Eesti kirjandus muuseum (0)

EKM Ajalugu.
Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W. Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R. Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt , kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O. Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum , oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu.
1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine .
1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis ja kus loomise järel leiti koht ka Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile. Muu osa Eesti Rahva Muuseumist paiknes Raadi mõisas.
1927. aastal asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv, mille üheks ajendiks oli Jakob Hurda rahvaluulekogu tagasitoomine Eestisse Soomest, kuhu ta oli viidud pärast J.Hurda surma. Arhiiv O.Looritsa juhtimisel alustas ka ise aktiivset kogumist. v 1929. aastal asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Akadeemilise Kirjandusühingu (AKÜ) ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) kogude ühendamine. Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö.
Kõikide arhiivide tegevust juhtisid kolleegiumid. Kõik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu.
1940. aasta novembris riigistati teiste muuseumide seas ka ERM ja jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks (asukohaga Raadil) ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks (asukohaga Vanemuise 42). Kirjandusmuuseumi esimeheks sai MART LEPIK.
1942. aastal likvideeriti Kirjandusmuuseum kui iseseisev asutus Saksa võimude poolt, selle kogud liideti Tartu Ülikooliga.
1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ja toodi vahepeal evakueeritud varad Vanemuise tänavale tagasi. Muuseumi kogud sõjas kuigivõrd kahju ei saanud. Arhiividest said Kirjandusmuuseumi osakonnad.
1
Ajalugu.
1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise järel ajutiseks direktori kohusetäitjaks Richard Viidalepp. 1945-51 juhtis Kirjandusmuuseumi Alice Habermann.
Aastatel 1946-1995 oli Kirjandusmuuseum ENSV Teaduste Akadeemia humanitaarasutus, kus uuriti, koguti ja korraldati materjale, valmistati ette publikatsioone ja korraldati näitusi. 1953. aastal omistati muuseumile Fr. R. Kreutzwaldi nimi.
Aastail 1951-52 tehti katse liita Kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ja direktoriks oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor Heinrich Tobias .
1952-1954 oli direktori kt Salme Lõhmus.
Aastatel 1953-1990 kandis Eesti Kirjandusmuuseum nime E(NS)V TA FR. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. 1954-1989 oli Kirjandusmuuseumi direktor Eduard Ertis.
1958. aastal ilmus esimene köide Eesti Kirjandusmuuseumi poolt publitseeritavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed". Nüüdseks on kogumikku ilmunud 19 köidet.
1990. aastal valiti Kirjandusmuuseumi direktoriks Peeter Olesk , kes oli sellel kohal kuni 1993. aastani.
1993. oktoobrist kuni 1995. a. märtsini täitis direktori kohuseid Rutt Hinrikus.
2
Sisukord.

1. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu
2. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu
3. Eesti kirjandusmuuseumi ajalugu


4. Eesti kirjandusmuuseumi osakonnad
5. Eesti kirjanusmuuseumi tähtsus

RAKVERE AMETIKOOL
3. kursus
Jüri Kuslap
EESTI KIRJANDUSMUUSEUM
Juhendaja : Marju Lina
Rakvere 2010
Osakonnad.
Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused:
Arhiivraamatukogu
Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond
Eesti Kultuurilooline Arhiiv
Eesti Rahvaluule Arhiiv
Etnomusikoloogia osakond
Folkloristika osakond
4
Ajalugu.
1995. aasta jaanuaris valis Kirjandusmuuseumi nõukogu direktoriks viieks aastaks filoloogiamagister Krista Aru. Samal aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja Kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks teadusasutuseks.
1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia (juhataja Ingrid Rüütel) ja folkloristika osakonnad (juhataja Mare Kõiva).

veebruaril 2000 valis haridusministri poolt kinnitatud valimiskogu , milleks oli Kirjandusmuuseumi laiendatud teadusnõukogu, ühehäälselt järgnevaks viieks aastaks Kirjandusmuuseumi direktoriks tagasi senise direktori Krista Aru
3
EKM Tähtsus.
1. Teeb haridusministrile ettepanekuid Kirjandusmuuseumi põhikirja muutmiseks.
2. Kinnitab sihtfinantseeritavad teadusteemad, nende täitmise aruanded .
3. Kinnitab Eesti Teadusfondi grantide lõpparuanded.
4. Valib õigusaktides sätestatud korras Kirjandusmuuseumi korralised teadustöötajad.
5. Kuulab iga aasta I kvartali jooksul ära direktori aastaaruande.
6. Esitab Kirjandusmuuseumi töötajaid majavälisteks autasustamisteks ning Eesti Teaduste Akadeemiasse või auastmeisse valimiseks ning annab vastavaid soovitusi .
7. Aitab kaasa Kirjandusmuuseumi teadus- ja arendustöö ning asutuse üldisele arengule
5