"Agu Sihvka Annab Aru" Jaan Rannap Kuidas Me Korraldasime Öise Häire Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama selest lõkkeõhtust, kus meil oli külas kirjanik. Ta küsis: "Kuidas saab pioneerielu muuta huvitavamaks?" Ning vastas ise: "Igaüks peab igavuse vastu välja astuma." Kui järgmisel õhtul määrati mind ja Kiilikest laagri öövalvesse, tuli Kiilikesel see meelde. Ja kui kõik olid juba kõvasti magama jäänud, ütles ta: "Igavus tahab ära tappa. Nüüd on meie kohus selle vastu välja astuda." Ja tegi ettepaneku rühmanõukogu esimehe Silvi Kullerkupu telki kärnkonn viia. Nagu igaüks teab, on laagri öövalvurite ülesandeks valvata laagri territooriumi korra järele. Sellepärast ei jäänud ma niisuguse plaaniga nõusse. Pealegi ei olnud konna kusagilt võtta. Aga Kiilike ütles: "Siis te...
TÖÖLEHT: Piret Tali ,,Pioneer Viru tänavast. Stagna-aja koolilood" 1. Seleta mõistete tähendusi: tuusik, suure vaevaga saadud luba, et kuhugi puhkama sõita, või pioneerilaagrisse saada Artek, pioneerilaager eeskujulikele pioneeridele oivik, eeskujulik õpilane (pioneeri)malev, noortele pioneeridele esimese töökogemuse saamiseks (suvel) pilotka, pioneeri müts oktoobrilaps, esimesest kuni kolmanda klassini enne pioneeriks saamist olid oktoobrilapsed patseerimine, mõttetult ringi kusagil käimine patseerimine, öösel magaja näo hambapastaga määrimine venestamine, vene keelele eelisseisundi andmine,vene kommete ülevõtmine
Ka kõrvalhoonetest on paljud kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esinduslikumad neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi seminare konverentse, pidusid jne. Samuti saab seal ööbida. Mõisa viimane omanik Friedrich von Berg (18451938) oli tuntud sordiaretaja. 19. sajandi lõpul aretas ta kohalikele oludele väga sobiva rukkisordi Sangaste. Friedrich von Berg oli ka Liivimaa üks esimesi autoomanikke ning autonduse eestvedaja Lõuna Eestis. Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Sangaste
Sagnitz) von Bergid. Von Bergide omandusse jäi mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni. 1870-80tel aastatel Friedrich von Bergi poolt esinduslikult välja ehitatud mõis on Eesti üks kaunimaid ja omanäolisemaid. Peamiselt kahekorruselise sopilise peahoone lasi mõisaomanik projekteerida arhitekt Otto Pius Hippiusel. Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi - seminare konverentse, pidusid jne. Arhitektuur 1883. aastal valminud historitsistlik hoone on väga liigendatud ning on saanud suuri mõjutusi neogootikast. Hoone fassaadi kaunistab neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni esimene korrus on lahtine võlvitud katusealune, millel on huvitav efekt - ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus.
Esimesel korrusel paikneb suur saal. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Nõukogude okupatsiooni algperioodil kasutati lossi heinaküünina. 1969. aastast oli ta Tartu Kammivabriku (hilisem AS Estiko) pioneerilaager. 1993. aastal andis majandusministeerium lossi AS Real Reiside-le rendile. Aastal 2000 andis majandusministeerium lossi üle Sangaste vallale, kes lõpetas senise rendilepingu ning asutas sihtasutuse lossi korrashoidmiseks ja arendamiseks. Täna tegutseb loss hotellina ja restoranina ning on populaarne pulma- ja peokoht. Sangaste loss on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis. Sangaste loss
Veel suvitasid siin Estonia teatri solist A. Arder, tantsumemm A. Raudkats, Soome metsateadlane ja suursaadik Eestis E. Vesterinen. Aastatel 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu suvelaager, kus kasvatati ja karastati poisse ning anti neile kaasa isamaatruu ellusuhtumine. 1936. Aastal, kaks nädalat enne Berliini olümpiamänge, treenis Kõrvemaal Eesti korvpallikoondis. Kuni 1953. aastani oli seal pioneerilaager. Nõukogude võimu algusaastatel ja II maailmasõja ajal peitsid end Põhja-Kõrvemaa metsasügavustes paljud uue võimu vastased. KASUTATUD ALLIKAD https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvemaa_maastikukaitseala https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-K%C3%B5rvemaa_looduskaitseala http://vanaveeb.kuusalu.ee/keskkond%20ja%20infastruktuur/loodus/loodusressursid http://entsyklopeedia.ee/artikkel/k%C3%B5rvemaa1 https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rvemaa http://loodusegakoos
Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud m...
kahhelahjud. Nii lossi maalilises ülesehituses kui ka põhiplaanis on tunda meistri kätt. Osaliselt säilinud ka peahoonest varasemad hooned. Ka kõrvalhoonetest on palju kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esindulikumad olid keskaegset linnust meenutav tallikompleks, laudahoone ning väike veetorn. Peahoone taga teasel pool tiik on liigirikas metsapark, kus huvitavamad puud- ja põõsaliigid on õppe-eesmärgil nimesiltidega varustatud. Nõukogude ajal oli mõisas puhkekodu ja pioneerilaager, praegu on ta kasutusel mitmesuguste seminaride, konverentside, pidude jne korraldamise paigana. Mõisast kihelkonnakeskusse suundunud viie kilomeetri pikkusest alleest on säilinud vaid üks puurida. (Praust, 2008) Lk 257-26 1912.aastal tunnistati Sangaste mõis Venemaa parimaks majapidamiseks. Mõisate võõrandamise järel jäi Sangaste mõisa süda edasi krahv Bergile rendile. Neogooti vormingutes peahoone valmis 1883.aastal. (Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
