Kordamine Ühiskonna Eksamiks (0)

1.Valitsemiskorrad
Presidentaalne ( Mehhiko , USA, Valgevene)
* president on valitsusjuht
* presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne)
* parlamendil on seadusandlik võim
* raha jagab parlament
Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti)
*parlament valib presidendi
*valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist
*1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda – rahvaarvu põhjal)
Poolpresidentaalne
*President pole valitsusjuht
*Presidendil on suur võim ja veto õigus
2. Parlamendi ülesanded ja struktuur
Parlamendi ülesanded

• Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine
  
• Valitsuse töö kontrollimine
  
• Riigieelarve kinnitamine.
  
• Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel)
  

Parlamendi struktuur
Poliitiline struktuur – opositsioon ja koalitsioon
Formaalne struktuur – juhatus (Esimees/ spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (alalised ja ajutised)
3. Seaduseelnõu menetlemine
Algatus (tavaliselt valitus ) -> valitsuses kooskülastus -> esitatakse riigikogujuhatusse -> Riigikogu komisjonid alustavad tööd(11) -> riigikogu täiskogu (3 lugemist) -> lõpphääletus -> presidendi väljakuulutamine -> avaldatakse riigiteatajas -> hakkab kehtima.
4.Valitsuse ülesanded ja struktuur
Valitsuse üledanded
*valitsus viib ellu riigi sise ja välispoliitikat
* suunab ja kordineerib valitsuse asustuste tegevust
* korraldab seaduse täitmist, algatab ja esitab RK-le seaduseelnõusid
* koostab riigieelarve eelnõu
*korraldab suhteid välisriikidega
*kuulutab välja katastroofi korral eriolukorra.
Valitsuse struktuur
5.EV ministrid
Andrus Ansip – Peaminister - Riigikantselei
Jaak Aaviksoo - Haridus - ja teadusminister -Haridus- ja teadusministeerium
Hanno Pevkur –Justiitsminister - Justiitsministeerium
Urmas Reinsalu – Kaitseminister - Kaitseministeerium
Keit Pentus-Rosimannus –Keskkonnaminister - Keskkonnaministeerium

Rein Lang – Kultuuriminister - Kultuuriministeerium
Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Helir-Valdor Seeder – Põllumajandusminister - Põllumajandusministeerium
Jürgen Ligi – Rahandusminister - Rahandusministeerium
Siim Valmar Kiisler – Regionaalminister - Siseministeerium
Ken- Marti Vaher – Siseminister - Siseministeerium
Taavi Rõivas – Sotsiaalminister - Sotsiaalministeerium
Urmas Paet – Välisminister - Välisministeerium
6. Avalik haldus
Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile.
7.Avalik teenistus
Avalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis.
8. Skeem õpikust lk 122
9. Kohtusüsteeme
Anglosaksi (USA) õigussüsteem
Süü või süütuse üle otsustab 12 juhuslikult valitut vandemeest, kohtunik määrab karistuse
Mandri-Euroopa õigussüsteem, Eestis
Süü või süütuse otsustab kohtunik ja määrab karistuse
10. Eesti kohtusüsteem
1. astme kohus = Maakohtud ja halduskohtud -> ( apellatsiooni kaebus)
( Ringkonnakohus võib nõuda kohtuotsuse uuesti arutamist 1. Astme kohtus)
2. astme kohus = ringkonnakohtud (Tartus ja Tallinnas) -> ( kassatsiooni kaebus)
3. astme kohus = riigikohus (Tartu)
(uurib kas 1. ja 2. astme kohtutes on protseduurid õigesti läbi viidud .)
Lisaks on võimalik edasi kaevata Euroopa kohtusse – kelle otsust võib aga ei pea Eesti Riigikohus arvestama.
11. KOV ülesanne
KOV ülesanne on kohaliku elu korraldamine, KOV-l on oma eelarve(vallad linnad)
12. Regionaalpoliitika vajadus
Regionaalpoliitika on riigivõimu sihipärane tegevus regioonide arengueelduste parandamiseks ja riigi regionaalarengu suunamiseks.
Regionaalpoliitika hõlmab endas nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi.
13. 14. 15. 16. 17.
EL(27 liiget) – Euroopa parlament – EL kodanike esindus , ÜL: EL seaduste vastuvõtmine ja EL eelarve vastuvõtmine(5aastat, eestist 6 liiget, kokku 706 liiget)
EL Nõukogu – liikmesriikide valitsuste esindus, ÜL: seaduseelnõu arutlus.
Euroopa Komisjon – EL esindus ja täideviiva võimu esindus, ÜL: algatada seaduseelnõusid, jälgida täitmist.
Euroopa kohus – Luksemburgis, EL seaduste tõlgendamine, lõplik otsus.
Euroopa kontrollikoda – luksemburgis - Kontrollida EL eelarvet/raha
Eraõigus – majandusõigus, kaubandusõigus, tsiviilõigus(võla, asja, perekonna,töö)
Avalik õigus – rahvusvaheline, riigi ja konstitutsiooni, kiriku, haldus, kriminaal , protsessi, finants .
Fraktsioon – ehk saadikurühm on erakonna või valimisliidu
saadikute rühmitus parlamendis/volikogus.
Opositsioon – vastasrind , vastuseisjad. Partei või parteide
Ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti
Erinevatel seisukohtadel.
Koalitsioon – ühendus, liit. Mitme partei põhjal demokraat-
Likus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb
Oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel.
Spiiker – Riigikogu esimees. (Eesti spiiker on Rne Ergma )
Parlamendi juhatus (eestseisus) –
Parlamendi komisjonid ja fraktsioonid –
Institutsioon – Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskond-
likult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks.
Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon.
Poolpresidentalism – President peab parlamendiga rohkem
arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht.
Lobism – ehk kuluaaripoliitika on katsed mõjutada poliitikuid,
Eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku
Kasulike tehingute kaudu.
Parlamendijärelvalve –
Eelnõu –
Kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik , kes vastutab
miniseeriumi igapäevatöö sujuvuse ning tõhususe eest,
kantsler peab ametnikuna tasakaalustama ministri kui era-
konnast sõltuva poliitilise figuuri mõju.
Enamus – ja vähemusvalitsus – enam siis kui üle poolte parlamendi liikmete toetus
Bürokraatia – ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia
Alusel toimiv juhtimiskorraldus
Reform – mingis ühiskonnavaldkonnas valitsuse planeerimisel
Ja juhtimisel teostatavad muutused; reformi aluseks on
Võimude kehtestatud õigusaktid.
Prokurör – Prokurör on Eestis kehtiva prokuratuuriseaduse järgi
riigiametnik , kes osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks
vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset
kriminaalmenetlust jne.
Advokaat – Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle
peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine.