Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka templid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Vana-Kreeka
templid ja rituaalid

Kreeka arhitektuuris oli
kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine. Sellist
arhitektuuri nimetati
sakraalarhitektuuriks. Vana-Kreekas rajati palju templeid. Templid
olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Nende
rajamine otsustati polises ühiselt. Tempel pidi näitama kodanike
jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Ühtlasi näitasid
templid linnriigi jõukust ja
võimsust. Tavaliselt püstitati templid kõrgemale kohale mäe
tippu.
Kreeka templid olid määratud
jumala eluasemeks. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad olid
Kreeka templid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lachen Õppematerjali autor
Vana-Kreeka templid ja rituaalid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Kreeka kunst

Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ­ ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre ­ militaararhitektuur · Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki

Kunstiajalugu
thumbnail
2
pdf

ajaloo kt-1

ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust

Kategoriseerimata
thumbnail
2
pdf

ajaloo kt-1

ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust

Kategoriseerimata
thumbnail
2
pdf

füüsika valemid

ajaloo kt KORDAMISKÜSIMUSED 1. Miks on Vana-Kreeka jumalate lõplikku arvu võimatu määratleda? On raske otsustada, kas tegemist on ühe ja sama või mitme jumalaga kuna on võimatu tõmmata piiri Kreeka ja võõramaiste jumalate vahele 2. Milline koht oli kreeklaste arvates jumalate asupaik? Mis eristas kreeka jumalaid inimestest? Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt ringi liikuda igal pool. Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. 3. Millised olid kreeklaste templid? Tempel ehk jumalate koda. Templis hoiti jumala kuju, peamised rituaalid toimusid templi juures. Olid linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised. Tempel pidi näitama kodanike jumalakartlikkust ja andma neile taevase kaitse. Näitasid linnriigi jõukust ja võimsust

Aineehitus
thumbnail
10
docx

Vana-Kreeka kultuur

VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka kultuur

keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Thukydides käsitleb peamiselt Peloponnesose sõda 5. Arhitektuur templid · templiehitus sai alguse 7.saj.arhailisel ajajärgul · kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala kujutist; katust toetasid tugevad postid

Ajalugu
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan ­ linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed ­ laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele ­ mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir · Need megaliitehitised on püstitatud juba enne keltide ilmumist Prantsusmaale ja Briti saartele · Kromlehhid on ringikujulised kividest vabaõhutemplid

Kunstiajalugu
thumbnail
9
docx

Kunstiajalugu 10. klass

Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur ­ kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur ­ lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun