TÄTOVEERIMINE (1)

Karina Vassiljeva
12.a klass
TÄTOVEERIMINE
Uurimistöö
Juhendaja : õpetaja Anne Kato
Tallinn 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS................................................................................................1
1.Ajalugu............................................................................................................2
1.1. Aasia .............................................................................................................2
1.2.Euroopa........................................................................................................2
1.3.Materjal........................................................................................................3
1.4.Tätoveerimise põhjused...............................................................................3
1.5. Tähendus ja sümboolika ..........................................................................3-4
1.6. Tättoveerijad............................................................................................4-5
1.7. Mõningaid näiteid eri kultuuridest pärit uskumusi..................................5-6
KOKKUVÕTE.....................................................................................................
KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................
LISAD..................................................................................................................
1.Carey Hart .........................................................................................................
2.Mees..................................................................................................................
SISSEJUHATUS
Sõnad „tätoveering” ja „ tattoo ” on pärit tahiitikeelsest sõnast tatau ning tähendab „ haavu lööma “. 1769 . aastal Tahiitil esimest korda tätoveerimist nähes kasutas kapten James Cook ( 1728 – 1779 ) selle kirjeldamiseks sõna tattow.
Tätoveeringud pärinevad juba iidsetest aegadest. Iidsest Egiptusest on arheoloogid leidnud 4000 aasta vanuseid muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud täpid ja jooned. Arvatakse, et säärane muster ja tätoveerimise kunst on üle võetud nuubialastelt. Oletatakse, et vanas Egiptuses tätoveeriti üksnes naisi ning tavaliselt olid need preestrinnad või tantsijad ehk teisisõnu : rituaalivahendajad. Tätoveeringud põhinesid rituaalidele, müstitismile ja uskumustele ja on seotud iga teada oleva paganliku usuga.
Töö eesmärgiks oli uurida tätoveeringute ajalugu - nende päritolu, tähendus ja otstarve ning levik. Uurida, miks tätoveeriti mehi ja naisi, mida see süboliseeris, kuidas tätoveeriti ja kuidas tätoveerimisse ja maalingutesse suhtuti ning kes viis tätoveerimis rituaale läbi enne ja nüüd.
Töö käigus avanes võimalus ka ise tätoveering teha ja kogeda seda protsessi.
Vaatluse all olid SL Õhtuleht (SLÕ), tätoveerimist käsitlevad interneti leheküljed , tattoo salongide leheküljed ( nt. Samael Tattoo).
1.Ajalugu
Sõna „tattoo“ on pärit tahhitikeelsest sõnast tatau ning tähendab „haavu lööma“. Tätoveerimine on üks kehakaunistamise erivorme. Tätoveeringute ajalugu ulatub iidsesse Egiptusesse. Arheoloogid on leidnud neli tuhat aastat vanu muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud jooned ja täpid. Arvatakse, et selline muster ja tätoveeringukunst üldse on üle võetud nuubialastelt. Tätoveerimine oli levinud ka iidsesse Aasiasse . ( http://www.ohtuleht.ee/89307 , ÕL 2000)
1.1 Aasia
Jaapani nn Jomoni perioodist (10 000 ... 300 a. e.m.a.) on leitud viljakusjumaluste kujukesi , mille suuümbrusel olid mingid märgid. Teadlased usuvad, et see on tätoveering. Ka meie ajaarvamise alguse aegsest Hiinast on jäänud ürikuid, mis räägivad jaapanlastest ja viitavad ilmselt tätoveeringule. Nende ürikute järgi ehtisid kõik jaapani mehed oma keha tätoveeringutega. Jaapanis pidi tätoveering kaitsma madude ja draakonite eest. Samuti pidi tätoveering eemale peletama kalad ja veelinnud kui jaapani mees sukeldus vette koorikloomi püüdma. Nn. Kofuni perioodil (300-600 a. m.a.j.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise tähenduse ja tätoveerimine määrati karistuseks kuritegude eest. Ka tänapäeval seostatakse Jaapanis tätoveeringuid peamiselt maffia , kurjategijate ja alama rahvaga.
1.2. Euroopa
Euroopas levis tätoveerimine koos maadeuurimise arenguga. XVIII sajandi lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani avastusretkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai, kes lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid , et nood hakkasid endalegi nõudma mõnd väikest diskreetset kehakaunistust. Omnaid peeti ühtaegu üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks. Ehkki Põhja-Ameerikas kandsid tätoveeringuid põliselanikud indiaanlased , pidasid uusasukad seda siiski ka ülemkihi tunnuseks.
1.3. Materjal
Tätoveerimine on üks kehakaunistamise erivorme. Et saada nahale püsiv kujutis, vigastatakse seda tätoveerimispressi, -nõela või - nõelakimbuga. Tekkinud haavakestesse hõõrutakse värvainet. Kirde-Aasias näiteks õmmeldakse nahasse värvitud niit , mis hiljem eemaldatakse. 12 000 aastal e.m.a. kasutati tätoveeringute tegemiseks tuhka . Isetehtud haavadesse hõõruti tuhka, nii et mustad söetükikesed sinna kinni jäid ja mustri moodustasid.
( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf )
1.4. Tätoveerimise põhjused
Primitiivkultuurides ja hiljemgi ei tätoveeritud mitte üksnes ilu pärast, vaid see oli ka rituaalne toiming ja sotsiaalse kuuluvuse märk. Ajaloost on ka teada, et paljudes maades oli tätoveerimine kohustuslik. Polüneesias tätoveeriti sundkorras sõjamehi ja suguküpseks saanud tütarlapsi ning noormehi. Mõnedes kultuurides peeti tätoveeringut ka maagiliseks kaitsevahendiks. Enamlevinud oli tätoveerimine Okeaanias, Kagu-Aasias, Ameerikas, Põhja -Aafrikas ja Jaapanis, tätoveerimist tunti ka Hiinas ning isegi Roomas ja Kreekas.
1.5. Tähendus ja sümboolika
Iidsed rahvad ei pidanud tätoveerimist pelgalt kunstiks, vaid sellele anti müstiline või maagiline tähendus. Läbi tätoveerimise sai inimene sideme jumalaga , ammutas maagilist jõudu ja määratles enda geograafilise kuuluvuse. Muistne tätoveering oli kasutusel sümboliseerimaks Maa ja inimkonna viljakust, säilitamaks elu peale surma, rõhutamaks vanema kui juhi seisundit ning seotud teiste kultuuriliste faktoritega. Täpselt ei oska keegi öelda, kust pärinevad tätoveerimise juured, sest paljudes kultuurides kasutati tätoveeringuid, kuid üks on kindel: tatoveeringu sünd on alati sünnitanud paganliku religiooni ja müstitismi vilju .
Tätoveeringutel on rollid: märkides elulava sissepääsu riitust , vaimude kutsumist, näitab uhkusega, kes sa oled. Paljud hõimud käsitlevad tätoveerimist kui terapeutilist toimingut. Tätoveerimine oimukohtadele, otsaesisele ja põskedele, kes kannatavad pea- või hambavalu käes (mille võis põhjustada kuri vaim), pidi välja ajama pahatahtlikud vaimud.
Birma tätoveerimist on tuhandeid aastaid seotud religiooniga. Tätoveerimine Põhja-Ameerika gruppides, nagu arapaho, mohave, cree ja eskimod, on samuti juurdunud vaimsesse maailma.
Antropoloogid üle maailma on esitanud näiteid tätoveeringute kohta. Tätoveering pidi: Välistama valu, kaitsma kuulihaavade eest, ravima haigusi, andma üliinimlikku tugevust, säilitama noorust , meelitama juurde head õnne, kaitsma nõiakunsti eest, aitama uppumist vältida, välja ajama deemonid jne.
Šotimaa põlisasukad piktid värvisid või tätoveerisid oma nägusid, kehasid ja jäsemeid, kuna nad tahtsid näidata, et olles kaugel põhjas, on nad suutnud säilitada oma esivanemate antiikpäritolu ja eristuda ümbritsevast (paljud uurijad on arvamusel, et keldid ja piktid on pärit samalt asualalt). Šotimaal võis tätoveerimine olla keldieelne, pärandusena eelrauaajast.
Hilisematel Gaeli müntidel on näha tätoveeritud põskedega sõdalasi ja samasuguseid teateid annavad ka Caesari memuaarid , kus räägitakse maalitud kehadega briti hõimudest: „Nad märkisid oma kehad erinevate loomafiguuridega, et alasti olles tekitaksid need nägijates hirmu”. Üks kohalik ülestähendus Rooma järgsest perioodist kirjeldab tätoveeritud nahka, kui gruppi kuuluvuse tõendajat, positsiooni rõhutajat, ameti või kutse määrajat läbi vastavate märkide: „Kõik britid värvisid oma keha woadiga (ladina keeles Ivatis tinctoria: taim, mille lehtedest sai sinist värvainet), mis andis neile palju kohutavama välimuse lahingus”.
Muinaskeldid aga seevastu ei kasutanud kirjalikku allikate talletamist, seega on vähe teada nende tätoveeringute tähendusest. Suurem osa kaasaegseid keldi kujundeid on pärit Irish Illuminated Manuscriptidest VI ja VII sajandist. See on aga palju hilisem periood, kui oli keldi tätoveeringu kõrgaeg . Kujutisi iidsetel raidkividel ja metallesemetel võib võrrelda nendega, mis olid kasutusel tätoveeringutena.
Fakt on see, et tätoveerimine oli kuni 20. sajandini müstilise tähendusega või seda kasutati staatuse sümbolina .( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf )
1.6. Tätoveerijad
Paljudes kultuurides on tätoveerijaks šamaan , maag või preester . Tätoveerimine on tihti maagiline riitus rohkem traditsionaalsemates kultuurides ja tätoveerijat austakse kui preestrit või šamaani. Uus- Meremaal ja kindlates Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimudes peeti tätoveerimist religiooseks tseremooniaks, selle viis läbi preester.
Tegelikku tätoveerimise protsessi, täis rituaali ja tabusid, saadi sooritada ainult preestri poolt ja oli seotud uskumustega, mis olid saladused, teada ainult preesterkonnale. Tätoveerija, okultismi preester või shamaan kasutab tihti tätoveeringut puutekohana või vaimse maailma uksena.
Tänapäeval on aga tätoveerijateks tavalised inimesed, kes on tegelenud tätoveerimisega peaaegu kogu elu ning kelle jaoks on tätoveerimine nii hobi , elustiil kui ka nende töö. Tätoveeritakse aga salongides, millel on olemas ka vastav luba tegutsemiseks ja mis tagab kliendile puhta töö ja keskkonna haigestumata ja nakatumata haigustesse, mis on altid tättoveerimisega levima nagu HIV, AIDS ja erinevad hepatiidi vormid ning võimalikud nahahaigused ja veremürgitus.
1.7.Mõningaid näiteid eri kultuuridest pärit uskumusi:

• • Mohave indiaanlased Alam-Coloraadost leiutasid lõuatätoveeringu mõlemale soole, kuna usuti , et igatühte valvab selline Kohtunik , kes tuleb Sil` aidi (surnute maale) ja kui inimesel puudub märk näol, siis saadab Ta inimese alla, kus on kõrberotid.
  
• • Teiste indiaani hõimude seas arvati, et teel taevasse peatab neid vana naine ja otsib tätoveeringu olemasolu otsaesisel, lõual või käel. Kui seda ei ole, siis sõdur lükatakse maale tagasi ja ta ei saagi enam vaimsesse maailma tagasi.
  
• • Bengali hindud uskusid, et ilma tätoveeringuta ei suudaks vanem teises ilmas ära tunda oma lapsi.
  
• • Fidži naistele saab aga osaks allalöök oma soo hingede poolt ja serveeritakse jumalatele toiduks.
  
• • Kofuni perioodil (300–600 a.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise tähenduse ja tätoveerimine määrati karistuseks kuritegude eest. Praegugi seostatakse Jaapanis tätoveeringuid maffia ja kurjategijatega.
  
• • Euroopasse jõudis tätoveerimine maadeuurimise aegu. 18. saj. lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani retkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai. Polüneeslane lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma tätoveeringut. Omnaid peeti üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks.
  
• • Tätoveeringut omasid ka sellised ajaloolised isikud nagu: kuningas Georg V, Rootsi kuningas Oscar ja ka Winston Churchilli ema. Tätoveering oli sajandeid ülikulukas lõbu, mida tavainimene endale lubada ei saanud.
  
• • Teise maailmasõja saabudes sai tätoveeringust sõjaväelase tunnus, mis viitas riigitruudusele. Pärast sõda levis tätoveerimine laiali ning iseäranis tuntud oli selle poolest Hollywoodi staarid.
  
• • NSVL -i ajal oli tätoveering üldiselt tabu ja esines ainult teatud kontingendil – üldiselt kriminaalidel, kes olid vangilaagrites viibinud. Nende tätoveeringute pealt võis lugeda nende staatuse (kes nad olid laagris viibides ), mitu korda ja kui palju on keegi vangilaagris viibinud ja mille eest.
  
• • 1960-70-ndatel hakati tätoveerimist seostama hipiliikumisega. Nüüdseks ei šokeeri tätoveering enam kedagi, kuid siiski on see kunst säilitanud oma salapära.
  

KOKKVÕTE
Tättoveerimine on kunst ja nende maalingute kaunistatakse oma keha. Igal tättoveeringul oma tähendus, olgu see siis üleüldine või midagi sügavamat ja tähtsamat tema peremehele, kes tättoveeringut kannab. Kuid kindel on see, et selle müstilisus ja maagilisus ei ole kadnunud kuhugi.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.hot.ee/tatomaania/saatanakarikas.html
http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf
http://www.ohtuleht.ee/89307 (ÕL 2000)
LISAD
1.Carey Hart
2. Mees