Naine antiigis Kettli Arand Antiikaja naine Ajalooürikutes naist tavaliselt ei kujutata. Teave antiikaja naiste kohta on kirja pandud erandidult meeste poolt. Naisi peeti psühholoogiliselt sõltuvaiks ja suutmatuiks end kontrollida. On naisi, kes löövad läbi, tugevad lesknaised, preestrinnad, Sparta jõukad naised, jms. Kreeta naine Kreeta ehk minoa ühiskonnas olid naised silmapaistvalt esil. Preestrinnad, kelle ühiskondlik staatus oli kõrge jõukad maaomanikud, kellel oli abilisi. Kreetlased kummardasid naisjumalust Kreeka naine Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Linnriik(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala.
Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju. Paljud templid on üheruumilised, kuid vahel oli pühamu otsas preestrile mõeldud ruum. Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all, korraldasid preestrid rituaale mitte enda, vaid terve kogukonna nimel. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti sigade, veiste, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha söödi kohapeal, kuid altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti saba ja vaagnaluu. Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa
3. Inimestest eristas neid surematus Jumalad: 1. Zeus 2. Hera- Zeusi abikaasa 3. Poseidon- merejulmal 4. Hades- allmaailma jumal 5. Demeter- põllujumal 6. Athena- tarkuse jumalanna 7. Aphrodite- armastuse jumalanna 8. Apollo- valguse ning luule jumal 9. Artemis 10.Hermes- 11.Hestia- Kreeka tempel- avatud sammastega hoone, mille altar asus õues pühakoja ees (marmorist). Templi esmane eesmärk oli jumalatele ohverdamine, mida viisid läbi preestrid ja preestrinnad. Tähtsaim rituaal oli vere ohverdamine (loom tapeti jumala altaril). Tapetud looma liha söödi kohapeal, altar aga määriti verega. Oraaklid- ennustaja, Delfis Olümpiamängud 1. Zeusi auks 2. Olümpiakülas 3. Hellenid võtsid osa olümpiast 4. Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad 5. Viie võitlus, maadlus, jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused. 6. Olümpia võitja- maadleja Milon 7
5.Kreeka religioon. Palju jumalaid. Jumalate kodupaik oli Olümpose mägi, kuid nad võisid vabalt liikuda kuhu tahtsid. Kreeka arusaama järgi sündisid inimesed maast või jumalad voolisid nad mullast/veest. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Iga tempel oli rajatud kindlale jumalale. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes töötasid ka preestrid ja preestrinnad, nad ei moodustanud omaette seisust, vaid ealasid kodanike tavapärast elu. Jumalatele toodi ohvreid peamiselt loomi. Nende veri lasti voolata altarile, loom ise nüliti ja tükeldati ning tehti toiduks, mida söödi sealsamas. Kreekas olid eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis KeskKreekas Parnassose jalamil. Surma mõisteti, kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu.
Seepärast võttis Zeus inimkonnalt tule, mille Prometheus tagasi varastas, mille peale Zeus ta Kaukasusse kalju külge pani ja inimkonnale saatis Pandora - imekauni, kuid pahelise naise, kellest sündisid kõik hädad. Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures olevast altarist. Iga tempel ja altar oli pühendatud eraldi jumalale. Pühamutes võis ise ohverdada ja seejärel jumalatelt soosingut paluda, kuid selleks olid pühamutes ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oligi ohverdamine. Ohverdamise juurde käis alati ka palve. Linnriikides peeti iga-aastaseid usupidustusi, mis koosnesid rongkäigust, ohverdamisest ja vahel ka spordivõistlustest. Neis osales kogu rahvas, sh ka naised ja orjad. Oraaklid olid vanas kreekas ennustajad. Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu
Konsulid- Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. 12 Tahvli seadus-Vana-Rooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450 eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Via Appia- Appiuse tee oli üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas Provintsid- on suurem haldusüksus paljudes riikides. Vesta neitsid- olid Vana-Rooma preestrinnad, kes teenisid kodu, kodukollet ja perekonda kaitsvat jumalannat Vestat. Nad olid Vana-Rooma ainukesed naissoost preestrid. patroon ja klient - Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. talupoegade laostumine- Rooma ühiskond oli valdavalt põllumajanduslik. Elanike hulgas
Mehe elu möödus suuremal ajal kodust väljas, naine aga püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Mees võis vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu. 7. Pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus? Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Pühamutes sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes olid jumala teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Nad olid terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Jumalateenistused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 8. Jumalatega suhtlemisviisid? Peeti usupidustusi, Kreekas olid pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas (oraaklid). Jumalatega suheldi preestrite kaudu. 9. Kreeka jumalad? Zeus- peajumal Ateena- sõjajumalanna
rippuvad aiad - astmelised aiad, millel kasvasid taimed ka. Vana maailmaime. Paabeli torn - astmiktempel, mis oli pühendatud jumal Mardukile. Umbes 90 m kõrge. Legendi järgi oli see taevani ulatuv torn, inimesed tahtsid selle abil taevani ronida, Jumalate juurde maat - maailmakorraldus Gilgameš - Mesopotaamia eepos, mis räägib kangelasest Gilgamešist, Uruki valitsejast templiprostitutsioon - Ištari, füüsilise armastuse jumalanna templites elasid ja töötasid preestrinnad, kes väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar UusBabülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka maa ning allilma jumal. Isis- jumalate kuninganna, viljakuse ja emaduse jumalanna. Horos- päeva- ja taevajumal.
(Apolloni kaksikõde) Hermes kaitses teekäijaid, saatis surnute hingesid allmaailma. Aphrodite ilu, armastus, viljakus. (võõramaist päritolu) Dionysos viinamarjakasvatus, vein, sigivus. (ainsana ema poolt inimlikku päritolu) Pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, kus sai ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas asupaika. Peeti usupidustusi. Ametis olid preestrid ja preestrinnad. Nad ei moodustanud eraldi seisust, vaid elasid tavainimeste elu. Ennustusteks jälgisid kreeklased endeid (ohvriloomade süttimine, lindude lend, ohvriloomade siseelundid jne) Olid oraaklid pühamud, kus sai jumalatelt küsimas käia. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Nende õigsuses ei kaheldud. Rõhku pandi maisele elule. Surm paratamatu lõpp, järgneb olesklemine Hadese riigis. Müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused
ja tema kaksikõde jahijumalanna Artemis; ilu-, armastus ja viljakusjumalanna Aphrodite; veinijumal Dionysus. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Altaril sai jumalatele ohvreid tuua. Et iga jumal oli inimestele vajalik, siis rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuigi pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu, erinevalt Egiptusest ja Mesopotaamiast. Sarnane oli aga, et põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Linnriikides peeti aasta jooksul mitmeid usupidustusi, kus viibis kogu elanikkond. Rongkäigus kanti jumala kuju, pühamus järgnes suur ohvritalitus, peeti ka võistlusi jms. Nagu ka teised rahvad (mesod), püüdsid kreeklased jumalatelt tulevikku teada saada ja jälgisid
viljakuse jumalanna), Dionysos(veini ja viinamarjakasvatuse jumal) Pühamud ja jumalateenistused Kreeka pühamu keskpunkt oli altar, millele toodi jumalatele ohvreid ja paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku
viljakuse jumalanna), Dionysos(veini ja viinamarjakasvatuse jumal) Pühamud ja jumalateenistused Kreeka pühamu keskpunkt oli altar, millele toodi jumalatele ohvreid ja paiknes tavaliselt lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes
Dionysos. Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, mis kujutas endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist
Tutanchamoni hauakambrist leitud esemed ja maalingud. Tätoveerimine Tätoveeringute ajalugu ulatub iidsesse Egiptusesse. Arheoloogid on leidnud neli tuhat aastat vanu muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud jooned ja täpid. Arvatakse, et selline muster ja tätoveeringukunst üldse on üle võetud nuubialastelt. Senised leiud annavad alust oletada, et vanas Egiptuses tätoveeriti üksnes naisi ning tavaliselt olid need preestrinnad või tantsijad - ühesõnaga rituaalivahendajad. Kasutatud allikad: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu http://lepo.it.da.ut.ee http://chou.pri.ee www.ohtuleht.ee www.miksike.ee
Iga jumal kandis hoolt mingi kindla tegevusala eest. Zeus ja tema õed-vennad ning Zeus ja tema lapsed. Igas linnriigis olid templid. Kreeka pühamu sisuline keskpunkt oli ALTAR-jumalatele toodi ohvreid. Pühamutele võis lisanduda la tempel-linnriigi kõike silmapaistvamad ehitised. Harilikult sammastest ümbritsetud, madala viilkatusega. Zeus- peajumal Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos.preestrid ja preestrinnad. Oraaklid- sai jumalatelt nõu küsida. Tuntumad eeposed Homerose Ilias ja Odüsseia-hariduse aluseks, õpiti lugema, õpiti ajaloolisi sündmusi. Need on olulised ajalooallikad. Olümpiamänge korraldati peajumal zeusi auks. Suured dionüüsiad. Teatrietendused kujunesid välja Dionysesele pühendatud koorilauludest. Ette kanti 3-5 komöödiat ja lkolm tragöödiat. Orkestra ja skeene.maskid Eepika kõrval sai tuntumaks ka lüürika. Lüüra saatel ette kantav luuletus. Ajalookirjutuse algus
Olümpiarahu seal ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relva jõul takistada. Põhilised jumalad, religiooni iseloomustus Jumalad moodustasid perekondi. Kõige tähtsam oli Zeusi pere, kus oli 12 jumalat. Olümpose mäel elasid jumalad ja jumalannad. Zeus, abikaasa õde Hera, Poseidon vend. Maailm sai alguse kaosest. Ennustamine oli olulisel kohal. Tüüpiline pühamu koosnes templist ja altarist. Seal olid ka preestrid ja preestrinnad. Vahel olid preestriteks mõned riigiametnikud, vahel aga aristokraatlikest suguvõsadest. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb ekslemine Hadese riigis. Nad ei pööranud surmajärgsusele erilist tähelepanu, kui siis vaid nii, et panid surnule mündi suhu, et too saaks üle Acheroni. Hiljem tekkisid salajased jumalateenistused müsteeriumid mis pidid tagama peale surma parema saatuse. Haridus Kreekas
lööma“. 1769. aastal Tahiitil esimest korda tätoveerimist nähes kasutas kapten James Cook (1728–1779) selle kirjeldamiseks sõna tattow. Tätoveeringud pärinevad juba iidsetest aegadest. Iidsest Egiptusest on arheoloogid leidnud 4000 aasta vanuseid muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud täpid ja jooned. Arvatakse, et säärane muster ja tätoveerimise kunst on üle võetud nuubialastelt. Oletatakse, et vanas Egiptuses tätoveeriti üksnes naisi ning tavaliselt olid need preestrinnad või tantsijad ehk teisisõnu: rituaalivahendajad. Tätoveeringud põhinesid rituaalidele, müstitismile ja uskumustele ja on seotud iga teada oleva paganliku usuga. Töö eesmärgiks oli uurida tätoveeringute ajalugu - nende päritolu, tähendus ja otstarve ning levik. Uurida, miks tätoveeriti mehi ja naisi, mida see süboliseeris, kuidas tätoveeriti ja kuidas tätoveerimisse ja maalingutesse suhtuti ning kes viis tätoveerimis rituaale läbi enne ja nüüd.
*********************************************************************************** JUMALAD, RITUAALID JNE Kreeka jumalad oli antropomorfsed. T�htsamad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos. Kreeka p�hamu keskpunkt oli altar, millel toodi jumalatele ohvreid. T�htsamates p�hamutes oli jumala koda e. tempel. Suuremate p�hamute juures teenisid jumalaid preestrid ja preestrinnad. T�htsaim rituaal oli vereohver: loomade tapmine altaril. Loomaliha k�psetati ja s��di kohapeal, altar m��riti verega ja sellel s��datud ohvritulel k�psetari inims��giks k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused. J�lgiti endeid. Olid olemas p�hamud, kus v�is jumalatelt n�u k�sida - oraaklid. Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid.
Laar- Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Nad olid tähtsad, sest nad kehastasid esivanemate hingi. Geenius- Igal perel oli maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Saturnaal- Pidustused, mis olid pühendatud Jupiteri isale Saturnusele, kes oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Vesta neitsid- Tule eest kandsid hoolt suursugustest suguvõsadest preestrinnad, keda kutsuti neitsideks. Kahe näoga Janus- Jaanus oli sõjajumal, ja piiride kaitsja, keda kujutati kahenäolisena- üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Tõlgendati vaatamist minevikku ja tulevikku. Triumf- Vana-Rooma võiduka väejuhi ja ta sõdurite pidulik rongkäik. Vergilius- poeet, tema peateos eepos ,,Aeneis", see oli pühendatud Roomalaste legendaarsetele eelkäiijatele. Oli kuldse ajastu kuulsaim poeet.
Isise suurim võistleja oli Pärsia päritolu Mithra, kelle teenimises oli selgesti märgta maskuliinseid jooni ja kes seetõttu oligi populaarne sõjameeste hulgas. Naised olid Mithra kultusest täielikult välja lülitatud. Isise kultusest mehed täielikult välja lülitatud ei olnud, säilinud on üks Isise kultuse preestrite nimekiri, kus mainitakse 26 preestrit, kellest kuus on naised. Need naised kuulusid provintsiaristokraatiasse ja nende mehed oli tavaliselt ametnikud. Preestrid ja preestrinnad olid usulistes teenistustes võrdväärsed, kultusühiskondade sisemine hierarhia siiski tingimata naisi ei soosinud. Isise arenemise hilisantiigi ajal tavalise rahva lemmikjumalannast kõrgkihi jumalannaks on omamoodi aksioom. Isise kultuses esineb kõikvõimas ema, kes on mõjutanud kristliku neitsi Maarja kultust. Kuna Isist on kujutatud läbi aastatuhandete koos lapsega, Horosega, keda Isis imetab, siis on loodud hiljem seoseid ka kristluses kesksel kohal oleva Neitsi Maarjaga, kes
Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus Saturnus Kronos Vesta Hestia Kodukolde jumalanna Vesta oli Rooma riigi koldetule kehastus, mis põles foorumil Vesta templis. Tule eest kandsid hoolt Vesta neitsid suursugustest suguvõsadest valitud preestrinnad. Janus omapärne sõjajumal, uste ja piiride kaitsja. Kujutati kahenäolisena. Jumalatesse suhtuti praktiliselt, kohusetruul teenimisel oli ka jumalate tahe hea. Religioon oli allutatud riigile, riiklikele huvidele. Preestrid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana, võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunst augurid, preestrid
Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, mis kujutas endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid
Ta oli Ateena linna kaitsja. Mõnikord hoidis ta käes võidujumalannat Niket. Pühamud ja preestrid Tavaline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juurdes paiknevast alatrist.Suuremates pühamutes oli nii alatareid kui ka templeid mitu .Iga altar ja iga tempel oli mõeldud ja pühendatud ühele kindlale jumalale.Jumalatega võis suhelda,neile ohvreid tuua ja ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene.Põhamutes olid jumalate teenimiseks preestrid ja preestrinnad kes ei moodustanud omaette seisust vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu. Peamine jumalate austamise viis oli ohverdamine.Ohverdati peamiselt veiseid, kitsesid,lambaid ja sigu.Ohverdamise juurde käis alati ka palve.Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust kus osalesid nii naised kui ka mehed sõltumata kas nad olid kodanikud,mittekodanikud mõneljuhul isegi orjad. Surma järgsus Kreeklased pand rõhku peamiselt siinpoolsele elule.Surma mõisteti väga sarnaselt täna
Tema tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa, Saturnus, oli põllutööde ja viljakuse edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars, kes kaitses ka talupoegi ja karjusi. Marsi järgi sai nime märtsikuu. Kodukolde jumalanna Vesta kehastas terve Rooma riigi koldetuld, mis põles lakkamatult foorumil jumalanna ümara põhiplaaniga templis. Tule eest kandsid hoolt suursugustest suguvõsadest pärit preestrinnad Vesta neitsid. Roomlaste ennustuskunts põhines pemaiselt etruski eeskujudel ja kandis ka nimetust disciplina etrusca. Kuid nagu kogu religioon, nii oli ka ennustamine allutatud riigile ja riiklikele huvidele. Sellega tegelesid augurid, kes olid riigi poolt määratud preestrid. Ennete tõlgendamine kuulus iga ohvritalituse juurde. Kõige olulisem oli lindude lennu järgi ennustamine. Kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti aga Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole.
Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. EHITISMÄLESTISED Varastest aegadest on säilinud üksikuid elumaju ja ühiskondlikke hooneid. Enamik puidust ja päikese käes kuivatatud savitellistest ehitatud hooneid on aja jooksul kokku varisenud. Hilisemad marmorist ja paekivist ehitised on säilinud vaatamata maavärinatele, tormidele, sõdadele ja tulekahjudele. Kogu kreekas hoolitsesid kultusepaikade eest preestrid ja preestrinnad. Vaadates kreeklaste poolt ehitatud templeid torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile. Tervikuks on sulatatud nii horisontaalsed- kui ka vertikaalsed ehitusdetailid. Nii üldpildis kui ka detailides valitseb rahulik harmoonia. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides.
juurde. c. Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja kreeklastelt: · Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. · Juno = Hera · Minerva = Athena · Mars = Ares · Venus = Aphrodite · Bacchis = Dionysos · Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. · Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. d. Riigi osa religioonis: · Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. · Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. · Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. · Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks.
Jumalad suhtlemine jumalaga teeb inimesest inimese Ohverdamine Sünkretism ühinenud ja segunenud mitmete teiste usunditega, nt Vodou (Haiiti), Santeria (Kuuba), Candomble (Brasiilia) Fetis väeline ese, iidol, "puujumal"; Lääne-Aafrikale omane. Kaitseb nt peret kurivaimude eest. Voodoo pärit Beninist, levis Haiitile ja muutus seal omanäoliseks. Haiiti vodoule omane: possessioon, ohverdamine, mambod (vodou preestrinnad), märgid-sümbolid (vever), zombid. 4 5 INDIA USUNDID Etniline ja traditsionaalne usund, hõlmab elu sünnist surmani; tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Põhitunnus: igavene seadumus e. sanatana dharma Väga salliv usund, ainus nõue on pmst tunnistada veedade autoriteeti. Ajalugu: · Juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes
Jupiteri isa Saturnus (Kronos), kelle ammune valitsemine toonud Itaaliale kuldse ajastu, kaitses eelkõige põllutöid ja viljakasvu. Tema auks igal aastal korraldatud pidustustel saturnaalidel taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord. Siis oli orjadelgi lubatud oma isandatega koos pidutseda. Kodukoldejumalanna Vesta auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestrinnad Vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Seksuaalsuhted olid Vesta neitsidel surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi
Suur siseõu seal toimusid pulli hüppamised. Valguskaev ei esine akent hoone välisseinas, aknad on siseseinas. Sambad on allapoole ahenevad, puidust (sükomooripuust). Hoone vahetalad on puidust, et oleks vedrutavam (maavärinate pärast). Hoonel oli puidust karkass, hoone ise oli kivist. Sideainena kasutati mörti. Müütiline kuningas Minos. Tema järgi nime saanud kultuur tekkis 3. saj e. Kr Kreetal. 14. Ussjumalanna Keraamilised kujud. Naisfiguurid ussidega ussjumalannad, preestrinnad. Maod olid koduloomad, sest aitasid maavärinate asjus. Tundsid ette ja laid jalga. 15. Kamarese vaasid Kamarese vaasid geomeetrilised mustrid (valge ja punane) tumedal taustal. 19. ja 18. saj e.Kr. Leitud Kamarese koopast. 1700 ema. 16. Mükeene Mükeene oli tipptasemel kultuur 1413 saj. e.Kr. Asus Peloponnesose poolsaarel. Olid kindlusmüürid suurtest tahutud kiviplaatidest. Ilma sideaineta. Kükloop(ili)sed müürid nagu oleks sõõrsilmad teinud. Lõvide värav 1300 e
Põles jumala koldetuli. -Templi sisemusest olulisem oli välisilme, tavainimesed templisse ei siseneud. -Templid silmapaistvamad ehitised. Näitas kodanike jumalakartlikkust, jõukust, võimsust. -Arvukalt pühamuid. Iga pühamu kindale jumalale. -Templiarhitektuur kujunes välja arhailisel perioodil. -Ristkülikukujuline, sammastest ümbritsetud, madal viilkatusega ehitis. -Kaunistatud reljeefidega. -Adyton preestriruum ,,see, kuhu ei tohi siseneda" Preestrid ja rituaalid: -Preestrid ja preestrinnad suursugustest suguvõsadest. Elasid aristokraatide elu. -Korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, pühamud olid polise võimu all. -Tähtsaim rituaal vereohver. -Usupidustused pillimängu-, laulu- või spordivõstlused. Polise kodanikke ühendav. Oraaklid: -Manteionid koht, kus jumalatelt nõu küsida. Pühamu. Rohkem teatakse terminit oraakel. -Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi oli seal Apollon
Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid keskset rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. /.../ Kreetal monumentaalseid hauakambreid polnud. /.../ Kreeka soost valitsejad võtsid koos lineaarkirjaga üle ka kreetalaste bürokraatliku lossimajanduse lineaarkiri B on põhimõtteliselt lineaarkirja A mugandus kreeka keelele, mis oli tarvilik lossimajanduse korraldamiseks. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas D
Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, mis kujutas endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söögiks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, mille programmi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid olemas ka eraldi
Lill-neitsid on arvatavasti avaldanud üsnagi suurt muljet XIX sajandi lõpu keskklassi meestele. Juugend-disainis on arvukalt näiteid naistest, kes ilmuvad lilledest, neidudest kui lilledest või neitsitest lilledeks muutuvatena. Naisi kujutataksegi tavaliselt kahe erineva tüübina. Esiteks kas mingite lillelaadsete olenditena, keda iseloomustavad õrn neitsilik ilu, voogavad rõivad, läbipaistvad loorid ja langetatud silmalaud. Või siis saatanlike naistena (femme fatale) õelad preestrinnad uimaste silmade, katmata rindade, võrgutavalt voogavate juustega, valmis võrgutama, hukutama, segaseks ajama ja hävitama neid, kes jäävad nende võlu kätte. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Seda võib näha nii erootiliste vormide ja kujutiste varjamatus kasutuses kui ka müütide ja religiooni sümboolikas. Erilise tähelepanu all oli naise seksuaalsus, sest just sel ajal algas naiste sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline vabanemine
Inimestele tasus Zeus kätte sellega, et ta läkitas maailma Pandora imekauni, kuid pahelise naise, kellest on alguse saanud köik inimkonna hädad. Pühamud, preestrid Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures olevast altarist madal, enamsti kividest laotud alus, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Jumalatega vöis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene. Pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Möne pühamu jaoks valiti preestrid iga-aastase riigiametnikena, teisal pärinesd nad kindlatest aristokraatlikest suguvösadest. Mölemal juhul olid nad terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolitsema ja ohvritalitusi läbiviima. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elsid harilike kodanike elu. Peamiseks ohvriloomaks olid veised, kitsed, lambad, sead. Usuti, et suits valmistab jumalatele heameelt
Nad teevad seda et minna vaimude maailma kus ta kaupleb vaimude käest tervist ja toob selel haige tagasi. Tal on olmeas oma trumm (iga isik teeb selle trummi ise ja see on püha asi ja selles on vägi sees. Põhjamaades kasutatakse punast kärbseseent. Ei ole päritav, aga võib olla. · Preestrid-on olemas oma kindel ametiriietus ja millest erineb teistest seal oleneb väline vorm. On ka olemas preestrinnad(naispreestrid) Üleminekuriitused(rites de passage) Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest riitusest teise. Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse
Neid kujutati suure uhke perena. Nende peamine elupaik oli Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju, kuid peajumalaid suutetakse siiski eristada. (Zeus, Hera, Poseidon, Hades jne). Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures asuvast altarist, kuhu toodi ohvreid. Tempel ja altar olid alati mõnele jumalale pühendatud ning seal asus alati jumala kuju. Jumalaga suhelda võis igaüks, kuid pühamuteks teenisid preestrid ja preestrinnad, kes ei moodustanud omaette seisust vaid elasid tavapärast kodanike elu. Peeti usupidustusi, kus osalesid erinevate gruppide inimesed. Vahel isegi naised ja orjad. Need sündmusid liitsid rahvast. Oli lärmakas ja rõõmus rongkäik pühamu juurde, järgnes ohvritalitus, peeti ka võistlusi erinevatel aladel. (sport, pillimäng, luule jne) Taheti ette ennustada tuleviku ja jälgiti kõiksugu endeid. Olid ka põhamud, kus käidi jumalatelt selgust saamas
Apollon-valgusejumal,luule, muusika eestseisja; jahijumalanna Artemis; Hermes-jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalide ja tiivuliste kübaraga;Aphrodite-ilu,-armastuse- ja viljakusejumalanna; Dionysos-viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. Pühamud, preestrid ja jumalateenistus-koosn. templist ja selle juures paiknevast altarist. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene. Jumalate teenimiseks ametis olid preestrid ja preestrinnad. Põh. jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Usupidustused olid kõigile avatud. Oraakel-erilised pühamud, kus jumalatelt käidi tuleviku kohta nõu küsimas. Surmajärgsus-kõige hea lõpp, elu jätkub allmaailmas- Hadese riigis. Allilmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Kiri, haridus, kirjandus ja teater: Tähestik ja kooliharidus-kreeka tähestik, loodud foiniikia tähestiku põhjal. Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest
Söödavaid ja ravimtaimi avastades tegid meie eelkäijad kindlaks midagi veel huvitavamat: teatud aromaatsed taimed, kui neid tules põletada, põhjustavad teadvuse oleku muutusi. On kindlaks tehtud, et mõned aroomid muutsid inimese uniseks, teised tõstsid nende meeleolu või muutsid selle isegi eufooriliseks. Kõige väärtuslikumad põhjustasid müstilisi või psüühilisi kogemusi. Need olid väga hinnatud ja neid põletasid preestrid ja preestrinnad ainult maagiliste usutalituste ajal, jumalate meeleheaks või ravieesmärkidel. Sellest ajast, kui ravimine ja religioon olid tihedalt seotud, sai haigete inimeste suitsutamine (kurjade vaimude väljaajamine kõige varasemaks ravimeetodiks. Aromaatsete ainete, nagu viiruk, mürr, kadakas ja küpress, hunnikuid põletati linnaväljakutel tähtsate pidustuste ajal, puhastamaks õhku ja võimaldamaks tavalisel inimesel nautida aromaatse suitsu sissehingamist
Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, mis kujutas endast madalat, enamasti kividest laotud alust, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Suuremates pühamutes oli altareid ja ka templeid mitu, iga altar ja tempel oli pühendatud mõnele kindlale jumalale. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuid pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine (loom tapeti ja küpsetati, liha söödi ise ära, söö- giks kõlbmatud osad olid mõeldud jumalaile). Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust. Prog- rammi keskne osa oli rongkäik, sellele järgnes suur ohvritalitus, tihti peeti ka mitmesuguseid võistlusi. Kreeklased püüdsid jumalatelt tulevikku teada saada ning jälgisid seetõttu kõikvõimalikke endeid. Olid ole-
päritolu. Kreeka jumalate vasted olid Neptunus (Poseidon), Vulcanus (Hephaistos), Mercurius (Hermes), Apollo (Apollon), Venus (Aphrodite) ja Diana (Artemis). Roomlaste sõjajumal oli Mars (kreeklaste Ares). Jupiteri isa Saturnus (Kronos) kaitses põllutöid ja viljakasvu ja tema auks korraldati iga-aastasi pidustusi saturnaale. Kodukoldejumalanna Vesta (Hestia) auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, kus valvasid riiklikult määratavad preestrinnad Vesta neitsid. Kuna riigi edu aluseks arvati olevat jumalate heasoovlikkus, siis kontrollisid jumalate austamist Rooma riigivõimud: kontrolliti pühamuid, korraldati usupidustusi ning preestrid kui riigiametnikud valiti ametisse. Sõda oli ühiskonnas tähtis, Rooma riik põhineski sõdimisel ja sõjal, seetõttu austati sõjajumal Marsi, kes oli ka talupoegade ja karjuste kaitsja. Idamaade hellenistlike riikide eeskujul hakati Rooma keisreid jumalikustama.
Zeus vihastas ja aheldas P Kaukasusesse kalju külge ning saatis kotka iga päev tema maksa nokkima. Inimestele saatis ta kaela Pandora imekauni, kuid pahelise naise, kellest ongi alguse saanud kõik inimkonna hädad. Pühamud, preestrid ja jumalateenistus Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kuhu toodi jumalatele ohvreid. Iga tempel ja altar oli kindlale jumalale, seepärast ehitati neid väga palju. Preestrid või preestrinnad olid linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Preestrid ei moodustanud eraldi seisust. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Verel lasti voolata, loom ise nüliti ja tehti toiduks. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, kus osales kogu elanikkond. Surmajärgsus Levinud oli arusaam, et surnute riiki piirab allmaailmajõgi Acheron, milles paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viib
Olümpiamängud ja teised võistlusmängud (lk 24-25)- Kreeka jumalad olid antropomorfsed, keda kujutati perekonnana. Hellenite (ehk kreeklaste) religiooni iseloomustab polüteism (religioon, kus on rohkem kui üks jumal), kus austati nii ülekreekalisi kui ka piirkondlikke jumalaid. Enamus pantheonist (ehk jumalkonnast) elas mütoloogia kohaselt Põhja- Kreekas Olümpose mäel. Pühamu koosnes templist ja/või altarist. Jumalate teenimise eest hoolitsesid preestrid ja preestrinnad, kes ei moodustanud omaette seisust (valitav või päritav amet). Tempel ehitati kolmeastemlisele alusele, ümber hoone kulges sammastik. Kehalise ja vaimse harimisega tegutseti gümnaasionis (spordiväljak+pesemis- ning riietusruumid). Igas linnriigis toimusid igal aastal sportmängud (ohverdus jumalale- erinevus tänapäevaga). Ent tuntuimaks on jumal Zeusi auks toimunud võistlused Olümpia linnriigis. Spordimängude ajaks kehtestati rahu (ekeheiria, 1-3 kuud), et atleedid saaks
aga lubamatu. Sinuhe soovitas tal Teebaks lahkuda. Horemhebi mõjutusel läksid nad Sinuhega Basteti templisse, kus nad kohtusid uuesti Neferneferneferiga. Sinuhe armus temasse nii sügavalt, et lasi kirjutaja juures lepingu teha, et kõik ta varandus kuulub neiule. Bastet (lk 92) - Püha päev on 31. oktoober ning püha värv on roheline. Bastet oli ilu, viljakuse ja sünnituse jumalanna ning teda kujutati kassi pea ja naise kehaga olevusena. Basteti preestrinnad olid tuntud oma erootiliste rituaalsete tantsude poolest. Ta armastas muusikat ja tantsimist. Iga aasta korraldati tema auks mitmeid festivale. Üks nendest toimus 4 saj. eKr Bubastise templis, kuhu sõitis umbes 700 000 inimest üle kogu Egiptuse. Külaliste hulgas oli ka Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos (elas u 486-425 eKr), kes oma märkmetes kirjeldas neid pidustusi.
Preesterkonda kui sellist ei eksisteerinud. Tal oli alati kindel funktsioon, mida täitis. Nad ei moodustanud vaimulikku seisust, osa neist olid sisuliselt riigiametnikud, keda valiti uuesti igal aastal. Samuti valiti igal aastal ülempreester, vähemalt Athenas. Preestri suguvõsad elasid täiesti tavalist aristrokraatidele iseloomulikku elu, neil polnud erilisi tabusid. Vaid enne riituste läbiviimist pidi teatud asju vältima, ettevalmistus. Preestrinnad(hierea) olid küllaltki olulisel kohal. Suurtes pühamutes oli mõlemasoolisi. Rituaalid, mida nad läbi viisid olid väga erinevad. Aasta jooksul oli palju suuri pidustusi, vähemalt 1 suur iga kuu, mis andis reeglina kuule ka nime. Kuna igal jumalal oli oma funktsioon, siis pidi neile kõigile ikka austust näitama (läbi pidustuste). Olympiamängud olid üleriigiliselt kõige suuremad pidustused. Südasuvised jumalanna Athena pidustused Panthenaia. Persepone.
muistne rahvakoosolekuplats. Jupiteri isa Saturnus oli eelkõige põllutööde ja viljakasvu edendaja. Ta kehastas roomlaste jaoks ammust kuldaega ja tema auks korraldatavatel iga- aastastel pidustustel – saturnaalidel – taastus hetkeks kuldajastu õnnelik olukord: siis oli orjadelgi lubatud oma isandatega koos pidutseda. Kodukolde jumalanna Vesta auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümmarguses templis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestrinnad – vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Igasugune seksuaalelu oli vesta neitsitel surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Üks omapärasemaid rooma jumalaid oli uste ja piiride eestseisja ning lõppu ja algust kehastav Janus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida võis mõista kui vaatamist ette ja taha, sisse ja välja, tulevikku ja minevikku. Januse järgi sai oma nime ka jaanuarikuu, mis samuti hakkas märkima aasta lõppu ja uue algust
õnne tagamiseks Pühamute rohkus Igas linnriigis olev pühamu asub tenenos'el ehk pühal territooriumil, kus oli keelatud suguühe ja mõrv. Bomos ehk altar oli kultuse keskpunkt (igas templis 1 keskne altar jumalale, kelle pühamuga oli tegemist) ja see asus vabas õhus. Altaril viidi läbi riitusi. Pühamu võis olla ilma templita, kuid mitte altarita. Hiereus ehk preestrid ja preestrinnad olid riigiametnikena mitmeks aastaks ametisse määratud ühele kindlale pühamule. Igal pühamul oli oma preester, kes tegeles usutegevustega selles pühamus. Preestrid ei olnud eriline ühiskonnakiht või seisus vaid suguvõsad. Olulisim komme oli ohvritoomine Ohvritoomise juurde kuulub ka palve. Seda võis teha igaüks, kuid suuremad ohvritoomised toimusid pidustuste käigus, kuhu kuulus lisaks rongkäik, pidustus ja võistlused. Hekatombus oli 100 veise ohver.
(Näide Spartast): Spartalased olid Sparta kodanikkonda kuuluvad inimesed, kes rõhutasid võrdsust ja ühtekuuluvust, kuid ka nende seas oli varanduslik ebavõrdsus. Vaišjad – aarjalaste kaupmehed, käsitöölised ja talupojad (Kõiv, Piir, 2010) Vandalism- kultuuriväärtuste hoolimatu hävitamine/ lõhkumine; kultuurivarade barbaarne hävitamine/lõhkumine http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=vandalism&F=M (Eesti õigekeelsussõnaraamat) Vesta neitsid- jumalanna Vesta preestrinnad Roomas; Vana-Rooma preestrinnad, kes teenisid kodu, kodukollet ja perekonda kaitsvat jumalannat Vestat. Nad olid Vana-Rooma ainukesed naissoost preestrid; valvasid muistse kombe kohaselt Vesta templis igavest tuld http://et.wikipedia.org/wiki/Vesta_neitsid (Vikipeedia) http://kultuur.elu.ee/ke467_leksikon.htm Via Appia- maantee Roomast Capuasse; esimene ja kõige tähtsam suurteedest, mille on ehitanud Vanad Roomlased http://whc.unesco
Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. (templitüüpide põhiplaanid; foto templist kas Paestum või Segesta; ioonia ja dooria sammaste joonised) Preestrid ja rituaalid Iga inimene võis jumalatega suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda. Kuid vähemalt suuremate pühamute juures olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Mõnede pühamute jaoks valiti preestrid iga-aastaste riigiametnikena, teisal pärinesid nad kindlatest aristokraatlikest suguvõsadest. Mõlemal juhul olid nad aga terve linnriigi poolt volitatud esindajad, kelle ülesanne oli kogukonna nimel pühamu eest hoolt kanda ja ohvritalitusi läbi viia. Preestrid ei moodustanud omaette seisust ja elasid enamasti muudelegi kodanikele tavapärast elu. Peamine rituaal oli loomade, enamasti veiste, kitsede, lammaste ja sigade ohverdamine jumalaile
kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes. Kultustseremooniatel kandsid printsid, ülikud, preestrid, preestrinnad ja mõnikord ka kõrgest seisusest naised eredavärvilist pikka rüüd ehk kitooni. Sirgelõikeline kitoon kattis keha kaelast kuni sääremarja või pahkluuni. Jahedamal ajal kaitses külma eest muu riietuse peal kantav villane või loomanahkne keep või lühike peleriin. Jalanõud: Ülikud kandsid väljas jalatseid, kuid arheoloogide arvates oldi ruumides paljajalu. Knossose palee treppide astmed on kulunud läveni, kuid edasi enam mitte
kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata. Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes. Kultustseremooniatel kandsid printsid, ülikud, preestrid, preestrinnad ja mõnikord ka kõrgest seisusest naised eredavärvilist pikka rüüd ehk kitooni. Sirgelõikeline kitoon kattis keha kaelast kuni sääremarja või pahkluuni. Jahedamal ajal kaitses külma eest muu riietuse peal kantav villane või loomanahkne keep või lühike peleriin. Jalanõud: Ülikud kandsid väljas jalatseid, kuid arheoloogide arvates oldi ruumides paljajalu. Knossose palee treppide astmed on kulunud läveni, kuid edasi enam mitte
annaabi.ee 
