Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine #1 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Christo Leppik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Ühiskonna valitsemine

Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Presidentalism, poolpresidentalism, parlamentalism

Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentalism (USA) (Pr.) (Eesti) Esinemine USA, Mehhiko, Prantsusmaa, Island, Itaalia, Saksamaa, Argentiina, Tsiili, Portugal, Austria, Sveits, Iirimaa, Eesti, Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister peaminister Kes valib Rahvas Rahvas Parlament presidendi? Presidendi roll Juhib riigi valitsus, Vastutab välis-, Riigipea esindab riiki täites ka peaministri kaitse- ja suhetes ülesandeid meediapoliitika eest välisriikidega,

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
docx

Riigi valitsemisevormid

Ühiskonna tööks kordamine 1.)Parlamentaarne valitsemine Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
doc

Avalik haldus ja valitsemine

AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
14
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
docx

Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12.klass 3-4 peatükk

arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda ­ halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteist + valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt üle teisele + kandidaat võib saada oma parteikaaslaste hääled endale *hübriidne valimissüsteem- ühendab m ja p vs-d; valijal on 2 häält: ühe annab p vs alusel ja teise m vs alusel (nt Venemaa) *riigi ül.valmiste ettevalmistamisel: parlament tegeleb valmisseadusega + teavitustöö + RK annab raha + valmistab ette dokumentatsiooni + kandidaatide registreerimine *valijate mõjutamine: klassikuuluvus, sõbrad, sots.meedia *Otsene demokraatia- rahvas teeb ise otsuseid (referendum) *Esindusdemokraatia- rahvas valib saadikud, kes nende mõtteid esindavad *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED:

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
48
ppt

Valitsemine ja avalik haldus

erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur ­ president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun