Vene aeg (3)

VENE AEG

• POLIITILINE KORRALDUS:
  

• Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu
  
• Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang )
  
• Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule)
  

• BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:
  

• Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel
  
• Säilus luteriusk
  
• Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem
  
• Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid
  
• Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon )
  
• Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele
  
• Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud
  

• BALTI ERIKORRA TÄHENDUS:
  

• Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel
  
• Säilitas siinse maa kultuuri omapära
  
• Takistas kolonisatsiooni
  
• Võimaldas säilitada sidemeid Lääne-Euroopaga (eriti kultuuriruumiga)
  

• KATARIINA II (1762 – 1796) ÜMBERKORRALDUSED:
  

• 1783 – Balti provintside uus halduskorralkdus
  

• Kubermangu etteotsa sai asehaldur
  
• Eestimaa kubermangu lisati Paldiski maakond
  
• Liivimaa kubermangus eraldati Pärnumaast viljandimaa ja Tartumaast Võrumaa
  
• Kõik maakonnakeskused said linnaõigused (12 linna)
  

• Kubermangude poliitiline korraldus muudeti Venemaa omaga sarnaseks (sadeti laiali raed ning maanõunike kolleegiumid)
  
• Kõik mõisnikud said võrdsed õigused
  
• Linnades said kõik majaomanikud kodanikuõigused
  
• Seati sisse pearaha maks
  

• MAJANDUS 18. SAJANDIL
  

• Peamist osa etendas viljakaubandus
  
• Venemaale hakati müüma viljast põletatud viina
  
• Ulatuslikum loomakasvatus mõisates
  
• Peamiseks kaubandusviisiks jäi merekaubandus
  
• Peamiseks sisseveoartikliks oli sool, raud, tubakas , heeringas, luksuskaubad, riie jms
  
• Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms
  
• Hoogustus manufakruuride rajamine
  

• TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL:
  

• Oukord oli väga raske
  
• Talupoegade maade vähendamine, et suurendada mõisa põlde
  
• Talupoja koormiste tõus
  
• 1739. aastal Roseni deklaratsioon
  

* Vallutusest saati on talupoeg olnud pärisori
* Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle
* Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust
* Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma

• 1765 . aastal Browne nn positiivsed määrused
  

* Talurahvas sai õiguse vallasvarale
* Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul
* Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta)
* Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi
* Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse

• PEARAHARAHUTUSED JA PUUAIASÕDA:
  

• Puhkesid 1784 . aastal peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist
  
• Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist
  
• Paljudes mõisates jäeti tööle minemata
  
• Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad
  
• Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel
  
• Ulatuslikum neist oli nn Puuaiasõda, mis toimus Räpina mõisas, kus hukkus viis eesti talupoega
  

• VENE-ROOTSI SÕDA:
  

• Rootsi soovis vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti- ja Liivimaad
  
• Esimene katse 1741. – 1743 . aastatel lõppes Rootsi uute alade kaotusega Soomes
  
• 1788.a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Venemaa sõda Türgiga
  
• Sõjategevus takerdus, sest Rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada.
  
• 1790. aastal korraldasid rootslased ootamatu dessandi Paldiskisse ning sundisid kohaliku garnisoni kapituleeruma
  
• Rootsi püüdis oma kätte saada ka Tallinnat kuid sõda lõppes 13. mail 1790. aastal toimunud Tallinna merelahingus Rootsi lüüasaamisega
  
• Sõlmiti Värala vaherahu sõjaeelse korra taastamisega