50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lachen
Õppematerjali autor
Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki
ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust
ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust
ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks
keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Thukydides käsitleb peamiselt Peloponnesose sõda 5. Arhitektuur templid · templiehitus sai alguse 7.saj.arhailisel ajajärgul · kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala kujutist; katust toetasid tugevad postid
jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid