Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu: Vana-Kreeka (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kordamine (Ajalugu)
Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused

  • Kiri
  • Linnade rajamine
  • Riigivõimu teke
  • Õigussüsteem
  • Religioon
    Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused
  • Paikne eluviis
  • Põllundus koos karjakasvatusega
  • Savinõude kasutusele võtt
  • Rahvastiku juurde kasv
  • Kaubanduse areng
    Vanimad tsivilisatsioonid
  • Mesopotaamia
  • Egiptus
  • India
  • Hiina
  • Kreeka
    Ajalooteadus - humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat
    Antropogenees - inimese kujunemine
    Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid
    Homosapiens- tark inimene
    Vana-Kreeka perioodid
  • Kreeta -Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr)
  • Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr)
  • Arhailine periood (umbes 800-500 ekr)
  • Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr)
  • Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr)
    Klassikaline Kreeka
    Ateena
  • Pigem mereriik
  • Vaimne kultuur (kirjandus, ajaloo teadvustamine jne )
  • Demokraatia
    Sparta
  • Tegeldi põllundusega, karjanduse kui ka kalapüügiga, meresõidu ja mere taguste kolooniate rajamisega
  • Pigem maismaariik
  • Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik
  • Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne)
  • Aristokraatia
  • Lakooniline kõne ( napp kõneviis)
    Ateena Sparta sarnasus
  • Orjanduslik ühiskond
  • Sugulussidemetel põhinev ühiskond
  • Sportmängu
    Kreeka mütoloogia ja usund
  • Kreeklased kandsid põlvest põlve edasi kangelaslaule, ülistades muistset mükeene kõrgkultuuri. Eriti meeldis laulda Trooja sõjast.
  • Suurimaks kangelaseks lugesid kreeklased Heraklest.
    Kreeka müüdid
  • Kreeka kultuuri kuulub kaks maailma kuulsat eepost „ILIAS“ ja „ ODUSSEIA “, mõlemad jutustavad Trooja sõjast ning mõlema eepose autoriks peetakse Homerost.
  • Ajalookirjutus- Herodotos kelle peateos kannab nime „Ajalugu“. Põnevaimad ja väärtuslikemad osad kirjeldavad Kreeka-Pärsia sõdu. Suur õppetöö oli retroorika (kõne kunst )
    Kreeka jumalad
  • Kreeka jumalad olid antropomortsed, st inimeste omaduste omistamist teistele (jumalatele)
  • Jumalate elupaigas arvati olema templid.
  • Inimestest eristas neid surematus
    Jumalad:
  • Zeus
  • Hera - Zeusi abikaasa
  • Poseidon- merejulmal
  • Hades- allmaailma jumal
  • Demeter - põllujumal
  • Athena - tarkuse jumalanna
  • Aphrodite- armastuse jumalanna
  • Apollo - valguse ning luule jumal
  • Artemis
  • Hermes -
  • Hestia-
    Kreeka tempel- avatud sammastega hoone, mille altar asus õues pühakoja ees (marmorist). Templi esmane eesmärk oli jumalatele ohverdamine, mida viisid läbi preestrid ja preestrinnad. Tähtsaim rituaal oli vere ohverdamine (loom tapeti jumala altaril). Tapetud looma liha söödi kohapeal, altar aga määriti verega.
    Oraaklid- ennustaja, Delfis
    Olümpiamängud
  • Zeusi auks
  • Olümpiakülas
  • Hellenid võtsid osa olümpiast
  • Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad
  • Viie võitlus, maadlus , jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused.
  • Olümpia võitja- maadleja Milon
  • 776 ekr -393 pkr
    Teater
  • Ajalugu-Vana-Kreeka #1 Ajalugu-Vana-Kreeka #2 Ajalugu-Vana-Kreeka #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor keiliaas89 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    rtf

    Vana-kreeka perioodid

    KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõ

    Ajalugu
    thumbnail
    1
    doc

    Vana-Kreeka

    1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta ­ Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 ­ 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 ­ 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 ­ 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 ­ 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia ­ rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia ­ rahva võim Ateenas. c)Türannia ­ ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia ­ väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus ­ jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera ­ Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon ­ Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades ­ Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter ­ Zeusi õde.Musta mulla,viljaku

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

    Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujune

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    doc

    Vana-Kreeka (konspekt)

    c. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. · Tähtsamatest on säilinud eeposed "Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja · "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. d. Pime laulik Homeros: · "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. · Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. a. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: · Hellenid ­ kreeklaste nimetus · Barbarid ­ võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised ­ Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) ­ kaljunukile rajatud kindlus

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Vana-Kreeka kultuur

    jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad ­ pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud näoga maise elu poole ja ei pakkunud peale surma midagi, peale kurva oleskelu Hadese riigis (vt õpik lk.127), lakkas 6.-5.saj.eKr rahuldamast osa rahvast. Tekkisid õpetused, mis rääkisid hinge surematusest ning taaskehastumisest. Müsteeriumide ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müsitilised (salapärased) rituaalid

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    doc

    Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

    Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk)

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Vana-Kreeka

    Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 ­ 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati k

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

    juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a. eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ­ akropoli ­ jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats ­ agoraa. Linnamajad olid tavaliselt

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun