Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolme põlvkonna teabevälja analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kolme põlvkonna teabevälja analüüs #1 Kolme põlvkonna teabevälja analüüs #2 Kolme põlvkonna teabevälja analüüs #3 Kolme põlvkonna teabevälja analüüs #4 Kolme põlvkonna teabevälja analüüs #5 Kolme põlvkonna teabevälja analüüs #6 Kolme põlvkonna teabevälja analüüs #7 Kolme põlvkonna teabevälja analüüs #8 Kolme põlvkonna teabevälja analüüs #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Antud töös uurin ma kolme põlvkonna teabevälju, ühiskonda ning info ringlemise muutust antud ajaperioodi jooksul. Töösse olen kaasatud mina, mu ema Evi ning vanatädi Eha. Analüüsis keskendun ajale, mil kõik kolm isikut on 19-aastased ehk uurin teabevälja aastal 1971, 1992 ning 2014. Selle tõttu on äärmiselt paeluv ajas tagasi minna ning vaadata, kuidas inforinglus on muutunud, mis oli varasemalt teisiti kui on praegu ning kuivõrd on see inimese arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Teabeväli

Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi,

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
thumbnail
15
docx

Ilmar Valge ELULUGU

VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tö

Ajalugu
thumbnail
8
pdf

Spiritism

«Ja mitte ainult üks paar. Kokku kolm, justkui oleks kolm inimest toas olnud!». Väga vihaselt ründab poltergeist ka Kristiina voodit. «Alles ta kergitas voodit koos tüdrukuga. Eile hommikul, kui kedagi kodus polnud, viskas aga kapi ümber,» näitab Evi mööblitükke, mis poltergeist kohalt nihutanud või lausa mööda korterit lennutanud Et Evi jutt ringi lendavast kodukraamist pole pelk jutt, kinnitavad täkkeid täis toauksed. «Uste vastu on kõikvõimalikud asjad lennanud. Kolme kuuga on iga päev purunenud 3-4 asja. Näiteks olen ilma jäänud kolmest seinakellast ja raadiost. Köögis on toit külmkapist välja kistud ja pliidilt maha lükatud. Esikus raske pesukorv korduvalt pikali olnud...» ei lõpe Evi ahastus. Kord läinud Evi esikusse ning palunud vaimul pesukorv uuesti püsti tõsta. «Läksin vahepeal kööki ja tagasi tulles oligi see jälle püsti. Kuigi vale koha peal,» imestab naine. Evi tunnistab, et on kummitust korra ka oma silmaga näinud

Psühholoogia
thumbnail
24
odt

5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU

Bundesliigas EHV Aues mängivat Janar Mägi, Sveitsi Meistriliiga Thuni Wackeri meeskonnas mänginud Kaupo Liivat, Hispaania Bundesliigas Labaro Toledo, Saksamaa 2. Bundesliigas SV Anhalt 18 Bernburgis ja nüüd Hispaania 2. Bundesliigas Bidasoa Irunis mängivat Risto Leppa ning Sveitsi Meistriliiga Kadetten Schaffhausen Handballis mängivat Mait Patraili. 6 õpilast oskasid nimetada kolme käsipalliklubi HC Kehra endist mängijat ­ Jaan Kauget, kes mängib Soome Meistriliiga Siuntio IF-is, väravavahti Marius Aleksejevit, kes on mänginud Soome klubis Siuntio IF ja nüüd mängib Sveitsi Meistriliiga HC Kriens-Luzerni ning Indrek Lillsood, kes on mänginud Soome käsipalliklubis Riihimäki Cocks. Veel nimetasid õpilased Soome Meistriliigas Riihimäki Cocksis mängivat Valdar Noodlat.34 35 15 3

Antropoloogia
thumbnail
17
doc

Põlvkondade vahelised erinevused

loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vähem ühesuurust tuba , kaks koridori , suur köök , vannituba ning wc . See maja oli jaotatud kolme perekonna vahel , kuna ruumi oli ühele liiga palju . Lõpuks elas seal siiski vaid üks perekond ­ minu vanavanemad ning nende lapsed . Mööblit tehti üldjuhul ise või kui ise ei osanud teha , lasti kellelgi teisel teha . Üldjuhul siiski oskasid enamus meestest laudu , toole , voodeid ise teha . Kapid osteti poest . Mu vanaema rääkis , et tal ei olnud alguses kappi . Tema isa oli teinud nagi ning sinna peale oli pandud valge riie , et riided ära ei tolmuks .

Ajalugu
thumbnail
32
odt

Eesti punk

Töö käigus uurin inimeste isiklikku arvamust, pungi kohta ja uurisin mis on nende arust Eesti pungis muutunud. Samas refereerin raamatutest ning ajalehtede artiklitest enamasti kõige kuulsamate punkarite mälestusi ja seisukohti. Allikmaterjalideks on vastavasisulised raamatud, ajalehe artiklid jne. Üks põhilisi raamatuid suure osa infoga on Tony Blackplait´i & Cat Boomfield´i "Eesti punk 1976-1990.Anarhia ENSV-s". Samuti on välja otsitud ajalehe artikleid ning tehtud intervjuu kolme endise punkariga. Tänan oma juhendajat Helve Leesi. 3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS Inglise keeles tähendab punk viletsat, kogemusteta noorukit. 60ndatel hakati kutsuma garaazis tegutsevaid lärmakaid noorte bände, kes tegelikult ei teadnud pillimängimisest midagi, sõnaga `punk`. Eestis mõistetakse selle all muusika- ja elustiili, mis teatud ajal oli üks väga tähtis subkultuur

Uurimustöö
thumbnail
24
pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga ­ nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli

Ühiskond
thumbnail
3
docx

Raimond Valgre

RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Algk

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun