Põlvkondade vahelised erinevused (6)

Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused
Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust .
Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit
Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba .
Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vähem ühesuurust tuba , kaks koridori , suur köök , vannituba ning wc . See maja oli jaotatud kolme perekonna vahel , kuna ruumi oli ühele liiga palju . Lõpuks elas seal siiski vaid üks perekond – minu vanavanemad ning nende lapsed .
Mööblit tehti üldjuhul ise või kui ise ei osanud teha , lasti kellelgi teisel teha . Üldjuhul siiski oskasid enamus meestest laudu , toole , voodeid ise teha . Kapid osteti poest . Mu vanaema rääkis , et tal ei olnud alguses kappi . Tema isa oli teinud nagi ning sinna peale oli pandud valge riie , et riided ära ei tolmuks .
Kaubavalikut ei olnud põhimõtteliselt , sest linnas eriti ei käidud . Riietuses on muutunud see , et siis käisid naised ainult pikkades seelikutes . Koolis oli koolivormiks must kleit , valge krae ning valged mansetid . Mida aeg edasi , seda lühemaks hakkasid seelikud minema . Kõik riideid õmmeldi ise ning , kes ise ei osanud , need lasid teistel õmmelda .
Kogu toit võeti omast käest – piim , liha , leib , riie jms. . Poest osteti ainult sahariini , mis oli suhkru asendaja . Söömiskultuuris on muutunud see , et varem oli laua keskel suur kauss , kust igaüks oma puulusikaga sõi ja polnud mõtteski , et igaühel oma anum oleks . Nüüdseks on see tava täielikult kadunud . Toit on läinud ka tervislikumaks , kuna sel ajal oli kõik enda käest ning ei kasutatud säilitusaineid ega muud sellesarnast .
Olmetehnikast oli minu vanaemal vaid koorelahutaja , kuna oli palju lehmi ning niidumasin ning suurreha , millega sai põllul tööd teha ning mida vedasid hobused .
04.01.2007
Mu isa rääkis aga , et paljud said riigi poolt kommunaal korterid või hakkasid maja ehitama , mis võttis aega umbes 20 aastat . Ka osteti kortereid , need , mis olid aga riigi poolt saadi kas talongide eest , mida sai kas kaltsu viies , jõhvikaid korjates või muud see sarnast tehes . Asutused andsid ka kortereid , kuigi neil olid pikad järjekorrad , mõned ootasid isegi 10 aastat , et korterit saada , kuna kortereid oli vähe , teised , aga läksid isegi teise kehvemasse asutusse , et kiiremini korterit saada . Mõnikord elas sel ajal isegi kolm põlvkonda ühes korteris , kui oodati järjekordades .
Mööbel oli tavaliselt kas vanavanemate omad või saepurukilbist mööbel ( sektsioonkapid jne. ) , mida tol ajal hakkas massiliselt levima . Mööbliga oli samamoodi nagu korteritega , et pidi ootama järjekorras , mõned pidi ootama isegi 5 aastat . Ka neid sai kiiremini , kui said kuskilt talonge ning need esitasid .
Kaubavalikus on suur muutus selles , et siis oli kõike samasugused , kui mingi asi välja tuli , oli see masstoodang ning välismaa kaup käis allaleti ning neid sai vaid tutvuse kaudu . Muidu tuli kaup NSV Liidust , põhiliselt Baltika tegi riided ning Standard tegi mööblit .
Kõik kandsid ühesuguseid riideid , kui tulid joped , kandsid kõik ühesuguseid . Mingi aeg tuli suur jopebuum , kui tulid nailonjoped , kui osad said Soomest või kuskilt joped juba hankida . Valikut ei olnud , mida said , seda kandsid , värvivalikut ei olnud . Paljud kandsid ka vanema õe või venna jopet , sest muud valikut ei olnud . Ka teksasid ei olnud saada ning see , kes sai välismaa teksad oli väga kõva sõna . Varsti hakkasid ka siia teksad tulema , mis olid kodukootud ja karvased , neid hõõruti tellisekiviga , et oleksid kulutatud nagu välismaa teksad . Tosse ka ei olnud eriti saada , oli küll Põhjala , mis tegi tossude moodi asju , mida mujal kui Eestis ei olnud ja nende vastu sai asju vahetada . Ka kanti Hiina kets , põhilised olid siiski Vene ketsid , millel tuli tald alt ja loperdasid . Kommunaari kingi kanti , mis olid ebamugavad .
Toit tuli kõik loomadelt ja poest ei tulnud midagi osta . Lihast ega piimast polnud nende peres kunagi puudust . Poeletil oli harulduseks viinerid ja sardellid . põhisöögiks olid supid ja pudrud . Tavaliselt oli punane soolaliha , mida supi seest välja õngitseti . Kompotid ja muu tehti kõik ise , keldris olid riiulid lookas .
Olmetehnikaks oli pesumasin . Kui pesupäev oli , kisuti hommikul linad alt ära ning kõik olid vihased kui emamesilased , sest terve köök oli loputusvanne ja muud selle sarnast täis kuna pesu pesti umbes üle kolme nädala ja kaks päeva järjest . Teiseks oli tolmuimeja ning mikser .
Praegusel ajal ostetakse ise korterid või majad , vähesed asutused jagavad kortereid . Mööbel ostetakse samuti ise , osa sellest on vanemate oma . Kaubavalik on varasemaga võrreldes kõvasti mitmekesisem , riietusega on samamoodi . Poelettidel ei ole enam vaid massitoodang .
Tihtipeale ei sööda enam ühel ajal , terve perekond koos , vaid igaüks sööb siis kui on aega ja tahtmist . Üldiselt oli tol ajal siiski toit tervislikum , kuna ei kasutatud toiduvärve ega söödud rämpstoitu , kõik tuli looduslikul teel .
Praegust areneb tehnika nii kiiresti , et ei jõua sellega sammugi pidada . On olemas telerid , arvutid , muusikakeskused , külmkapid , frisüürid jne. , mida tol ajal ei leidnud , kui leidus , siis mitte sellisel viisil .
Töö , sealhulgas õpilaste töö suvel
Mu vanaema läks juba 5-aastaselt karja õhtul , 6-aastasel käis ta neli korda nädalas karjas ja 7-aastaselt saadeti ta juba karjaga metsa . Suvel aidati samuti rohida .
Tol ajal oli töö loomulik ja pealegi oli peremees niisugune eeskuju ja vastu vaidlemine ei olnud mõeldavgi , vastuajamist ei tulnud kordagi ette .
05.01.2007
Isa ajal oli enam-vähem samamoodi , hommikul alustati tööga ning õhtul lõpetati . See , mis vähegi lastele jõukohane oli , lasti teha . Rohimine ning heina ülesvõtmine jms. .
Väiksest peale tuli töö armastus , tähendab , et ei olnud hirmu töö vastu . Samuti oli kooliaias kindel arv tunde , mis tuli täis teha .
Suvel polnud aegagi kusagil mujal tööd teha , kuna koduski oli seda piisavalt . Kord käisid siiski isa ja tema õde kuskil tööaias rabarbereid korjamas ja kitkumas , mille eest nad said paar rubla .
06.01.2007
Nüüdisajal kardavad lapsed tööd , nad ei ole harjunud seda tegema ning üritavad sellest viilida võimalikult palju . Tegelikult ega neid eriti tööle ei sunnita ka , sest ei ole midagi niivõrd tehagi .
Õpilastel on võimalus töötada suvel näiteks puhke - ja töölaagrites ja maal või suvilas . On ka igasugu põllumehi , kes võtavad näiteks maasika - , kurgi - ja kartulikorjajaid . Mõnedes koolides on veel kooliaiad , kus tuleb oma tunnis täis saada .
Puhkamisvõimalused
Puhkust tegelikult ei olnudki , puhkus võeti siis , kui oli vaja tööd teha . Puhkuseks olid jaanilaupäeval , kuna lõpetati varem töö ära ja sünnipäevad . Isal oli puhkuseks see , kui nad sõitsid kogu perega isa ema juurde , see kestis kaks päeva ja peale selle said veel rongiga sõita ja kaks päeva ei pidanud tööd tegema .
Töö juurest anti vahepeal tuusikuid parematele töötajatele , Musta mere äärde jne. . Mu alati vanavanemad , sest nad ei saanud loomade juurest ära minna . Üldiselt anti tuusikuid Musta mere äärde ning Moskva taha , üldiselt lõunasse . Vahepeal käisid kogu kollektiiv koos ekskursioonidel . Mu isa käis oma õega ükskord isa töökohaga Leedus , neli päeva .
Tol ajal olid pioneerilaagrid , sest pioneeri oli olla uhke ja hea . Pioneerilaager on põhimõtteliselt sama , mis tänapäeva malev . See tähendab , et tehti tööd , kohtuti huvitavate inimestega ning õhtuti oli meelelahutus . Minu isa , aga seal ei käinud , tema käis spordilaagrites , kuna ta oli suusataja . Spordilaagrites oli ainult trenn , trenn ja trenn . Üle kahe nädala sai ühe vaba päeva , kus võisid teha , mida tahtsid . See kõik oli paremate tulemuste nimel .
Laagrid olid tavaliselt tasuta või maksid need asutused , kus vanemad töötasid .
06.01.2007
Vanaema noorusajal , aga puhkas igaüks siis , kui ta pidas seda vajalikuks ning kui tal aega oli . Reisima käidi harva , vahepeal kollektiividega , aga minu vanaema pikki reise ei teinud .
Lastel laagris käimine oli tasuta . Mu isa ja tema kaksikõde käisid kaksikutelaagris , Pärnus ning isa õde käis veel ka ajakiri „ Tähele ’’ kokkutulekul .
05.01.2007
Praegusel ajal ma ei käi vanematega põhimõtteliselt kuskil koos puhkamas , ainult kui minnakse kuhugi külla , siis on perekondlik puhkus , muidu sellise aega ei eksisteeri .
Välismaal käisid mu vanemad nooremana rohkem , praegu käib ema vahepeal töökohaga ametireisidel , aga muidu ei tule seda ette .
Tol ajal olid laagrid üldjuhul tasuta kuid enamus oli seotud NSV liiduga , nii et tehti selles suhtes suurem ajuloputus . Topiti võimalikult palju pähe , et kui hea ikka see NSV liit oli . Praegusel ajal on , aga võimalik minna igasugustesse laagritesse , alates vanaema stiilis laagrites , lõpetades kanuumatkadega , muidugi ei ole need just kõige odavamad , aga siiski , võimalusi on rohkem . Samuti on võimalik minna välismaale keeltelaagritesse .
Haridus
Praegusel ajal on koolis enam-vähem samad õppeained , mis minu vanaema ajal . Tol ajal oli , aga NSV liidu konstitutsioon ning praegusel ajal on arvutiõpetus ning see , mis ei olnud tol ajal võimalik .
Narrimisi , mõnitamisi ja muud sorti vaimset ning füüsilist kiusamist ei olnud . Tol ajal oli karistuseks nurgas seismine .
Praegusel ajal on koolis käimine raskem , nii arvas minu vanaema . Tema arust on õppeaineid rohkem ning käitumine on praegu midagi muud , õpilased terroriseerivad üksteist ja mitte naljaga .
Kooliastme ning klassiastme sai lõpetada , kui hinded olid positiivsed . Tema ajal pandi juba tunnistusele numbrid , enne teda hinnati veel sõnadega – mitterahuldav , rahuldav , hea ning eeskujulik .
Õpilastele korraldati pallivõistlusi ja üldse palju spordivõistlusi . Samuti toimusid käsitööringid .
13.01.2007
Õppeained on praegu samad , mis mu isa ajal , ainult ained on põhjalikumaks läinud , samuti on lahenduskäik teistsugune . Tema ajal tuli keskkoolis ühiskonna ja parteiõpetus , mida praegu enam ei ole . Seda taoti pähe nii pioneerilaagrites kui komsomolides .
Kaklusi tol ajal nii väga ei olnud , olid pigem väikseid sõnavahetusi ning müramisi . Muidugi löödi vahepeal , kes tahtis suurem ja tugevam olnud . Õpetaja oli , aga püha ja puutumatu , tal vastu ei öeldud . Isegi , kui selja taga räägiti , vaadati kahele poole , enne kui midagi öeldi . See , kes rääkis õpetajale vastu , see saadeti kohe direktori juurde , kus löödi kas koolist välja või alandati käitumishinnet .
Kooliastme sai lõpetada positiivsete hinnetega , muidugi oli ka suvetöö olemas . See , kes mitu korda jäi istuma , saadeti teise kooli , kus oli kergem .
1. – 8. kl oli algharidus ja 11. kl oli keskkoolitase ning kes läks tehnikumi , sellel oli 3 aastat keskkooli hariduse ja veel kutsehariduse . Ülikoolis oli arstiteadus 5 aastat ja ülejäänud olid tavaliselt 4 . Paljud läksid ülikooli sellepärast , et tahtsid tööle ning omaette korterit . Kuigi tegelikult saavutasid ülikooli haridusega inimesed tihtipeale vähem , kui need , kes tegid musta tööd ning olid lõpetanud vaid 8. kl . Tol ajal ei andud ülikooli suuremat palgatõusu , sellepärast ei austatud tihtipeale haridust .
Diplomeid jagati niiöelda enne ja peale sööki . Lenini pea diplomil peal ning neid jagati nii koolis kui tööl . Tööl kaasnes alati kas 5 või 10 rubla , sest muidu ei tahetud seda diplomit vastu võtta , sest seda ei peetud mitte millekski . Tööl oli ka võistulus , see kelle meeskond võitis , sai teatud rahasumma ning reisi koos kollektiiviga . Üldiselt peeti seda naljaga , et seekord võidame meie ja järgmine võidate teie , kuigi oli ka töökohti , kus võeti seda tõsiselt .
Kui olid pioneeri , korraldati pioneerilaagreid , kokkutulekuid , olid ka lõkkeõhtud ja koosolekud . Tegelikult oli kõik samamoodi , kui praegu , ainult selle vahega , et alguses pidi kuulama kellegi tähtsa mehikese juttu , kui pidulik osa sai läbi , tõugati ikkagi lauad kokku ja hakati tantsima . Olid ka klassiõhtud , kuhu tüdrukud tegid võileibu ning kus samuti tantsiti . Samas olid ka koolidevahelised tutvumisõhtud , kus käidi omavahel tutvumas . Alkoholi tol ajal ei olnud , enne tehnikumi teist kursust ei näinud minu isa sellist asja ja sel ajal olid peaaegu täiskasvanu ka . Samuti ei olnud peol purjus olemist üldse , olid muidugi mõned üksikud , kuid massiliselt seda ei olnud .
Praegusel ajal üritatakse koolis korralda igasugu karnevale , diskosid ja muud sellesarnast , mis tegelikult huvi ei paku .
08.01.2007
Õpilasorganisatsioonid ja huvialaringid
Mu vanaema ajal olid komsomolid . Mu vanaema ei käinud komsomoli , sest tema isa oli suur Eesti pooldaja ning tema ei lubanud . Need , kes sinna läksid , neile tehti ekskursioonid linna . Vanaema arvab , et õpilasorganisatsioonides ei tehtud midagi huvitavat .
Keskkoolis olid juba tantsu- ja lauluringid , kus mu vanaema käis .
13.01.2007
Isa ajal olid pioneerilaagrid ja komsomol , peale pioneerilaagrit pidi minema komsomoli ning kui sinna ei läinud hakkasid isegi õpetajad ning direktor taga kiusama ning vaadati halva pilguga ning oli mustas nimekirjas . See , kes sõjaväkke läks lihtsalt pidi komsomoli minema , sest muidu tehti tal sõjaväes elu lihtsalt liiga kibedaks ja ei lastud elada .
Õpilasorganisatsioonides oli samamoodi – alguses oli lihtsalt jama ja siis ikkagi tantsiti . Mu isa , aga sinna ei jõudnud , sest tal oli viis korda nädalas trenn ning peale trenni enam ei jõutud midagi teha .
Organisatsioonides olemine distsiplineeris ning siis ei jõutud enam tänavatel hulkuda , peale selle tekkis omaette huvigrupp , kes hoidsid omavahel kokku .
Tegelikult olid ka veel motoringid , kes seal olid , sõitsid päevad läbi oma põrisevate mootorratastega ringi .
08.01.2007
Tähtpäevad
Vanaema ajal tähistati kodus jõule , lihavõtteid ja muid sellesarnaseid pühi , koolis aga kõik riiklikud pühad olid hirmustähtsad ja paraadid olid hirmustähtsad , kuhu lihtsalt pidi minema . Paraadid olid 1.mail ja oktoobripühade ajal , kus pidi karjuma ’’ huraa ! ’’ .
Jaanipäeval tuli kogu küla kokku või mindi teise küll . Igatahes toodi õlu mäe otsa ja naised tõid küpsetisi mäe otsa ja sinna tehti suur jaanituli .
Samuti oli noorte jaoks suurem sündmus mardi - ja jaanituli . Seda valmistati ikka kaua ette , mitte nagu nüüd , et õhtul hakatakse alles riideid otsima . Ükskord tegi nende küla isegi näidendi . Käidi läbi mitu küla ja lõpuks tuldi kokku mardi- , kadripidu pidama . Seal söödi , joodi ja tantsiti , üldiselt oli see simmani moodi .
Vanaema ajal enam simmaneid ei olnud , aga tema ema ajal olid simmaniv väga moes , tema ajal olid tavalised peod , kus olid tantsud muusika saatel , kus tantsisid tüdrukud üldjuhul üksida , sest poisid olid sellised arad ja ei tahtnud .
Traditsioonidest oli see , et igal sünnipäeva hommikul lauldi sünnipäevalaps üles .
Lemmik tähtpäevadeks olid siiski lemmikud , sest lastel olid rõõmuks kuuse ehtimine ja piparkookide valmistamine . Jaanituli samamoodi , sest seal tulid kõike noored kokku ja sai tantsida .
14.01.2007
Isa ajal olid põhitähtpäevad jaanipäevad ja jõulud , peale selle sünnipäevad ja juubelid , kuhu tuli kogu suguvõsa kokku .
Jaanilaupäeval mindi kogu perega Kirepile , kus oli ainuke jaanituli . Väiksena olid ema-isaga , vanemana jäid aga hiljemaks sõpradega ning üritasid uusi tutvusi leida . Üldiselt oli seal nagu praegugi , tants ja trall .
Juubelite ajal võtsid ennast kõik töölt vabaks , see oli ka ainuke aeg , kus said inimesed tõeliselt lõõgastuda , sest ei olnud sellist asja , et iga nädal võtame ühe vaba päeva ja lähme välja , kuna tööd oli palju .
Praegusel ajal tähistame perega koos jõule , aastavahetust ning ka jaanipäeva . Aastavahetusel ja jaanipäeval ollakse perega alguses siiski koos , peale seda on aega sõprade jaoks . Samuti toimub emade- ning isadepäeva hommikuti traditsionaalne hommikukohv ning üles äratamine . Maal teeme ka maituld ning peame muidugi ka sünnipäevi .
08.01.2007
Meedia : TV , raadio , ajalehed , ajakirjad , internett
Esimene televiisor osteti siis , kui mu isa oli 5 aastaselt . Peale selle ei olnud laste-saateid iga päev , vaid üle päeviti ning filme lastel vaadata ei lubatud . Samas ei olnud filme ka palju , enamuses näidati vene sõjafilme . Tol ajal oli kaks programmi – üks oli eesti televisioon ja teine oli kesktelevisioon .
Ajalehti ja –kirju käis tol ajal päris palju , sest neid tellida oli suhteliselt odav . Tellimisega oli ka omamoodi , head ajalehed ja – kirjad olid limiidiga . Isa perekonnas käid Eesti Loodus , Noorus , Säde , Nõukogude Naine , kohalik leht ja Rahvahääl .
Välismaa raadiojaamu kuulati ikka , vanaisa kuulas mul Ameerika raadiot , mis siis , et see krigises ja ragises . NSV liit ei tahtnud , et kuulatas välismaiseid raadiojaamu . Mõned isegi lindistasid raadiost lindi peale ja ühe lindi pealt omakorda teise lindi peale , lõpuks ei saadud isegi enam aru , kes esitab või mis lugu on , sest muusika kvaliteet oli alla igasugust arvestust . Pealegi , kellel oli lintmakk , oli tegija . Samamoodi lindistati ümber välismaalt saadetud plaate . Samamoodi ka plakatitega , kus lõpuks oli lihtsalt suur udukogu , et ei saanud enam aru , kas oli mees või naine .
08.01.2007
Mina vaatan telekat suhteliselt vähe , kui vaatan , siis saateid või muusikakanaleid .
Minu peres käib isal mingi ajakiri , aga muidu ostetakse ajalehti ja neid ajakirju , mille teatud nr huvi pakuvad .
Meie peres on internett siiski meelelahutus , ema küll vahepeal teeb mõnda tööasja , aga seda juhtub haru-harva .
Väiksemana tekitas TV peres ikka suuri probleeme , esiteks sellepärast , et siis ei tahtnud laps magama minna ja teine põhjus oli , et saadete maitsed läksid tihti peale kahku . Ka praegust , kui on korteris ka teine telekas , ei jagune maitsed kolme pereliike vahel kaheks vaid üks valib tavaliselt siiski selle , mis meelepärasem on , mitte selle , mida vaadata tahaks . Ma olen suuremaks kasvanud , siis on suhtumine suhteliselt selline , et ise tead , kui kaua üleval oled , üles pead siiski samal ajal tõusma . Kuna arvuti on minu toas , siis küsitakse luba minult , et kas võib minna . Ja sellist olukorda ei teki , nagu telekaga , mis on elutoas ning ühiskasutatav . Samamoodi ei häiri minu arvutis olemine oluliselt vanemaid , sest uks on kinni ning nad peaaegu ei kuulegi seda , kui välja arvata klaviatuuri klõbin .
Arstiabi
Arstiabi oli minu vanaema ajal kallis lõbu . Muidu ei olnud sel perel arstiabi vaja , ainult kui märkimata jätta , et vanaema väike õde suri selletõttu , et arst ei tulnud hobusega , sest oli väga külm talv .
Arstiabi on kindlasti paranenud . Näiteks tema õde põdes vähki ning ravimite tõttu ei pidanud ta valude käes piinlema . Varem ei mindud ka isegi hambaarsti juurde , sest see oli kallis ning raha alati ei olnud , niisiis kannatati .
Praegusel ajal antakse arstidele kommikarpe ning lilli vms. . Kuna mu vanaema oli haiglas õde , siis oli ta ka sünnituste juures . Tol ajal oli kombeks peale sünnitust anda pudel likööri ning tort arstile .
Minu vanaemal ei ole olnud vaja erilisi ravimeid ja neid , mida tal vaja on olnud , neid on ta ka saanud .
14.01.2007
Isa ajal oli nii , et kui vaja oli , mindi arsti juurde , aga heameelega sinna ei mindud . Koolis oli ka arstikontroll ja isegi hambaarst , kuigi seal oli vana , veneaegne puur , mis jäi tihtipeale hambasse kinni , niisiis põgenesid osad isegi koolist ära selleks ajaks , kui arstikontroll tuli . Samas , et keegi arstikabinetist minema ei saaks joosta , toodi terve klass korraga sisse ja pandi uks lukku . Sama lugu oli kaitsesüstidega .
Arstid olid too aeg inimlikumad , kui praegu , praegu on enamusel arstidel selline suhtumine , et kuidas sinust kiiremini lahti saada . Muidugi polnud tollel ajal aparaate ega midagi , aga siiski suhted olid arstidega paremad . Pealegi ei olnud tol ajal perearste nagu praegust , sai minna iga arsti juurde , kelle juurde ainult tahtsid .
Arstidele tehti ikka kingitusi tänutäheks . Kui arst tuli koju anti ikka midagi kaasa , kott õunu või midagi sellist . Arstid pidi käima jala , sest tol ajal polnud veel autosid .
Arstidel ei olnud palju erinevaid tablette , vaid oli paari-nelja sorti tablette – kõhu- , pea- , hambavalu vastu ning palavikualandaja . Oli veel ka ühte sorti salvi ning kui tabletid ja salv ka ei aidanud , siis pandi sinepiplaastreid ja see pidi kohe kindlasti terveks tegema . Üldiselt oli tol ajal inimesed tervemad .
Arstiabi on praegusel ajal siiski kõige kättesaadavam , arst tuleb pea igal ajal koju ning kui ei tule , on võimalik minna kiirabisse või see välja kutsuda .
Arstidele tehakse siiamaani kingitusi , see väljendab tänu ning minu arust on see ilus traditsioon .
Ravimid on kättesaadavamad , sest on rohkem apteeke , kus neid müüakse ning on suurem valik .
12.01.2007
Kokkuvõttes sain ma targemaks , mis on vahe praeguse ja tolle aja igapäeva elus , hariduse , elamis - ja töökoha saamis võimalustes , samuti poelettidel leiduvas .
Nüüd mõistan ka paremini vanemate suhtumist elusse ning praegusesse ühiskonda .
Kasutatud kirjandus :

• Vanaema jutustusi 04. - 05. , 13. – 14. jaanuar 2007
  
• Isa jutustusi 6. , 8. , 12. jaanuar 2007
  
• Enda mõtteid
  
• Vanaema ja tema venna tunnistusi
  
• Isa tunnistusi ja diplomeid
  

17