Mu vanaema sündis 1935 aastal Võrumaal, Antsla vallas. Tal oli üks vend ja kaks õde. Vanaema pere pidas hobuseid. Hobuseid oli umbes kümme. Kuna mu vanaema oli lastest kõige noorem, oli tema kohus hommikul enne kooli minekut hobused koplisse viia ja õhtul samamoodi nad sealt tagasi lauta viia. Koolis käis mu vanaema 7 kilomeetri kaugusel. Tol ajal koolis süüa ei saanud. Tavaliselt pidi ta jalgsi kooli minema, seltsiks oli ainult naabritüdruk. Kuid vahepeal kui vanaema isal oli vaba aega, sai ta vanaema kooli viia hobustevankriga. Kuna tol ajal veel korralikke jalanõusid polnud, olid vaid pastlamoodi jalatsid, mis sooja ei hoidnud ja said ruttu märjaks, siis oligi vanaemal väga hea meel, kui vahel harva isa ta hobustega kooli sõidutas. Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kraaviäärsed läbi käia ja lilli korjata
koolist tulla. 6 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest Minu isa käis koolis 1965. aastast kuni 1973. aastani. Aare Lepp õppis Hargla 8. klassilises algkoolis. See asus Valga rajoonis. Koolimaja on ka praegu olemas ja seal toimuvad ka õppetööd, aga nüüd on selle nimi Hargla põhikool. Kahekordne kivimaja asus kodust nelja kilomeetri kaugusel ning sinna mingi jala või bussiga. Vahepeal sai ka koolist koju rongiga. Tunnid kestsid 45 minutit ja päevas oli 6-8 õppetundi. Ka laupäeviti käidi koolis, aga siis oli ainult neli tundi. Kuna kool polnud eriti suur, ei jagatud klasse paralleelideks. Klassis õppis 20-30, koolis aga 160-240 õpilast. Kuuendast klassist hakkasid pihta eksamid, mille läbimiseks pidi hinne olema vähemalt "3". Hindeid kirjutati numbritega 1-st 5-ni. Koolis oli lastel alati soe toit
Vanaemal oli vanem vend Albert Lebreht ja kaksikud õed Aino ja Maimu. Kuna vanaema Erna ema Ida oli kodune, hoidis Ida minu vanaema lapsepõlves. Minu vanaema isal Rudolfil oli palju tööd pidevalt. Ta valmistas regesid ja vankreid. Lisaks sellele pidas Rudolf ikka talu koos Idaga. Kuna isa oli tööga tihti hõivatud ja ema tegeles talutöödega, siis pidi vend Albert minu vanaema tihti hoidma, aga see ei meeldinud Albertile. Aga Albertil oli üks kaval nipp. Ta tegi vahepeal minu vanaemale haiget ja selletagajärjel hakkas minu vanaema nutma. Nii tuligi Ida minu vanaema juurde ja hoidis teda edasi. Samal ajal Albert hiilis minema. Vanaemal on väga vähe meeles oma emast.Talle meenus oma emast see, kuidas Ida tihti askeldas köögis ja õmbles õmblusmasinaga. Vanaema jälgis alati põnevusega, mida Ida tegi. Ida õmbles alati minu vanaemale riided. Vanaema oli alati väga tagasihoidlik laps, seega ta eriti ei tahtnud endale palju komme ega mänguasju
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline
Suvel tuli üle reedeti kooliaias tööd teha. Nelja peale oli üks suur peenar. Kaks õpilast käisid ühel reedel, teised kaks õpilast teisel reedel. See oli kohustuslik ning õpetajal oli tabel, kuhu ta ülesse märkis, kes on käinud kooliaias tööd tegemas ja kes mitte. Kes suvel kooliaias töötamas ei käinud, pidi ÜKT tunde kooliaastas rohkem tegema. Tuli astuda pioneeriks ja kommunistlikuks nooreks. Kärdlas toimus komsomoli vastuvõtmine, kus tuli lugeda peast tõotus umbes sellise sisuga, et tõotad olla Eesti NSV-le ja oma seltsimeestele truu. Seejärel küsiti Eesti NSV-ga seotud küsimusi. Üks tüdruk, kes ei tahtnud komsomoliga liituda, pandi klassi kinni, et ta seal järele mõtleks. Tüdruk ei astunud ka siis komsomoli. Kui seda tänapäevaga võrrelda, siis on need organisatsioonid nagu tänapäeval kodutütred ja noorkotkad. Tundide ajal oli kohustuslik tsiviilkaitseõppus õhuhäire
Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse Carina Peet Tartu 2014 Sissejuhatus Antud töös uurin ma kolme põlvkonna teabevälju, ühiskonda ning info ringlemise muutust antud ajaperioodi jooksul. Töösse olen kaasatud mina, mu ema Evi ning vanatädi Eha. Analüüsis keskendun ajale, mil kõik kolm isikut on 19-aastased ehk uurin teabevälja aastal 1971, 1992 ning 2014. Selle tõttu on äärmiselt paeluv ajas tagasi minna ning vaadata, kuidas inforinglus on muutunud, mis oli varasemalt teisiti kui on praegu ning kuivõrd on see inimese arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995. aastal, uurin aastat 2014) Mina olen 19-aastane ehk sündinud 1995. aastal
mida mängiti. Lavastuste kunstiline tase oli üldjuhul kõrge ja meelelahutusvormidest oli teater üks haaravamaid. Näiteks oli ülimenukas Estonias mängitav operett ,,Savoy ball". Lavastustesse põimiti peenelt ka propagandat, kuid kriitikameele olemasolu aitas sellest läbi näha. Kinos näidati põhiliselt filme laiast Nõukogude Liidust. Samuti näidati eesti, india ja Ida-Saksa filme. Nende kvaliteet ja kunstiline väärtus ei olnud sageli kiita, kuid vahepeal sattus sekka ka paremaid palasid. Minu ema teabevälja operatiivne kiht oli võrreldes teiste kihtidega suurim. Väärtused, teadmised ja käitumisnormid moodustavad minu ema operatiivses kihis ühesuurused osad. Joonis 2. Minu vanaema (sündinud 1938, teabeväli aastal 1958) 1958. aastal elas minu vanaema Aili-Tiia Tartus ning töötas naha- ja jalatsikombinaadis. Töö juures sai ta mitmeid praktilise suunitlusega väljaõppeid, näiteks esmaabikoolitusi. Samuti oli
kukutas end sillalt lumme ja mängis selles, läks silla alla, kus lund polnud, minategelane jäi silla alla ja ajas sissepääsu lund täis, ta mõtiskles teiste saladuste üle ja mängis seal - minategelane teeb tagasivaate ja meenutab seda päeva, nüüd on kõik muutunud, Juuli, Liisu, vanaema, Kott-Eevald on surnud, Tuksi murdis hunt, Tommi pandi magama - vana aasta viimane päev jätkub, tüdruk unistab, et isa on äkki koju tulnud vahepeal, kuuseehted väljas ja toit ka valmis, ta kiirustas koju ja nägi teel närumeest, keda pelgas, ema ajas närumees naerma (välimuse pärast), - tuppa oli tüdruku imestuseks kuusk ilmunud - ka isa saabus lõpuks koju, kohmitses raadio kallal, teda kutsuti sööma, kuid ta ikka kohmitses tagatoas, andis tütrele kingituse punased dressipüksid - ja ka onu tuli koju tagasi, teda köitsid jõuluroad, mida ta peagi ahmima hakkas, joodi viina,
Minu vanaema meenutusi lapsepõlvest, noorusaastatest ja sõjaajast. Mina Kristel Saareleht kuulasin oma vanaema meenutusi lapsepõlvest,koolipõlvest ja järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alustas vanaema 1944. aa
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
Mälestused Siberist Minu vanaema on sündinud 4.aprillil 1932 a. teise lapsena. tema isa Karl Liivak areteeriti 1945a. Kevadel 25.märtsil , siis areteeriti ta külast palju mehi, vist 14-15 meest. Hiljem sai ta isa neile saata kirja , et talle mõisteti 16a. sunnitööd Siberis. Ta oli Arhangelsis, neli km Valge merest. Et peeti talu Rakke vallas, Liigvallas, siis jäi ta ema (Anette-Therese Liivak, sündinud Kesküla) üksi talu pidama. Sel ajal olid ju suured maksud taludel peal ja ka vilja-kartuli-liha- ja piima normid. Ta õde Aino sünd. 1930 a. 30. juunil , oli Väike-Maarhas Keskkoolis, aga ta talus oli abi vaja , siis pidi tema koolist ära tulema.Vanaema ja tema vend Uno, (sünd. 23.märts 1934) õppisid siis Liigvalla Mittetäielikus Keskoolis. See oli 7.kl koolis, nad pidid ju selle kooli lõpetama. Vanaema lõpetas selle 1947.a. Aga edasi ei saanud ta õppima minna , talus oli abi vaja. Ka Liigvalla kool jäi 4.klassiliseks ja U
), aga pärast palusin vabandust ja olime jälle sõbrad edasi. Kahjuks oli kätte jõudnud päev kojusõiduks. 7. Koju jõudes oli emal juba palju parem ja ma rääkisin talle oma puhkusest. Ka ema oli omale puhkuse võtnud ja imekombel mainis ta isa nime. 8. Läksime Triinuga randa, kus Triinul päikeseprillid ära varastati. Kui me ära tüdisime, helistasime Triinu isale, et ta meile järgi tuleks. Vahepeal kohtasime poiste kampa, kes meid endaga kutsusid, aga me ei läinud. 9. Koristasin enda ja oma õe toad ära, vanaema tõi Jannu koju. Mu ema läks oma sõbrannaga lõbutsema. 10. Esimene koolipäev, meile tuli uus klassikaaslane, keda hakati pidevalt kiusama. 11. Siiri sünnipäev. Jõin ennast veinist purju. Kui ma hakkasin koju minema, Jürgen suudles ja käperdas mind. Jooksin koju, teel
Nõukogude Eesti Kõige pealt rääkisin kommunistlikust Eestist emaga. Ta alustas jutustamist oma 4-5 klassi aegsest elust koolis. Kõigil lastel oli kohustuslik koolivorm, kus tüdrukutel oli ruuduline seelik, sinine vest, tumesinine särk ja poistel olid tumesinised püksid, sinine särk ja vest. Selline vorm kehtis igalpool Eestis. Loomulikult pidi igaüks kandma punast pioneerirätikut. Rätiku sõlme pidi une pealt oskama ja mu ema pesi seda kolm korda nädalas pesuseebiga. Vanaema õpetas kuidas seda perfektselt läbi marli triikida. Lapsed astusid kõigepealt oktoobrilapseks, siis pioneeriks ja siis kommnooreks. Nende kõigi vandeid pidi peast oskama. Kohustluslikud olid ÜKT- ühiskondlikud kasulikud tunnid. Neid pidi saama 4 veerandit ja igas veerandis 36 tundi. ÜKT sai teha näiteks vana paberit viies, lasteaedades abiks käies, õpetajaid aidates või näiteks kooli aknaid pestes. Tunnid toimusid ka laupäeval. Igas klassis oli pi
teineteist. Pisipõnnid kasvasid üheskoos ja neil hakkas tekkima arvamus, et saavad hakkama ka vanemateta ja see arvamus on ajaga vaid süvenenud. Lapsed ei kuula vanemate sõna, arvavad, et on piisavalt targad ja iseteadlikud. Eakaaslased kinnitavad nende arvamust ja ühiselt jõutakse arusaamisele, et kool on igav ning elu on tegelikult palju lihtsam ja toredam, kui täiskasvanud seletavad. Kohustusi neil pole ja need pisikesed ülesanded, mida täiskasvanud vahepeal annavad, on neile vastumeelsed. Kambavaim on see, mis on nende jaoks tähtis, loetakse minuteid, et täiskasvanuikka jõuda ja siis kodust ära minna oma elu peale. Väga vähe on neid peresid, kus koos elavad mitu põlvkonda ja nende suhetes valitseb harmoonia. Hetkel kehtib tõde, et mida kaugemal vanematest ja ämmadest-äiadest elada, seda armsamad teineteisele ollakse. Vaevalt on praegused inimsuhted olnud taotluslikud. Üks väär samm on viinud teiseni ja
Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav… Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”. See rääkis koerast nimega Lontrus, kes pistis plehku Kristiina võtmega. Kirju liblika suvi Illustreerinud Asta Vender Raamat räägib tublist ja hakkajast 10-ne aastasest tüdrukust, kelle nimi on Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
tegemist teha, sest nad ei salli narkomaane. "Ja siis veel see viirus ka veel." Arvamus selle kohta, missugust abi või tuge vajaksid vanglast vabanevad HIV + kinnipeetavad? "Sõltub muidugi inimestest. Üks asi on kodu." Neil Ida-Virumaal on nii, et paljud kodustest ei tea, kuidas nakatutakse. Paljud ei loe ajalehti, kes seda Eesti Televisioonigi vaatab? Ja et midagi ei teata, siis öeldakse, et ära tule koju, meie ei taha haigeks jääda. Teab üht poissi, kellele osteti korter - mine ja ela. Aga poisile olnud see täielik sokk. Läinud sinna korterisse koos vanematega, nii kui need koju läksid, pani kohe ,,punkti", tegi doosi ära. "Nüüd käivad seal kõik narkaritest sõbrad." Ühele teisele koju läinud poisile seadsid vanemad eraldi toa sisse, eraldi toidunõud jne. "Aga on ju küllalt palju neidki, keda üldse näha ei taheta." Neil polevatki muud teha kui tuttavate "narkarite" juurde minna või siis
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
Kuid õnnetuseks polnud tal tahmaklaasi ning ta tegi seda palja silmaga algul kisssitades, kuid hiljem harjus ära. Selle tagajärjel näeb ta küll vasaku, juhtsilmaga küll selgelt, kuid väiksem objekt hajub otse vaadates ära, mistõttu ta peab selle nägemiseks kuidagi külje pealt kõõritama. Seda, miks täpselt nii juhtus, ei teata tänaseni. (Ibid, lk 45) Mõnda aega muusikakeskkoolis õppinud, osteti Urmasele tiibklaver Becker, mis jäeti ühel 1975. aasta augustiööl õue, kuna toas tehti remonti. Urmase tähelepanu köitis sel ööl iseäranis Kassiopeia tähtkuju, mis innustas noormeest improviseerima ning viis tema esimese tähistaevast inspireeritud klaveripala loomiseni. Umbes sel ajal, jälgides iga-aastast augustikuist tähesadu, soovis Urmas, nagu eestlastelgi vanasti nn langevat tähte nähes kombeks teha oli, et ta suudaks elu jooksul
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõ
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone. Tähtsuse alla seatakse hoopis teistsugused asjad. Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraaf
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kertu Tauram Näitleja Ita Ever Referaat Juhendaja: õp H.Väljamäe Keila 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Ita Everi elulugu 4 2. Ita Ever ja Gunnar Kilgas 5 3. Saatuslik reis 6 4. Ita Everi ja Roman 7 5. Ita Ever ja tüdrukud 8 6. Ita Everi etendused ja filmid 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjalid 11 2 Sissejuhatus Ita Ever on Eesti tuntud ning armastatud näitleja. Otsustasin temast referaadi teha, sest ta on mu lemmiknäitleja Eestis. Esimeses peatükis on juttu Ita Everi eluloost. Teiseks peatükis on juttu Ita Everi ja Gunnari kooselust. Kolmandas peatükis räägime Ita Everi saat
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, maadlus, kunsti ring, mu
hoolimata mehe arvamusest? «Väga raske tunne on. Tekivad igasugused hirmud ja hakkan elukaaslase pärast väga muretsema, nii et vahel tekivad isegi pöörased iiveldustunded, füüsilise valu aistingud. Kõige hullem on siis, kui naine valetab kojutulemise kohta: selle asemel, et tulla õigel ajal koju, tuleb 12 tundi hiljem, pärast väidab, et ööbis sõbrannade juures. Viimasel ajal seda pole olnud, aga vahepeal oli. Siis üritasin ennast sundida rahulikuks jääma. Ja kõik muretsemise mõtted peast välja visata. Väga harvadel juhtudel see ka õnnestub, kuid mitte alati. Kui ta palus mul endale pärast 12-tunnist hilinemist järele tulla, helistas, siis mõtlesin, et see oli viimane kord. Aga kui see kordus, jälle siiski andestasin talle.» Kuidas sellest aru saad, et ta on sind petnud? «Tekivad igasugused telefonikõned poole öö ajal ja hommikuti; tema väidab, et helistab
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
Karla lubati jõuludeks koju. Karlal oli probleeme koolis käitumisega ning ta sai ema käest sõimata. Kui isa linnast tagasi tuli, siis unustati Karla tunnistus, sest isa tõi linnast kassi nimega Ants. Alguses urisesid koerad küll Antsu peale kuid pärast said nad hästi läbi. Kassil oli sama maha lõigatud ning ühel pool polnud vurre. 5 Järgmised kaks päeva olid sisustatud jõuludeks ette valmistamisega. Kangaspuud võeti maha ja valmistati palju sööke jõuludeks. Vahepeal aga avastati, et keegi käib toite söömas ilma loata ja kahtlustati kassi, kuid Illimari isa kaitses teda. Ühel hommikul kui Illimari ema läks sahvrisse siis jooksis talle sealt Ants vastu ning siis oli selge, et Ants see söögivaras oli. Illimari isa läks vihaseks ja lubas kassi maha lasta, kui kätte saab, aga ainult sõnadeks see jäigi. Illimar sai jõuludeks uued linnast toodud kamassid. Ta oli nende üle uhke ning nii jäidki talle meelde need
Kuid kõige suuremat rolli mängis hoopis see, et Ullol oli võimalus olla mitme ajaloolise hetke tunnistajaks (Teise maailmasõja aegses Eestis). Näiteks: kui Laidoner allkirjastas venelastega lepingu; kui sakslased põgenesid Eestist ning ajutine valitsus üritas taastada Eesti Vabariiki. 3. Iseloomusta romaani ülesehitust. Romaan on ülesehitatud kronoloogilises järjekorras ehk siis autor alustas Ullo lapsepõlvest ning lõppes siis sellega kuidas Ullo suri. Vahepeal oli küll nii öelda kõrvalehüppeid, kus siis autor kaldus teemaga juba liiga kaugele ajas, kuid siis tuli tagasi ikka aega, millest ta kirjeldas. 4. Kes on Ullo Paerand? Iseloomusta teda erinevatel eluetappidel. Ullo Paeranna elu oli nagu ameerika mäed, kord läks tal elus hästi, kord jällegi halvasti. Üldiselt võib aga öelda, et Ullo oli tark ja andekas inimene, kes ei tikkunud kunagi esiplaanile, kuid teda võib ikkagi silmapaistvaks isikuks nimetada.
Eesti Vabariigi aega. Lastele jutustati sellest lugusid, süstides nii neisse väikeste annuste kaupa patriotismi ja niigi mässumeelsed noored olid iseseisvusmõtetele ideaalseks kasvupinnaseks. Loomulikult oli kodust väljaspool oma meelsuse väljendamine keelatud, kuid väikeseid suures plaanis tähelepandamatuid zeste tehti ikka. Seda iseloomustavad hästi tolleaegse noore Merike Saarepera meenutused: ,,Meie kodus ei olnud see mingi saladus, ainult ema vahepeal hoiatas, et kodust väljaspool midagi ei poetaks. Vanaema rääkis ikka, kuidas Vabariigi ajal elu oli olnud ja rahvustunne tuli juskui iseenesest. See hõõgus koguaeg kuskil ja vahel paiskus välja, siis tuli hästi kiiresti tegu ära teha, sest viis sekundit hiljem enam poleks julenud. Näiteks viisin ajaloo tunnis jutu sõnavabadusele, kord küsisin, et mis siis juhtuks, kui keegi tahaks Liidust välja astuda. Veidral kombel sellest mingit jama ei tulnud, vaikiti maha
Põlevad paberid põllul Kord oli taevas punane ja täis musta suitsu. Teadsime, et Tartu põleb. Olime u. 30km Tartust väljas Ehaveres. Päev hiljem leidsime põldudelt palju põlevaid paberitükke. Mõnel oli kiri isegi loetav. Naiivselt lootsime, et mõni on meie raamat, kuid muidugi kahjuks või õnneks polnud. Mõned olid eestikeelsed ja mõned olid võõrkeelsed. Tartust olid ilmselt põlevatest raamatukogudest ülemiste õhukihtidega need Ehaverre kandunud. Sõja ajal valitses vahepeal selline olukord, et Eesti polnud kellegi oma. Venelased olid taganenud Venemaa poole, sakslased olid kah vahepeal läbi käinud. Osa eesti noori mehi hoidus vene mobilisatsioonist (vene sõjaväkke kohuse kohaselt minemast). Nad peitsid end metsas. Nende jaoks olid määratud ka vene sõjaväelased, kes neid arreteerisid ning põgenemisteid või sildu õhku lasid. Kord tuli mõningatest naistest ja meestest koosnev hävituspataljon meie õuele. Kõige ägedamad ähvardajad olid naised
Uurimustöö Tallinna 21. Kool German Didenko 8c klass Minu imikuiga 0-1a: Mina elasin väiksena Sr.Peterburis, see oli suur linn. Seal ma tegin oma esimesed sammud. Algul roomasin ja ühtäkki tõusin püsti ja käisin 2m. Sellest ajast peale hakkasingi ma käima. Minu esimesed sõnad olid: papa, emme. Õppisin kiiresti rääkima kahte keelt(eesti, vene keelt). Vanaema imikuiga 0-1a: Ta elas maal metsa sees ilma elektrita, telekata, raadiota, telefonita. Neid asju lihtsalt ei saadud. Keegi ei mäleta minu vanaema esimesi samme ja sõnu. Vanavanaema imikuiga 0-1a: Tema elas ka maal metsa sees jõukas talus. Nad elasid ilma elektrita, tulena kasutati puupirdu. Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu. Võrdlus: Minu vanavanaema ja vanaema elasid
Sest päevast saati läks Ain ja ta ema Karja-Maie elu lõbusamaks, sest Ain sai endale sõbrad ja ei olnud enam nii üksik. Aga suvi läks mööda ja tuli talv. Nüüd pidi Ain kooli minema. Tänu sellele et Ain koolis sai käija nägi ta hoolimata keelust oma venda Peeti. Kuid ka talv sai läbi ja nad pidid hüvasti jätma. Kevadel jäeti kool seisma ja kõik lapsed rändasid karjaga haljastele aasadele. Ainult Ain oli kurb sest ta sai viimast korda oma vennaga mõisa sillani kõndida. Vahepeal läksid ilmad ilusamaks ja Junkru-Olga jalutas nukuga väljas. Ja muidugi ei puudunud ka Ain sellest seltsist. Kuid ükskord sai Ain kokku Helene noorema venna Adelberdiga, kes hakkas Aini käest iga suguseid küsimusi küsima kust ta elab , kes ta isa on ja kes ema ja mis tal Olgaga asja on? Lõpetuseks küsis ta Aini käest kas ta lugeda oskab Ain ütles et oskab aga seda kirja mida Adelberg tal lugeda käskis seda ta ei osanud. Seepeale küsis Adelberg kas ta tahab seda õppida
ühiskond kannatasid ka need kirjutised kommunistliku ajuloputuse all. "NSV Liidus ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida ainult Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks. On väidetud, et noored tahtvat lihtsalt tähelepanu äratada, eakaaslaste seast välja paista. Ehkki tahetakse ka seda, on säärased väited üpris vastutustundetud. Meid on lapsepõlvest peale õpetatud: riie ei riku meest ehk sisu on tähtsam kui vorm. Läänes kujundas ühiskond punkarluse sisu ja vormi. Kas maksab uskuda, et koos vormiga, mis on nähtaval, ei ole osaliselt üle võetud ka sisu, kuigi me seda esmapilgul ei märka? Võõra ideoloogia juurutamise üks moodus on enne sisse sokutada võõras vorm, alles pärast sisu. Eesti rockmuusika ajalugu meenutades võib kinnitada, et siin on vorm ja poos mõjustanud sisu, pealegi väga tugevalt. Ametlikult punk-rocki Eestis praegu ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
