Ühiskond (0)

1.Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel
1. Õigusliku baasi loomine
2. Kandidaatide registreerimine
3. Valijate nimekirja koostamine
4. kogu dokumentatstooni ettevalmistamine
5. Tulemused aldul mitte ametlikud
6. Pärast apellatsioone ametlikud
7. Tulude ja kulude kontroll
2.Miks on erakondi vaja?
Erakondade ül on koondada teatud sotiallsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogramme. Erakond pääseb võimule ainult valimiste läbi. Enne valimisi: 1. Valimisprogramm,2. Valitsemisprogramm . Koalitsioonilepingu nim läheb käiku teine.
3.Survegruppide liigid
1. Kategooria kaitegrupid – kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve
2. edendamisgrupid – on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal.
4.Sotsiaalsed liikumised
1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid
2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti
3.Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerimisele või hääbumisele
4.Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni
5. Nad eelistavad otsesied aktsioone, mitte lobismi
6. Nad on sageli riigiülesed , vahel isegi üleilmse ulatusega
5.Survegrupid poliitika mõjutajana
1. Ei sea eesmärgiks poliitika mõjutamist, vaid tähelepanu juhtimist kitsaskohale
2. Pole piisavalt mõjujõudu
3. Äriringkondadel poliitikale suur mõju millega kaasneb korrupktsiooni oht. Kaudne surve: avalik arvamus ja koostöö mõne erakonnaga. Otsene surve: saavad avaldada otseselt äriringkond
6.Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad
Võimu teostamine on seotud teamdiste ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallidega. Poliitiline kultuuri spetsiifilised jooned tulenevad poliitika enda eripärast. Eripära: 1 kuna poliitika on kõigis eluvaldkondades, siis puudutab see kõiki. 2. Võimude aktiivne ja sihitedlik osalemine poliitise kultuuri suunamisel ja juututamisel. Väärtushinnang kujuneb omandatud teavest. Poliitilise kultuuri osaks saab käitumisvii, mis on laialt levinud.
7.Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?
1. muutumine toimub pika aja jooksul
2. uues kultuuris on oluline legitiivsus(õiguspärasus)
3. Järsk muutus tekitab kaks kultuuri ja kujuneb väärtusvaakum.
4. Tänapäeval kultuurid ühtlustuvad ja segunevad ning tekib rahvastikuränne
8. Presidentalism (USA mudel)
1. President valitakse valijate poolt iga 4 aasta tagant
2. presidendi nim ametisse departemangude juhid (minstrid) ilma kongressita
3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle
4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil
Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu
9. Poolpresidentalism (Venemaa)
1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga
2. president valitakse rahva poolt
3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul
4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad
5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses
6. selles süsteemis on president tugevamalt seotud täidesaatvavõimuga
7. võimude autonoomia on suurem
8. tugevam positsioon on täitevvõimul.
10.Parlamentalism
1. Põhitunnus. Parlamendi ülemuslikkus, presidendi valib parlament .
2.Konstitutsioonilises monarhias ei valita presidenti.
3. Riigipea ülesanne on tasakkaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid.
4.Valitsus sõltub parlamendist
5.Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus.