu omaga. Juhtiv koht kommunistlikul parteil (EKP Eestimaa Kommunistlik Partei). EKP juhid: 1940 1941 Karl Säre; 1941 1950 Nikolai Karotamm, 1950 1978 Johannes Käbin, 1978 1988 Karl Vaino, 1988 1990 Vaino Väljas Liiduvabariigi kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium, kõrgeim täidesaatev organ valitsus oli Ministrite Nõukogu. Mõlemad kõrgemad organid allusid rangelt kommunistlikule parteile. NLKP poliitika otseseks täideviijaks olid julgeolekuorganid ( KGB ). Juba 1944.aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised, saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. 1944-1945 represseeriti u. 30 000 inimest. Osa pages repressioonide eest metsa. Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis
(hiljem riigivanem) ja parlamendi esimees 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim:
veresooni ning põhjustab lõpuks rabanduse ja verejooksu. 27. Mis parteil oli NSV Liidus ja Eesti NSVs juhtiv võim? Kommunistlikul parteil 28. Too näiteid, et NSVL oli diktatuuririik. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle 29. Kuidas nimetati Eesti NSV-s kohalikke võimuorganeid? Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 30. Nimeta EKP juhid. Karl Säre, Nikolai Karotamm, Johannes/Ivan Käbin, Karl Vaino ja Vaino Väljas. 31. Kust tulevaid suuniseid pidid Eesti NSV võimuorganid peaaegu vastuvaidlematult täitma? Moskvast 32. Anna hinnang metsavendade tegevusele ja hilisematele muudele vastupanuvormidele! Kas oli mõistlik või lootusetu tegevus? Miks sa nii arvad?
EKP I sekretärid 1940.41 Karl Säre (langes sakslaste kätte) 1944-50 Nikolai Karotam (nn juunikommunist) 1950-78 Johannes(Ivan)Käbin (Venemaa" jeestlane", kuid osav laveerija ENSV ja nö NSVL huvide vahel) 1978.88 Karl Vaino (samuti ,,jeestlane", umbvenestaja) Kuna tegemist oli töörahva parteiga, siis üritati partei liikmete hulgas säilitada teatavat sotsiaalset proportsiooni- kuipalju töölisi, kolhoosnikke ja muid. ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium nimeliselt kõrgeima võimuorganiga mingit sisulist tähtsust ei oma(nb!Käbini pagendamine) ENSV Ministrite Nõukogu täidesaatev organ, ülesandeks majandus-ja ühiskonnaelu operatiivne juhtimine Kohalikus elus mängisid rolli maakondade ja suuremate linnade parteikomiteed ning Rahvasaadikute nõukogu täitevkomiteed. Formaalsed valimised toimusid ENSV Ülemnõukogusse ning rajoonide, linnade, alevite ja külanõukogude Rahvasaadikute nõukogudesse, kusjuures
propaganda ja agitatsiooni) ning põlluma sugused erikomiteed. 1944. aastal laiendati jandussekretär. liiduvabariikide “õigusi” välissuhtluse ja rii EKP Keskkomitee esimese sekretäri või gikaitse vallas. 1944. aasta veebruaris võttis mupiirid olid ahtad. Tema tegevus oli range Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidium kontrolli all ja kõik olulisemad otsused tuli alati vastu seadused, millega liiduvabariikides Moskvaga kooskõlastada. Kuid paljude otsuste moodustati riigikaitse ja välisasjade rahva lahendus sõltus siiski ka kohalikust juhist, tema komissariaadid. Moskva kavade järgi loodeti oskusest asja esitada ja põhjendada ning oma sel teel tugevdada NSV Liidu positsioone
1955. aastast ning mida kirjastab Teaduste Akadeemia Kirjastus. Kui kümmekond aastat pärast sõda oli olukord keeleteaduses üpris nukker, siis 1950. aastate keskpaigaks oli keeleteadlaskond täienenud noorte andekate uurijatega ning ideoloogiline surve nii ühiskonnas kui ka teaduses oli jäänud pisut nõrgemaks. 1954. aastal andis Eesti NSV Teaduste Akadeemia Presiidium Emakeele Seltsi avaldamiseks oma nõusoleku. Suurimad teened selle saavutamisel ja hiljem aastaraamatu taseme hoidmisel olid akadeemik Paul Aristel, kes valiti 1955. aastal aastaraamatu toimetuskolleegiumi esimeheks ja oli selleks kuni oma surmani 1990. aastal. ESA on olnud eri aegadel vägagi erinev. Kui 1950. 60. aastate alguses oli tegemist peaaegu tervenisti soliidsete teadustööde kogumikuga, siis 1970. aastatel
a. Võrdlus Eesti Vabariigi-aegse võimu- aparaadiga. Riigivõimuaparaat EVajal Riigivõimuaparaat ENSV ajal Kõrgem seadusandlik võim kuulus riigikogule Kõrgem seadusandlik organ oli riigivolikogu, mis (100 kohta, 1 koda) nimetati ümber ülemnõukoguks.Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati ülemnõukogu presiidium. Kuni 1938. a. Alguseni oli riigipeaks Presidendi ametikoht kaotati. Seati sisse riigivanem. 1938.a. põhiseadusega seati sisse ülemnõukogu presiidiumi esimehe ametikoht- presidendi ametikoht Johannes Vares-Barbarus. Kõrgem täidesaatev võim kuulus valitsusele Kõrgem täidesaatev võim kuulus Rahva- eesotsas peaministriga.Viimaseks peaministriks komissaride Nõukogule. (Esimees:Johannes oli Uluots
vabariigi vormis. - Pariisi kommuun 1871. aastal, sotsialistliku vabariigi esimene katse. Kestis veidi enam kui 2 kuud. *Seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille eesotsas oli täidesaatev komisjon. - Nõukogude vabariik sotsialistliku riigi vormina tekkis pärast 1917.a revolutsiooni Venemaal. *Ainuisikuline riigipea puudus – riigipea ülesandeid täitis kollegiaalne riigiorgan (Ülemnõukogu Presiidium). - Rahvademokraatlik vabariik tekkis nendes Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. *Suuremas või väiksemas osas säilis tihti nendes riikides senine riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol. Mõnes riigis (nt Tšehhoslovakkia, Vietnam, Korea) oli ka ainuisikuline riigipea. * Riikides, kus säilitati vormiliselt mitmeparteiline süsteem, pidid kõik parteid tegutsema kommunistliku või töölispartei juhtimisel.
nime ENSV Ministrite nõukogu. · Seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis ametlikult pidi olema kõrgeim riigivõimuorgan, kuid tegelikult oli kõige väiksema tähtsusega võimu organ nõukogude ühiskonnas. Ülemnõukogu saadikud pidid heaks kiitma juba varem valmis tehtud otsuseid. Saadikud ei olnud kutselised poliitikud vaid inimesed, kes täitsid saadiku kohustusi oma erialast tööd katkestamata. Ülemnõukogu eesotsas olid presiidium, mille esimeheks sai 1940. a J. Vares-Barbarus. Tähtsat osa etendasid julgeolekuorganid: sõja järel NKVD (1954-st aastast KGB). Sõjajärgne partei ja valitsuskaader koosnes juunikommunistidest Eesti Laskurkorpuse võitlejatest. Venemaa eestlastest, vähesel määral muulastest. 2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga
maavanemad, linnapead. · Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte Riigivõimuaparaat EV ajal Riigivõimuaparaat ENSV ajal Kõrgeim seadusandlik organ oli Riigivolikogu, mis nimetati Kõrgem seadusandlik organ ümber Ülemnõukoguks. Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks oli Riigikogu. moodustati Ülemnõukogu Presiidium. Riigipea esialgu puudus. Presidendi ametikoht kaotati, seati sisse Ülemnõukogu Presidendi sai endale 1938. Presiidiumi esimehe ametikoht. Kõrgem täidesaatev võim Kõrgem täidesaatev võim kuulus Rahvakomissaride kuulus valitsusele eesotsas Nõukogule eesotsas esimehega. Esimeseks esimeheks oli J. peaministriga. Viimaseks Lauristin. peaministriks oli J. Uluots. Kohalikku võimu teostasid Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati
konsertaktusega. Külastajaid oli nii palju, et aulagi jäi kitsaks. Sel päeval on tehtud viimane 4 pilt elavast Anna Haavast, kus ta istub lillede ja kingituste keskel, äsjakingitud pleed süles. [10] 1954. aastal ilmunud ,,Luuletustele’’ lisas autor ,,Järelpõimingu’’, mis sisaldas kahel viimasel aastakümnel sündinud värsse. 1957. aasta alguses annetas ENSV Ülemnõukogu Presiidium Anna Haavale ordeni ,,Austuse märk’’. Voodirežiimil viibiv vanur jälgis päevast päeva valguse võidukäiku akna taga laiuval Tähtvere väljal. Kolmapäeval, 13. märtsil 1957, oma 93. eluaastal lakkas Anna Haava süda töötamast. [10] Anna Haava kui kirjanik Anna Haava teosed olid romantilised, vanamoelist pitserit kandvad, mis mõjub tänapäeval omamoodi salapäraselt ja ligitõmbavalt. (Kareva luulekogu eessõna)
,,Ma olen vana ja väsinud. Las nad saavad ise hakkama. Olen põhilised asjad ära teinud. Kas keegi oskas unistada sellest, et öelda Stalinile, et ta ei sobi meile enam ja soovitada tal karjäär lõpetada? Meist poleks isegi märga plekki alles jäänud. Nüüd on kõik teisiti. Hirm on kadunud ja me saame rääkida võrdsetena. See on minu panus. Ma ei alusta võitlust." 14. oktoobril 1964. aastal Presiidium ja Keskkomitee hääletasid Hrustsovi ,,vabatahtliku" pensioni poolt. Breznev valiti esimeseks sekretäriks (hiljem peasekretäriks), Aleksei Kosygin sai peaministriks. 12 Kasutatud kirjandus Bunits, Partei kuld, Tallinn, 1995. Eesti Entsüklopeedia 7, Tallinn, 1994. Koivisto, Vene idee, Tallinn 2002. Taubman, Hrustsov ja tema aeg, Tallinn, 2006. http://et.wikipedia.org/wiki/Nikita_Hru%C5%A1t%C5%A1ov http://et
Pärast Ewald v. Ungern-Sternbergi surma, tema abikaasale jäänud maja, omandas Eestimaa Rüütelkond, kes loovutas selle Eestimaa Kirjanduse Ühingule (vahetusena ühingu Wismari tänava krundi vastu). Eestimaa Kirjanduse Ühing paigutas hoonesse Eestimaa Provintsiaalmuuseumi. 1946. a. läks maja vastasutatud ENSV Teaduste Akadeemia käsutusse, kes hakkas seda kasutama presiidiumi töö- ja esindushoonena. Praegugi kasutab maja Eesti TA Presiidium. Linnateater Üks paremini säilinud näiteid Tallinna keskaegseist elamuist. Hoonet Lai tänav 23/25 ja Aida tänav 6/8 on ürikuis mainitud 1467. aastal, tänaseni säilinud hoone on ehitatud mitmes järgus. Praeguse mahu sai hiljemalt 16. sajandi II veerandil. Tänapäeval asub hoones Tallinna Linnateater: alates 1965. aastast, kui hoone eraldati Noorsooteatrile kontori- ja prooviruumideks. Tänapäeval asuvad Lai 23
võrk. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest ja korraldustest. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitis Eesti NSV valitsusjuhil (Rahvakomssaride Nõukogu, 1946. aastast Ministrite Nõukogu esimees), kelleks oli 1944- 1951 Arnold Veimer. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium - ei omanud reaalset võimu. Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares Barbarus, kes sooritas 1946. aastal ilmselt südametunnistuse piinade tõttu enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll. EKP juhid Nikolai Karotamm sündis 1901 Pärnus. 1925. aastal lahkus ta Hollandisse ja astus kommunistlikusse parteisse. 1926. aastal sõitis ta Leningradi ja jäigi elama NSV Liitu. 1940.
(hiljem riigivanem) ja parlamendi esimees 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Konstantin Päts 15 Kasutatud kirjandus: 1. Laur, M., Pajur, A., Tannberg T. (1997) Eesti ajalugu 2. 2., parandatud trükk. Tallinn: Avita 2. Raud, M. (1991) Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu
25. Augustil 1940. a. võttis Riigivolikogu vastu eesti NSV konstitutsiooni, mis oli koostatud Nõukogude Liidu põhiseaduse eeskujul. Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu, mis moodustati Riigivolikogu ümbernimetamise teel. Tegelikku seadusandlikku võimu sel asutusel ei olnud, saadikute ülesandeks oli kiita heaks Moskvast tulevad korraldused. Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati Ülemnõukogu Presiidium, mille esimeheks sai J. Vares. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Nendegi ülesandeks oli Moskvast tulnud juhtnööride täpne täitmine. rahvakomissaride Nõukogu esimeheks sai kommunist Johannes Lauristin. Eesti seadused asendati Vene NFSV seadustega, mis Eesti oludesse sobimatutena tekitasid hulgaliselt raskusi. Loodi nõukogulikku kohtusüsteemi kuuluvad rahvakohtud, Eesti politsei asendati Tööliste ja
· Kodumajandus · Ühistegevuskoda 11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele. Nõukogude aeg (1940/44-1990) 1. Riigivõim ja -valitsus konstitutsiooni järgi · Kõrgeim võim EKP (NLKP) I sekretär · Riigivõimuorgan ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992) · Valitsusorgan ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+ plaanikomitee) Kohtadel TSN TK-d (Töölissaadikute nõukogu Täitevkomitee) ja nende osakonnad. 2. Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD, siseministeerium · Eesti sõjavägi tuli ümber korraldada Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid
jaotatud kaheks enam-vähem võrdset võimu omavaks kojaks Odelsting (3/4) ja Lagting (1/4). Valitsuse eelnõud esitatakse kõigepealt Odelstingile, seejärel Lagtingile. Riigieelarve ja põhiseaduse parandustega tegeldakse plenaarassambleel. Põhiseaduse muudatuste vastuvõtmiseks on nõutav 2/3-line häälteenamus, muudes küsimustes piisab lihthäälteenamusest. Stortingi juhib kuueliikmeline presiidium. Põhiline osa tööst tehakse ära parlamendi alalistes komisjonides, kus töötatakse välja suurem osa eelnõude parandusettepanekutest. 12 alalist komisjoni on koos parteide parlamendifraktsioonidega Stortingi olulisemad poliitilised organid. Valitsus teostab riigis täidesaatvat võimu. Tema olulisimad ülesanded on seaduseelnõude ja eelarve ettepanekute esitamine Storting'ile (Norra parlament) ning otsuste elluviimine ministeeriumide kaudu
Valitsemissüsteem: · Poliitiline võim · Valitsusvõim · Nõukogude võim Võimurid: EKP- Eesti Kommunistlik Partei EKP Keskkomitee Büroo+sekretärid+aparaat EKP Maakonnakomiteed/rajoonikomiteed Partei algorganisatsioonid ENSV Ministrite Nõukogu+ministeeriumid+aparaat Maakondade/rajoonide täitevkomiteed Vallatäitevkomiteed Kõla TSN täitevkomitee ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium Kohalikud nõukogud ÜKP Keskkomitee Eesti Büroo- satalin, Perov, Jefremov 13.4 Majandussüsteemi üldiseloomustus · Põllumajandusnormid · Maareform- varade esimene ümberjaotamine · Kollektiviseerimine 13.5 Vastupanu · Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis toimus nii relvastatud kui ka kodanike rahumeelsete meeleavalduste korras. Protestiti peamiselt Eesti NSV riigivõimu tegevuse ja riigikorra vastu.
augustil 1940. Selle istungi stenograafilised aruanded avaldati 1940. aastal (faksiimile 1991). Nõukogude Eestis otsustati kõik tähtsamad asjad Moskvas, kõrgeim riigivõim kuulus formaalselt Ülemnõukogule. Olukord muutus Mihhail Gorbatsovi perestroikaga. 16. novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni ENSV suveräänsusest, mille 29. Novembril NSVL Ülemnõukogu Presiidium tühistas, ent ENSV juhtkond ei võtnud suveräänsusdeklaratsiooni tagasi ning 1989. Aasta detsembris saavutasid Baltimaade saadikud NSV Liidu rahvasaadikute kongressil Molotov-Ribbentropi pakti kehtetuks tunnistamise. Eesti NSV/Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadused avaldati Eesti NSV/Eesti Ülemnõukogu ja Vabariigi Valitsuse Teatajas (1944-1960 kandis nime Eesti NSV Teataja, 1960-1965 Eesti NSV Ülemnõukogu Teataja, 1990 aastast taas Riigi Teataja).
kohtudes näitas ta hoolimatust langenute suhtes ning lubas lõpetada sõja samal aastal. Vastavalt sellele andis ta käsu ka üldmobilisatsiooniks (Beevor 2002: 355-360). Venemaal ülistati sõjakangelasi reaalsete tulemuste põhjal. Pärast Pauluse alistumist pandi sümboolselt kõlama Kremli kirikukellad. (Keegan 2004: 232). Moraal tõusis kogu Nõukogude Liidus, sest Stalingradi lahingust võidukalt väljatulemine andis Punaarmeele ,,võitmatu" staatuse. NSVL Ülemnõukogu Presiidium edutas Stalinit suurejooneliselt marssaliks. Stalin tõusis esile Nõukogude rahvaste hulgas, kes hakkas teha üha rohkem pidama suureks juhiks. Punaarmee kindraleid peeti vääriliselt meeles ning hakati kasutama ,,ohvitseride" terminit. Suurt osa mängis NSVL võit Stalingradis ka mujal Euroopas, eriti okupeeritud aladel. See kuidas Punaarmee end ohverdas, andis jõudu paljudele okupeeritud rahvastele vastupanuliikumiste algatamiseks
Euroopa Ühenduse Nõukogu istungi tulemused. Ministri sõnul on tegu olulise sammuga Jugoslaavia kriisi reguleerimise suunas. Ta arvas, et Horvaatiat tunnustatakse tänu sellele, et vabariik on täitnud kõik talle pandud kohustused inimõiguste ja vähemusrahvaste õiguste kaitse vallas. Ta toetas ka ÜRO rahuvalvejõudude saatmist Bosniasse ja Hertsegoviinasse, mis peaks ära hoidma sõja laienemise sinna. Jugoslaavia presiidium, mille istungil viibisid ainult Serbia ja Tsernogooria esindajad, pöördus ÜRO Julgeolekunõukogu poole avaldusega, milles mõistetakse hukka Euroopa Ühenduse otsus tunnustada 1992. aasta 15. jaanuarist Sloveenia ja Horvaatia iseseisvust. Jugoslaavia Presiidiumi arvates on EÜ otsus vastuolus ÜRO põhikirjaga ning sekkub Jugoslaavia siseasjadesse. Avalduses palutakse ÜRO Julgeolekunõukogu abi Jugoslaavia ühtsuse ja iseseisvuse tagamisel. 19
Tähelepanuväärne on see, et kõigil neljal korral esines see lapsevanema tähenduses ning lauses oli juttu ka lastest, näiteks tegeleb lasterohkete emade arvelevõtmisega ja samuti ka teiste riiklike asutiste ning ettevõtete töös esineb rida puudusi emade ja laste huvide ning õiguste kaitsmisel. Osastavat käändevormi kasutati 6 korral. Ka osastavas käändes ilmnes ajastu mõjusid, sest räägiti paljulapselistest emadest ning nende autasustamisest, nt Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium autasustas 1949. a. 21. oktoobri seadlusega NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi nimel rühma paljulapselisi emasid ordenitega. Väliskohakäänetest kasutati alale- ja alaltütlevat käänet, kuid mitte alalütlevat. Teiste kümnendite puhul oli tavaline just alale- ja alalütleva käändevormi kasutus. Alaleütlevat käänet kasutati 1 korra (Pealeselle on rajooni täitevkomitee poolt määratud paljulapselistele emadele ühekordset toetust kokku 27 530 rbl ulatuses) ning alaltütlevat
Inglismaa esinduslik ajakiri The Economist 2001. aastal avaldatud arvamuse kohaselt on nad Euroopa ilusaimad. Kõikide sentide kujundus ja emavormid on valmistatud Arseni Möldri vapilõvide kavandite järgi. Eesti graveerimiskunsti grand old man Ants-Ivar Raud. 1990. aasta 12. aprillil sõlmiti leping Unit States Banknote Companyga (USBC). Kokku kavatesti viies vääringus trükkida 108 mijonit rahatähte koguväärtuses 955 miljonit krooni. Samal päeval langetas Eesti Ülemnõukogu Presiidium otsuse kohustada valitsust eraldama kolme aasta jooksul kroonide trükkimiseks vajalik rahasumma. Eesti Panga ja USBC vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi esimene rahalaev saabuma Eestisse enne 15. detsembrit 1990. Kuid 1990. aastal jäi rahalaev siiski tulemata. R. Otsason: ,,Vahele tulid sisepoliitilised ootamatused." 8.1 Rahamasina käivitus Rahamasin pidi kõigepealt käivituma Tallinna Juveelitehases. Esimene eelkokkulepe müntide
kohale, kuhu ta jäi sisuliselt kuni DDRi eksistentsi lõpuni. Stasi välisluure juhiks sai umbes samal ajal Markus Wolf. 1954 NSV Liit kinnitas DDRi sõltumatust iseseisva riigina. 1955 allkirjastati Varssavi Pakt (Warschauer Pakt), mille põhjal loodi sotsialismimaid ühendav kaitseorganisatsioon. DDR liitus sellega 1956. Septembris 1960 suri president Pieck. Uut presidenti ei valitud, selle asemel loodi Riiginõukogu (Staatsrat, midagi sarnast nagu NSVLi Ülemnõukogu Presiidium) ja selle esimees hakkas täitma riigipea kohuseid. Esimeseks Staatsrati esimeheks sai Ulbricht, kes samal ajal jätkas ka SEDi 1. sekretäri ametis. Septembris 1964 suri ka Grotewohl ning Ministrite Nõukogu esimeheks sai endine kaitseminister Willi Stoph. Kahe Saksamaa suhted olid halvenenud läbi 1950.-te ning pidevalt oli suurenenud DDRi ,,paradiisist" põgenejate arv. Selle vältimiseks otsustati lõpuks midagi ette võtta. Ulbricht
aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin. Haldusjaotus Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks. 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust..
kohaliku tasandi võimutegelased vahetusid väga tihti. 1950. aasta haldusreform. Põhjalikuma haldusreformi ettevalmistumine algas 1948. aastal - esimesed märgid, et asjaga hakati tõsisemalt tegelema. Kuid siin tasub meeles pidada seda, et see haldusreformi ettevalmistamine oli suuresti pealesurutud Moskva poolt. Lõpptulemus see, et 26. sept 1950. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seaduse "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", mis tõi kaasa maakondade ja valdade likvideerimise, loodi nende asemele maarajoonid, valdade kaotamisega muutus esimese astme haldusüksuseks külanõukogu. See reform nõukogustas Eesti NSV halduse. Pärast haldusreformi oli Eesti NSV-s halduslikus mõttes olemas 5. vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu). Maakondande asemel loodi 39 maarajooni, lisaks oli olemas 27 rajoonilise
aasta võitluse, kolmas Eesti 1918-1920. aasta vabadusvõitluse kangelasmeelt. Pärg märgib Eesti tugevust ja püsivust, vabaduse närtsimata traditsioone. Need tähenduste lahtiseletused läksidki läbi. Riigivapi seadus hakkas Eesti Vabariigi territooriumil kehtima 21. juulil 1925. aastal. Nõukogude ajal keelati riigivapi kasutamine ära ja kasutati seda ainult paguluses. 16. oktoobril 1990a võttis Eesti vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse riigilipu ja riigivapi kasutamise kohta, kus oli kirjas, et riigivapil on kaks kuju - suur vapp ja väike vapp. Väike vapp on ilma tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne, sinine, punane ja must. 22. Numismaatika def ja põhimõisted Teadus müntidest, nende komplektidest. Uurib vanu münte ja medaleid, nende väljanägemist, vääringut, raha seoseid ning nende kaudu ka ajalugu. Bonistika teadus paberrahast
jaanuar 13. jaanuar Tallinnas algas (NSVL) Sotsiaaldemokraatliku Assotsiatsiooni asutamiskongress. Eesti NSV kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu kiitis heaks deklaratsiooni Eesti 2. veebruar riikliku iseseisvuse küsimuses; pöörduti NSVL ÜN-i poole ettepanekuga alustada Eesti rahva seaduslike esindajatega läbirääkimisi Eesti riigi iseseisvuse taastamiseks. 17. veebruar Järvakandis taasasutati Eesti Kaitseliit. ENSV ÜN Presiidium rehabiliteeris oma seadlusega u 60 000 Nõukogude võimu 19. veebruar represseeritud isikut. 23. veebruar Nõukogude võimu represseeritud isikut. ENSV ÜN tühistas Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvi, mis sätestas 24. veebruar kommunistliku partei osa. Eesti Kongressi delegaatide valimistest võttis osa 557 613 Eesti Vabariigi kodanikku
1988-1990- Indrek Toome Seadusandlik võim: Seadusandliku võimu teostati kahel tasandil: Ülemnõukogu istungjärkudel. Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu. Esinduslik oli Ülemnõukogu, EKP ülemnõukogu, mida isegi nimetati uhkelt parlamendiks. Ülemnõukogu tegeles seadusandliku võimu esindajana. Enamik seadusandlike akte olid kinnitatud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt. Ülemnõukogu Presiidiumil oli kinnitav roll, kuid ei arutatud seadusi. Nõukogu Presiidium esindas liiduvabariiki terves NSVL'us. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: 1940-1946- Johannes Vares-Barbarus. - Poeet, doktor. Võttis vabatahtlikult endalt elu. 1946-1950- Eduard Päll 1950-1958- August Jakobson- Nõukogude Eesti kirjanik. Sai kahekordselt Stalini preemiat. 40ndates temast sai võtme figuur kirjanike elujuhtimisel. Kirjanike liidu esimees. Ei kasutanud ära oma Ülemnõukogu Presiidiumi positsiooni, isegi aidata kirjanike, kes sattusid hätta.
annaabi.ee 
