Mikitamäe vald (0)

Üldine
Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest.
Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla Audjassaare-Lüübnitsa märgala ja Järvepää-Päevakese lamminiidu Mädajõe kaldal .
Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu.
Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu.
Vapp
Rohelisel kilbil setu sõle kujutis ja lainelõikeline vapitüvi, mõlemad hõbedased.
Setu sõlg viitab tõsiasjale, et vald kuulub põlisesse setude kultuuri- ja asulasse.Vapikilbi roheline osutab valla elanike põhilisele tegevusele s.o. põllundusele ja metsandusele. Hõbedane lainelõikeline vapitüvi meenutab, et vald asub Pihkva järve ääres.
Lipp
Lainelõikega horisontaalselt kaheks jaotatud lipu ülemise, rohelise laiu keskel on valge setu sõle kujutis. Alumine, valge laid on 1/3 lipu laiusest. Lipu normaalmõõtmed on 100 X 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2 : 3
Mikitamäe valla sünd
Petserimaa( Setomaa ) jagati nelja vallarühma - Irboska, Petseri, Pankjavitsa ja Lobotka. Kuna selle jaotusega ei oldud rahul, siis juba 23. maist 1922 jaotati Lobotka vald siseministri määrusega kolmeks vallaks - Mikitamäe, Järvesuu ja Kulje valdadeks.
Mikitamäe valla olemasolu aeg jäi lühikeseks. 16. mail 1923. aastal nimetati Mikitamäe vald Mäe vallaks. Mäe vald oli Petserimaa väikseim vald - 102,5km². 1922.aasta rahvaloenduse andmeil oli Mäe vallas 3016 elanikku. Külasid oli 32.
1945. aastal võttis Moskva taas Setomaa Eestimaa küljest, jättes Eestimaale ainult kolm valda, sealhulgas Mikitamäe valla.
26. märtsil 1966. a. liideti Mikitamäe külanõukogu territooriumiga osa Kahkva ja Lepiku piirkonna küladest. Alates sellest ajast on Mikitamäe külanõukogu ja hilisem valla territoorium muutusteta. 25. veebruaril 1977. a. kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium rajoonide ettepanekud külade, alevite ja alevike nimetamise kohta.
Kliima
Suvel on keskmine temperatuur üle 17 kraadi ja päikest näeb 1700-1750 tundi aastas. Talvel, veebruari kuus on aga keskmine temperatuur umbes -7,0 – -7,5 kraadi, lume paksus on umbes 30cm ja lumikate katab maad umbes 120-125 päeva. Aastas sajab maha alla 600mm sademeid. Tuule kiirus 10m kõrgusel on keskmiselt 2,5-3,0 m/s.
Agrokliima
Külmavaba periood kestab umbes 140-160 päeva. Keskmine temp ööpäevas on u. 60-65 päeval üle 15 kraadi. Kesmine temp on aga alla 5 kraadi umbes 175-180 päeval.
Fenoloogia
Põldleokesed saabuvad umbes 23.märtsil. Rukki vegetatsioon algab kuskil 14. aprillil . Vahtra õitsiemine 9.mai. 17.mai hakkavad õitsema aga toomingad. Sirelid hakkavad õitsema 27.mai ajal. Kartulikoristust oleks hea alustada 15.septembril.
Veestik
Mikitamäe vald asub Peipsijärve vesikonnas. Peipsijärve vesikond on suurim Eestis, mille kogupindalaks on 17 145km². Vallast lookleb läbi vaid üks jõgi. See on Mädajõgi, mis suubub Pihkva järve. Ja vallapiiriks on suur Võhandu jõgi, mis suubub ka Pihkva järve.
Mullastik
Põhiliselt on maa katteks madalsoomullad, aga on ka näivleetunud ehk kahkjaid ja leetunud muldi saviliivadel ja liivsavidel. Kõige vähem on aga leede - ja leetunud mulda. Põllumuldade viljakus on seal aga alla keskmise.
Taimkate
Kõige enam on Mikitamäe vallas laanemetsi, kuid sealt leiab ka madalsoid ja rabasid – üheks neist on Padussaare soo. Mikitamäe vald asub RMK Kagu regioonis ja Orava metskonnas.
Beresjele, Lüübnitsale ja Audjasaarele sookaitseala pindalaga 1550 ha - see on erilise taimestikuga sooala, mis on eriti värvirikas kevadel ja sügisel.
Turism
Beresje küla
Beresje umbjärv on Peipsi jäänusjärv. Vesi on hästi soojenev ja ujumiseks mõnus. Suvel katab järve pinda kaunis vesirooside vaip. Küla lõpus on külakalmistu, kus on ka vanausuliste matmispaik.
Lüübnitsa küla
Küla lähedale Lämmijärve kaldale on ehitatud vaatetorn. 12,5 meetri kõrgusest vaatetornist avaneb kaunis vaade ümbrusele - Lämmijärvele ja seal asuvale kahele Venemaa saarele – Kolpinole ja Mtešile, ümbruskonna küladele
Tegevusalad
Tänapäeval tegelevad Lüübnitsa külaelanikud kalapüügi ning köögiviljakasvatusega. Kevadel võib näha kala nöörile aetuna kuivamas. Kuivatatakse särge, hauge ja latikat. Rohkesti kasvatatakse sibulat ja sügisel paeluvad pilku suured kuldkollaste sibulate peenrad aedades või sibulakuhjad hoovides kuivamas.
Mikitamäe küla – vallakeskus
Mikitamäe küla on praegu Mikitamäe valla keskus ja siin elab umbes 300 elanikku.
Ei ole täpselt teada, kuidas Mikitamäe nime on saanud, kuid väljaspool kahtlust on, et see on seotud isikunimega.
Põllundus ei olnud arenenud. Siinsed elanikud elasid peamiselt küttimisest ja kalapüügist Pihkva järvest. Kala ja karusnahka käidi müümas Pihkva järve mööda Pihkvas ja mujal, hiljem ka Räpinas.
Seoses sellega, et ühendus muu maailmaga oli külal raskendatud, hakati küla keskele , kõrgemale liivasele alale matma surnuid. Kuna kirikut läheduses polnud, ehitati surnuaia keskele ka palvemaja.
1872. aastal oli külas 20 maja, elanikke 106, nendest 49 meest ja 57 naist.
1902. aastal elas Mikitamäel 197 inimest, neist mehi 94 ja naisi 103.
1938. aastal oli külas 50 talu, suurimale kuulus 37 ha maad.
160 aastat tagasi ümbritses küla ikka veel suur mets. Hunte oli küla ümbruses palju. Näiteks soola toodi Narvast regedega.
Enne I Maailmasõda otsustasid mehed rajada külla kooli. Luba saadi ja kool ka ehitati. Kool ehitati alles 1954.aastal.
Kasutatud kirjandus:
„Eesti atlas“ – koostaja Raivo Aunap
http://et.wikipedia.org/wiki/Mikitam%C3%A4e_vald
http://www.mikitamae.ee/
http://www.polvamaa.ee/index.php?page=272 &