Mikitamäe vald (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Setu Kuningriigi päev

peo korraldab kohalik külarahvas (nüüd koos vallavalitsuse ja sootskaga) , peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite, rahvas koguneb tantsima, laulma, võistlema, kauplema ja suhtlema. Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Alljärgnevalt Kuningriigi päeva toimumisajad ja kohad: 1. 20. august 1994 Meremäe vald Obinitsa 2. 20. august 1995 Meremäe vald Obinitsa 3. 08.august 1996 Mikitamäe vald Mikitamäe vallamaja ees 4. 02.august 1997 Misso vald Luhamaa 5. 08.august 1998 Meremäe vald Meremäe 6. 07.august 1999 Mikitamäe vald 7. 05.august 2000 Värska vald Värska Seto Talumuuseum 8. 04.august 2001 Misso vald Luhamaa 9. 03.august 2002 Mikitamäe vald Mikitamäe 10. 02.august 2003 Meremäe vald Obinitsa 11. 07.august 2004 Värska vald Värska (lauluväljak ja Seto Talumuuseum) 12. 06.august 2005 Misso vald Luhamaa 13. 05.august 2006 Mikitamäe vald Mikitamäe (kooli staadion) 14. 04

Uurimistöö

10

doc

Karksi vald

Omaette jäi Polli Aianduse Instituut aianduse teaduskeskusena. Peale Eesti taasiseseisvumist alanud põllumajandusreformi käigus moodustati aastatel 1992- 1993 Karksi ja Kõrgemäe suurmajanditest mitmed põllumajanduslikud ühistud. Praeguseks on enamus neist likvideeritud või muutnud oma tootmissuundi. Talumaade tagastamisega õigusjärglastele algas Karksi vallas talude taastamine. Tänane Karksi vald asub põhiliselt endise Karksi kihelkonna aladel. Kuni 1939. aastani kuulus piirkond Pärnu maakonda ja hõlmas kolme valda: Karksi, Polli ja Pöögle. 1939. aastal ühendati need Karksi vallaks ja kuulutati Viljandi maakonna osaks. Aastail 1950-1962 kuulus ala Abja, hiljem Viljandi rajooni koosseisu. 1973. aastal liideti väikesed külanõukogud. Polli külanõukogu baasil loodi 13. veebruaril 1992. aastal Polli vald, mis 28. oktoobril 1997. aastal

Ajalugu

1

docx

HAANJA

aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda ­ Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis, kus nüüd sai vallamajaks endise Munamäe sovhoosi kontorihoone. Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas

Geograafia

24

doc

Värska valla regionaalanaüüs

........................... 23 10.Vajadused.............................................................................................................................23 Kasutatud materjalid:................................................................................................................ 24 2  1. Värska valla üldiseloomustus Värska vald paikneb Lõuna-Eestis Põlva maakonna kaguosas. Värska valla pindala on 187,82 km2 ja asustustihedus 7,8 elanikku km2 kohta. Värska vallas elab seisuga 01.01.2010 kokku 1325 inimest. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn

Regionaalpoliitika

11

doc

Nabala küla atlas

2 1.Nabala küla üldiseloomustus: Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas. Nabala asub Tallinnast 19 km kaugusel. Kordinaadid on: 72.19 km; kaardi keskpunkt: 59°16'26" põhjalaiust, 24°52'28" idapikkust. Elanike on Nabala külas 2009.a seisuga 148 3 4 2.ORTOFOTO 5 3.NABALA KÜLA PÕHIKAART 6 4. NABALA KÜLA AJALOOLISEL KAARDIL: Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisate maadel. Valdade tekkimise järel 19. saj. teisel poolel paiknesid siin Kurna ja Nabala vallad, mis I maailmasõja järel ühinesid Kurna vallaks. 1938.-39. a. valdade reformi käigus moodustati koos praeguste Saku ja Rae valla osadega Tõdva vald, mis püsis kuni II maailmasõja lõpuni. Nõukogude okupatsioonivõimud moodustasid siin algul kaks külanõukogu ­ Kurna ja Nabala, mis 1960. a. liitusid Nabalaks.

Geograafia

14

docx

Haanja keskkonnaseisundi analüüs

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

9

odt

Referaat - Emmaste vald

Tartu Ülikool Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Geograafia osakond Referaat inimgeograafias Emmaste vald Tartu 2010  Sisukord 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 2.Asend ja loodus..............................................................................................................lk 3 2.1.Pinnamood..................................................................................................................

Inimgeograafia

10

docx

Keskkonna analüüs Tõlliste vald

Juhendaja: Endla Reintam Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

Meedia

Kommentaarid (0)