ENSV (0)

EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK
* ühest küljest „näidisliiduvabariik“
- suht arenenud ja mitmekülgne tööstus
- nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus
- nö läänelikum välisilme
- mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu
- arvestatav keskmine elatustase ja heaolu
Nõukogude inimese jaoks seega „sovetski zapad“
* teisest küljest vähetähtis piirkond
- esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal
- ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas
I Haldusjaotus
1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk)
40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda
1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni , vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega
1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena
60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaotus, 1991 rajoonid nimetati maakondadeks ja vallad külanõukogudeks
Piiritsoonid- saared ja osa põhjarannikust, kuhu mittesealne elanik sai vaid erilubadega/küllakutsetega
II Riiklik süsteem
Ainuke partei- Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) , mitte iseseisev partei, vaid NLKP regionaalorganisatsioon, liikmelisus on NLKP, mitte EKP.
KP – riigis juhtiv ja suunav jõud. Juhtorganiks EKP Keskkomitee ja selle Büroo
EKP I sekretärid

Karl Säre (langes sakslaste kätte)
1944-50 Nikolai Karotam (nn juunikommunist)
1950-78 Johannes(Ivan)Käbin (Venemaa“ jeestlane“, kuid osav laveerija
ENSV ja nö NSVL huvide vahel)

Karl Vaino (samuti „jeestlane“, umbvenestaja)
Kuna tegemist oli töörahva parteiga, siis üritati partei liikmete hulgas säilitada teatavat sotsiaalset proportsiooni- kuipalju töölisi, kolhoosnikke ja muid.
ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium nimeliselt kõrgeima võimuorganiga
mingit sisulist tähtsust ei oma(nb!Käbini pagendamine)
ENSV Ministrite Nõukogu – täidesaatev organ, ülesandeks majandus-ja ühiskonnaelu operatiivne juhtimine
Kohalikus elus mängisid rolli maakondade ja suuremate linnade parteikomiteed ning Rahvasaadikute nõukogu täitevkomiteed.
Formaalsed valimised toimusid ENSV Ülemnõukogusse ning rajoonide, linnade, alevite ja külanõukogude Rahvasaadikute nõukogudesse, kusjuures ühes valimisringkonnas oli vaid üks kandidaat, kes esindas nn Kommunistide ja parteitute blokki.
Aasta-aastalt ametlikud tulemused- valimas käis alati 99,99% valijatest ning neist hääletas poolt 99,99%.
Võimude lahususe printsiip sisuliselt puudus. Täidesaatva aparaadi ja kohtuvõimu esindajad istusid ka valitavates organites
* Noorsoo - organisatsioon - Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing
(ELKNÜ), üleliidulise ÜLKNÜ regionaalorganisatsioon. Sinna võisid kuuluda noored vanuses 14-28.
10-14 aastased kuulusid pioneeriorganisatsiooni
7-9 aastased olid oktoobrilapsed.
*Ametiühingud olid töötajatele kohustuslikud, tegelesid põhiliselt vaba aja sisustamise, tuusikute, korterijärjekordade, autoostulubade jms.
Veel olulisemaid momente:
40-te II poolel luuakse ENSV riiklik sümboolika(ka teistes LV-des)
1950. aastal kurikuulus EK(b)P VIII pleenum , seal kulmineerunud võimuvõitlus rahvus- ning juunikommunistide ja teiselt poolt Venemaalt tulnud kommunistide vahel lõppes viimaste võiduga. Ühtlasi algas nn stalinlik nõiajaht kultuuritegelastele. Üldised sõimusõnad“ kodanlik natsionalist“ ja „ kosmopoliit “
60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond,
70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist.
1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega!
III Majanduselu
ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast
Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel põhiliselt vahendajaroll tootmisplaanide määramisel ja kinnitamisel.
Eraomand puudus(mitte segi ajada isikliku omandiga) Varad kas riiklikus ehk „üldrahvalikus“ omandis või mingis kollektiiv -kooperatiivses omandis.
Oluline sisuline vahe neil tegelikult puudub
TÖÖSTUS
Nõuk. süsteemis üks arenenumaid ja paljusektoriline- arvestatav tarbekauba ja toiduainete tootmine. Rõhuasetus siiski energeetikakompleksil ja masinaehitusel- viimase puhul tooraine sisse ja toodang enamasti välja.
Ka sõjatööstuse ettevõtteid-põhiliselt elektroonika vallas.
Kaasnevad probleemid:

• keskkonna saastatus, eriti Kirde-ja Põhja Eesti
  
• liiglinnastumine, 80-te aastate lõpuks 72% rahvastikust elas linnalistes asulates (Tallinn koos Maarduga ca 500000 elanikku)
  
• migratsioon , mitu lainet seoses suurettevõtetega, esimene 40-tel/50-tel
  

aastatel Venemaa lähisaladelt; 70-tel seoses olümpiaobjektide jms hakkas tulema juba Kaukaasia jpt päritolu rahvast. Immigrandid koondusid põhiliselt uuslinnaosadesse, saades eelisjärjekorras uued mugavustega korterid, samas põliselanikkonna jaoks korteripuudus.

• sotsiaalsed probleemid, kuritegevuse kasv, alkoholism
  

PÕLLUMAJANDUS
40-te-50-te vahetusel kollektiviseerimine
Kolhoos - kollektiivmajapidamine ( kooperatiivne omandivorm e liikmete ühisvara)
Sovhoos - nõukogude majapidamine (riiklik omand)
Sisulist vahet neil polnud, mõlemad pidid täitma suuri toodanguplaane, neile eraldati kasutamiseks nö fonde(kütus, ehitusmaterjalid , tehnika jne). Loomulikult maksti majanditele toodangu eest ja nad ise maksid samuti vajaminevate vahendite eest. Süsteem toimib ilma vabaturuta. (varustajate roll väga oluline!lisavahendite hankimiseks, plaanide ületamine tõi kaasa lisahüvesid)
Ps! Eestis on maapiirkonnas mitu koolivõimlat, mis Moskva jaoks eksisteerisid paberil kui mingid tootmis või laohooned- kultuuri või sotsiaalobjektide ehitamiseks vahendeid ei eraldatud, tootmise jaoks aga küll.
Algul majandid väikesed ja vaesed, tasu maksti mitte rahas vaid nö normipäevades.Tehnika puudusel töötasid rajoonides Masina-traktorijaamad, kust siis mingi järjekorra alusel käidi masinatega majandite põlde harimas. 50-te lõpust algas tõus(ka MTJ-d likvideeriti) Väikemajandid järjest ühinesid, lõpuks ühes külanõukogus vaid 1-2 majandit. Osad (nt kalurikolhoosid) isegi mitmete külanõukogude territooriumil. Mõned majandid kujunesid otse fenomeniks, eriti keskusega Viimsil asuv Kirovi nim kalurikolhoos.
Probleemid:

• senine asustus elas läbi suuri muutusi, maaelanikkond koondati keskustesse ja linnatüüpi paneelmajadesse, tulemuseks hulk mahajäetud talukohti ja tühermaid
  
• keskkonnaprobleemid, ka maakohtade suurtootmine ja kunstväetiste kasutamine tekitas reostuse, veel nt Viiratsi suur „seavabrik“jt meeletu haisuga
  
• peremehetunde kadumine, padujoomine
  

Vaatamata toodangu suurtele numbritele hakkas eriti 70-te keskpaigast süvenema esmatarbekaupade ja toiduainete puudus. Esimene oli seotud pigem inimeste vajaduste ja soovide muutusega, millega tootmine ei tulnud kaasa, nt soovitakse teksaseid, aga neid ei toodeta, sama on kodutehnika, tualettpaberi jms-ga. Teisel puhul ei tähenda lugu nälga, vaid pakkumise sortimendi vähenemist, nt kadus poelettidelt täielikult suitsuvorst, Tartus polnud saada viinereid jne jne. Põhjusteks nii idapoolsed kasvavad vajadused kui ka
ettevõtete siht toota kaupa, mis plaanimajanduse tingimustes oli nende jaoks lihtsam ja kasulikum.
Tulemusteks defitsiit, pikad järjekorrad, spekulatsioon ja varimajandus , tutvuste suur roll. Osasid kaupu hangitakse!
Antud võtmes suurenes mitmesugu kartuli-ja aiamaade osa. Paljud linlased pidasid kusagil mingit maalappi.
IV Vaimuelu
KULTUUR- „ sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik“
Stalini eluajal üliideologiseeritud , hiljem pisut vabam.
NLKP, Lenini ja kommunismi jms ülistamine nö kohustuslik liturgia . Suurem osa kultuuriproduktsioonist ikkagi ideoloogia vabad.
Tsensuur - kahtlaste teoste ärakeelamine, nn erifondid raamatukogudes.
50-tel hoogne isetegevusaeg, 60-tel professionaalse kultuuri tõus ( Lavakunstikateeder jt)
60-tel läänest tulevale popmuusikale nö kätt ette ei saada( algas I.Linna, T.Mägi, J.Joala jt tähelend) Repertuaaridele ettekirjutused - osa laule pidi olema nõukogude autoritelt, aga eesti heliloojad ka nõuk. autorid! Eesti popmuusikal NSVL piires erakordne menu - väga läänelik!
MEEDIA- tugeva kontrolli all, seetõttu väga populaarsed mitmesugu paroodia ja pilasaated ,- kavad ning väljaanded ( E.Baskin. S.Nõmmik, E.Abel, ajakiri „Pikker“) Samas meediaväljaannetel müüginumbrite kohustuse puudumise tõttu
positiivne alatoon, hariv roll.
Veel tsensuurist- kui hakkas suurenema mitte-eestlaste kuritegevus , siis pidid kuritegevusülevaated säilitama teatava rahvusliku tasakaalu st ei tohtinud muulaste kuritegevust näidata suuremana kui eestlaste oma!
Maailmas toimunud õnnetustest ja hädadest jõudsid ajakirjandusse vaid need, mis toimusid läänemaades, Hiinas ja teistes mitte NSVL sõprades. Kommunistlikus ja sellele sõbralikus leeris toimunud katastroofe praktiliselt ei kajastatud või tehti seda väga pinnapealselt.
Raamatud odavad, suurtes tiraažides , teatav valik, ka maailmakirjandust, täiesti olemas. Eestlasi peeti suurteks lugejateks
TEADUS- osa reaalteadusi kõrgel tasemel( astronoomia ,füüsika, keemia, spordimeditsiin jne). Humanitaarteadused- keeleteadus, ajalugu, psühholoogia jt toimisid nii nagu võimalik antud tingimustes.
HARIDUS - 3 Baltimaad suutsid säilitada

• emakeelse kõrghariduse
  
• osa õppekirjandust oma autoritelt
  
• 60-tel algas süvaõppeklasside rajamine
  

70-te keskpaigast üle NSVLiidu kohustuslik keskharidus , toob kaasa protsentomaania. Eestis samal ajal esimene suurem maakoolide sulgemine
NOORED
Eestist algavad EÜE, EÕM ja TPL liikumine- ülipopulaarsed noorte töö, rahateenimise ja vaba aja sisustamise kohad suvel.
Lastelaagrid- enamjaolt vanemate töökohtade ametiühingute kaudu suur pioneerilaagrite võrk( 1 vahetus 4 nädalat, tuusiku hind võrdus u. 3-4 pudeli viina hinnaga!) Kaasnes küll punane sümboolika, kuid sisuline tegevus lastele eakohane, mitmekesine, huvitav ja üsna ideoloogiavaba.
Komsomoli ja pioneeritöö alla sai joonistada üldse igasugu üritusi ja pidusid – sellega kujuneb omamoodi topeltmoraal ja topeltelu, paberil näidatakse üht, tegelikult tehakse midagi muud.
Tegevuse sisu olenes põhiliselt ikkagi inimestest- täideviijatest.
V Repressioonid
Otsesed massirepressioonid Stalini eluajal
Suurküüditamine 26.märtsil 1949, üle 20000 maainimese Siberisse-
kollektiviseerimise hõlbustamiseks.Väiksemaid küüditamisi nii enne kui ka pärast seda. Nb! NSVLiidule 30-te aastate lõpus iseloomulikke seina äärde panekuid praktiliselt enam pole. 50-te II poolel küüditatutel võimalus tagasi tulla, lõpuks nende õiguste taastamine.
Peamine organ KGB- Komitet Gosudarstvennoi Bezopasnostij
(Riikliku Julgeoleku Komitee) . Laiade volitustega luure , vastuluure, jälitus-ja repressivorgan, kusjuures ametlik karistamine käis ikka tavaliste kohtute kaudu
(v.a spionaazhi jm juhud sõjaväelastel) KGB tegutses nii sise-kui välismaal- USA-s nt FBI ja CIA tegevus piiritletud .
Tavaelanikkonna jaoks KGB ülesanne nö MEELSUSE KONTROLL!
Lemmikväljend ülekuulamistel“ Lääne propaganda võib seda meie vastu ära kasutada ( ja lääne inimesed hakkavad meist halvemini mõtlema)“
Füüsilise vägivalla asemel vaimne vägivald- viimane kohati hullemgi.
Võimalikud sanktsioonid võisid puudutada tööalast karjääri , õppimisvõimalusi,
väljasõite riigist jne. KGB-l ka Eestis korralik informaatorite võrk. Osade tööülesannete või ametikohtadega kaasnes kohustus kirjutada KGB-le mingeid aruandeid
Eesti NSV kui ideoloogilise võitluse eesliin- Soome TV vaatamisvõimalus
Põhja-Eestis, soome turistid Tallinnas jne
Olulisemad dissidendid kas vangilaagritesse või hullumajja!
Tegelikult repressivorganid ka teised organisatsioonid kui totalitaarse riikliku süsteemi osad sh töökollektiivid ja koolid ( Laste käitumine võis kohati mõjutada vanemate tööalast elu)
VI Vastupanu
Metsavendlus – I hoobi sai juba 1944 lõpus, Haukka-Tümleri rühma kinnivõtmine.
1945-49 aktiivsem , metsas ca 10000 inimest( kokku varjas end erinevatel aegadel u 30000 ). Iseloomulikud väikesed salgad. Sõjalise jõuna nõrgad.
15 aasta jooksul tapeti u 1500 metsavenda, need omakorda ca 500 inimest- kohalikke aktiviste, miilitsaid, julgeolekutöötajaid
1949 suurküüditamine võtab metsavendadelt toetuspinna. 50-te keskpaiga amnestiad praktiliselt lõpetavad.
50-te II poolel ja 60-tel mõned koolinoorte salaorganisatsioonid, erilist vastukaja ei leia, likvideeritakse juba algjärgus. Nende olemasolu aga oluline!
60-te lõpust dissidentide liikumine, organisatsioonid Eesti Rahvusrinne ja Eesti Demokraatlik Liikumine.
Helsingi koostöönõupidamine 1975 tingib võimaluse tõstatada inimõiguste probleem NSVLiidus. 1979 baltlaste ühistööna Balti Apell, osa sellest pühendatud MRP-le. BA arutab mõne aasta pärast ka Euroopa Parlament .
Dissidentide tegevus seotudki mitmesugu pöördumistega(väljapoole) ning keelatud kirjanduse paljundamise ning levitamisega. Tuntumad dissidendid
E.Tarto, L.Parek, J.Kukk
Laiemat vastukaja leidis „40 kiri“ , koostati põhiliselt keskmise põlvkonna loome –ja teadusintelligentsi poolt 1980.a. oktoobris , ajendiks Tallinna (jt linnade) noorterahutused septembri lõpus. Oli suunatud uusvenestamise vastu ja püüdis juhtida tähelepanu tõsistele sotsiaalsetele probleemidele. Ametlik ajakirjandus kirja ei avaldanud, kuid kopeerituna saavutas päris laia leviku. Ka välismaal korralik reaktsioon .
Koostajateks J. Kaplinski , M.Lauristin, R. Ruutsoo , A.Tarand jt
Väliseestlased.Kokku jäi II maailmasõja järgselt läände u 65000 inimest, suurimad kogukonnad ning keskused Rootsis ( Stockholm ), Kanadas(Toronto), USA-s(New York ) ja Austraalias( Sydney )
Poliitilised organisatsioonid: New Yorgis EW Peakonsulaat, selle toetajad lõid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu,
Rootsis Eesti eksiilvalitsus- Otto Tiefi valitsuse järglane, selle toetajate org. Eesti Rahvusnõukogu. Juriidiliselt oli tema eksistents kahtlane, Saksamaal veel 50-tel alternatiivne eksiilvalitsus
Kultuuritegevus :
Alates 1972 ESTO päevad, mitmetes riikides Eesti Majad, väliseesti kirjandus pikka aega kodu-eesti omast ees( Karl Ristikivi jt)
Kultuurialaseid kontakte välis-eestlastega koordineeris ENSV poolt VEKSA ühing (KGB kontrolli all
Rahva üldine meelsus

• 50-tel aastatel nõukogude võimu taluti(ja kardeti)
  
• 60-tel aastatel nõukogude võimuga harjuti(ja lepiti)
  
• 70-tel aastatel nõukogude võimuga kohaneti(ja mängiti pisut kaasa)
  
• 80-te alguseks jõutud tülpimuseni
  

Äärmusi- nii padukommuniste kui leppimatuid dissidente väga vähe, inimesed enamasti ikka vahepealsed alates karjeristidest kuni eirajateni.