Vana-Kreeka Usk (0)

Vana-Kreeka Usk
Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel.
Jumalad:
ZEUS – taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg
HERA – Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm
POSEIDON – Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune
HADES – Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja
DEMETER – Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja
ARES – julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg
ATHENA – relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna
APOLLON – luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja
ARTEMIS – jahijumalanna , elava looduse – metsloomade kaitsja
HERMES - Teekäijate kaitsja. Tiivuliste sandaalide ja kübaraga.
APHRODITE – ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna
DIONYSOS – veini ja viinamarjakasvatuse jumal, ainus, kelle ema oli inimene
HEPHAISTOS – lonkur tulejumal, jumalate sepp , Hera ja Zeusi poeg
(HESTIA – kodukoldejumalanna)
Usuga seotud:
7. saj pärineva poeedi jutustuse kohaselt oli kõigepealt Chaos. Kaosest sündis kõigepealt kõikide elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasa Uranos-e (taeva). Gaia ja Uranose järglased titaanid hakkasid oma vanematele vastu. Salakaval titaan Kronos tegi oma isa sirbiga viljatuks ja võttis maailma valitsemise üle. Kronose järglased olid vanema põlvkonna jumalad Zeus jt. Kronos kartis oma lapsi ja sõi nad alati seepärast ära. Kõige noorema poja Zeusi suutis ema päästa ja koopasse peita. Zeus kasvas suureks ja alistas Kronose ja sundis ta kõik teised välja oksendama . Järgnes võitlus titaan. Zeus sai enda käsutusse välgu ja võitis tänu sellele. Gaia tõi ilmale veel sajapäise tuldpurskava koletise. Zeus võitis ka tema, ja mattis ta Etna tulemäe alla. Zeus oli kindlustanud endale valitsuse.
Kreekas levinud arusaama järgi tegid jumalad inimesed maast, või voolisid savist ja mullast. Titaan Prometheus oli hoidnud jumalate poolele, ja jäi seetõttu ellu, kuid tegi Zeusile ohvritalituse juures tünga. Seepärast võttis Zeus inimkonnalt tule, mille Prometheus tagasi varastas, mille peale Zeus ta Kaukasusse kalju külge pani ja inimkonnale saatis Pandora - imekauni, kuid pahelise naise, kellest sündisid kõik hädad.
Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures olevast altarist. Iga tempel ja altar oli pühendatud eraldi jumalale . Pühamutes võis ise ohverdada ja seejärel jumalatelt soosingut paluda , kuid selleks olid pühamutes ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oligi ohverdamine. Ohverdamise juurde käis alati ka palve. Linnriikides peeti iga-aastaseid usupidustusi, mis koosnesid rongkäigust, ohverdamisest ja vahel ka spordivõistlustest. Neis osales kogu rahvas, sh ka naised ja orjad .
Oraaklid olid vanas kreekas ennustajad. Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel.
Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon -ile ühe hõberaha eest. Seepärast oli kombeks kadunutele münt suhu panna.
Müsteeriumid:
Eleusise müsteeriumid:
Demeter olevat oma tütre röövist masendatuna valinud peatuspaigaks Atika linna. Seda sündmust tähistati rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Õhtul jätkusid rituaalid vaid pühendatutele suurtes pühamutes. Pühendatuks sai igaüks kes ei olnud korda saatnud veretööd.
Orpheuse müsteeriumid:
Orpheus oli laulik , kes õpetas inimestele müsteeriumide pidamist. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu, kuid et inimkonnal lasub iidse kuritöö süü, siis in inimese hing aheldatud sureliku keha külge ja ihkab sellest vabaneda , kuid on määratud surma korral minema taas uude kehasse. Vaid eriti vooruslik ja kasin elu võib vabastada hinge lõputust taaskehastamise sunnist ja päästa ta igaveseks ajaks õndsate saarele .
Olümpiamängud:
Peeti iga 4 aasta tagand, Zeusi pühamus Olümpias, osalesid hellenid , naistele keelatud, võistlusalad: staadionijooks , pikemad jooksualad , maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Pidustused Zeusi auks, võisteldi ka pillimängus, luule lugemises ja kõnepidamisesm, kehtestatud olümpiarahu. Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale , kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke.
Maailmaimed , mis asusid Vana-Kreekas:
Zeusi hiigelkuju Olümpias, Artemise tempel Efesoses , Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss .