Suunaventiilid ja suunaventiilide tingmärgid (0)

Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid
8 Suunaventiilid Suunaventiili olekuid tähistatakse väikeste tähtedega "a" ja "b". Selel 8.3 Suunaventiilideks nimetatakse kõiki neid toodud suunaventiilid milledel on kaks ventiile, mille abil hüdrosüsteemis ja kolm olekut. Suunaventiilis kus on 3 toimub hüdroajamite käivitamine ning olekut on keskmine neutraalolek, mida peatamine. tähistatakse "0" ning milles on suunaventiil kui teda ei mõjutata 8.1 Suunaventiilide tingmärgid juhtsisendite kaudu.
Suunaventiili tähistuses näitab esimene number suunaventiili avade arvu (väljaarvatud juhtimisavad) ja teine number suunaventiili olekute arvu. Näiteks: 2/2 suunaventiil 2 ava, 2 olekut (sele 8.1) Sele 8.3 ­ Suunaventiili baassümbol
Sele 8.1 ­ 2/2 suunaventiil Sele 8.4 ­ 4/3 suunaventiili tähis koos 4/3 suunaventiil 4 ava, 3 olekut juhtimisviiside ja liiteavade tähistusega (sele 8.2) Selel 8.5 on esitatud enam levinud ventiili olekute tingmärgid
P = Sissevool (pumbast) T = Väljavool (reservuaari) A,B = Tööavad
Sele 8.2 ­ 4/3 suunaventiil
82 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid
Töö- ja üleminekuolekud 3-Liiteava 2-Liiteava 4- Liiteava
Sele 8.5 ­ Enamlevinud olekute tingmärgid
83 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid
8.2 Suunaventiilide konstruktsioonid See millal on kasutusel vahetu juhtimisega ja millal võimendusega Suunaventiile on kolme tüüpi: juhtimine, sõltub vajalikust juhtimisjõust ehk suunaventiili mõõtmetest - siiberventiilid (kolviga) - klappventiilid Vahetu juhtimisega siiberventiilid - siiberventiilid (plaadiga, pöördsiibriga) Vahetu juhtimisega siiberventiilides Enim on kasutusel kolviga siiber - juhitakse ventiili siibrit vahetult ventiilid , kuna neil on mitmeid eeliseid elektromagneti, pneumo -/ hüdrosilindri võrreldes teiste ventiilitüüpidega: või hoovaga ilma lisavõimenduseta.
- lihtne konstruktsioon Elektrilise juhtimisega siiberventiilid - hea jõudude tasakaalustus ja seetõttu ka väike võimsustarve juhtimisel Selline juhtimismoodus on kõige - suur tüüritav võimsus laiemalt kasutusel olev suunaventiilide - väikesed kaod juhtimismoodus. Kasutusel on neli - palju erinevaid juhtimismoodusi. erinevat tüüpi magnetit:
Siiberventiilid (kolviga) - õhuga ümbritsetud alalisvoolumagnet ehk kuiv magnet Siiberventiilides paikneb ventiili - õlis paiknev alalisvoolumagnet ehk korpuses liikuv siiber. Sõltuvalt ventiili märg magnet. Sellise magneti ankur liiteavade arvust on ventiili korpuses liigub õlis ja magneti enda korpus on kaks või rohkem rõngaskanalit. Sõltuvalt seotud hüdrosüsteemiga. siibri asendist on rõngaskanalid - õhuga ümbritsetud vahelduvvoolu- omavahel ühenduses või eraldatud. magnet Seda tüüpi suunaventiilides toimub - õlis paiknev vahelduvvoolumagnet tihendamine siibri ja ventiili korpuse vahel, mille tihendusaste sõltub nende Alalisvoolumagneteid iseloomustab omavahelisest lõtkust ja töövedeliku kõrge töökindlus ja võimalus juhtida viskoossusest. Eriti kõrgetel töörõhkudel vehtiili siibrit sujuvalt. Alalisvoolu- (200-­ 350 bar) võivad ventiilis tekkivad magnet ei kuumene üle kui ankur ei liigu lekked olla nii suured et neid tuleks mingil põhjusel täies ulatuses (siibri eraldi arvestada. kinnikiilumine). Ta sobib rakendustesse Siiberventiile on kahte tüüpi: kus lülitusi tehakse suhteliselt suure - vahetu juhtimisega sagedusega. - võimendusega juhtimisega
84 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid
Vahelduvvoolumagneteid ise- Selel 8.6 on toodud kolme olekuga loomustavad tüüpiliselt lühikesed siiberventiili ehitus. Antud. ventiili lülitumisajad. Juhul kui juhitakse vasakult alalisvoolumagnetiga vahelduvvoolumagneti andur ei saa 4 ja paremalt vahelduvvoolumagnetiga sooritada täisliikumist kuumeneb näiteks 5. Mõlemad magnetid paiknevad õlis õlis paiknev magnet üle umbes 1-1,5 (korpused on ühenduses õli tunniga. tagasivoolukanaliga).
Sele 8.6 ­ Kolmekambriline siiberventiil
Sele 8.7 ­ Viiekambriline siiberventiil
85 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid
Sellist ventiili nimetatakse Pneumaatiline ja hüdrauliline juhtimine kolmekambriliseks ventiiliks. Magnetite korpustele toetuvad vedrud 6 hoiavad neutraalolekus siibrit 8 keskmises asendis. Kõnealused magnetid on varustatud ka käsijuhtimisega 7, mille abil on lihtne testida ventiili funktsioneerimist
Mehaaniline ja käsijuhtimine Sele 8.9 ­ Pneumaatiline- (ülemine) ja hüdrauliline juhtimine Selel 8.8 on toodud käsitsi hoovaga juhitav siiberventiil. Kuna siiber on Siibri juhtimine toimub juhtimissilindri 2 hoovaga seotud järgib siiber hoova 1 abil (sele 8.10). Siibri asend fikseeritakse liikumist. Kui juhttoime kaob liigub lukusti 3 abil. Siiber ei ole jäigalt seotud siiber vedrude 3 mõjul keskasendisse. juhtimissilindriga. Kahte juhtimis- Juhul kui ventiili juhtimisel kasutatakse silindrit vajatakse juhul kui siibril on lukustust jääb siiber peale juhttoime kaks stabiilset tööasendit ja mehaaniline kõrvaldamist valitud olekusse. lukustus , ventiilil puuduvad siibrit Tagasiliikumine toimub täiendava tsentreerivat vedrud või siibril on kolm juhttoimega. tööasendit. Ühest juhtimissilindrist piisab kui kahe asendiga ventiilis viiakse siiber lähteasendisse vedruga .
Võimendusega siiberventiilid
Võimendusega siiberventiile kasutatakse juhul kui on tegemist suurte hüdrauliliste võimsustega. Põhjuseks võimenduse kasutamisele on siibri juhtimiseks vajalike jõudude suurus. Võimendusega siiberventiil koosneb põhiventiilist 1 ja juhtimisventiilist 2 (sele 8.12). Juhtimisventiili juhitakse üldjuhul elektriliselt ja tema ülesandeks on võimendada põhiventiili siibri liigutamiseks vajalikke hüdraulilisi Sele 8.8 ­ Käsijuhtimisega siiberventiil signaale.
86 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid
Sele 8.10 ­ Pneumaatiliselt juhitav kaheasendiline siiberventiil
Vedrudega tsentreeritava siibriga vabastab vedrukambri rõhu alt. Vedru võimendusega siiberventiil 4.2 tõukab aga siibri tagasi keskasendisse. Magneti "b" juhtimis- Selel 8.12 on toodud võimendusega toime on analoogiline. Antud ventiilide elektriliselt juhitav 4/3 siiberventiil. kasutamisel tuleb arvestada, et peasiibri Põhiventiili siiber 3 tsentreeritakse juhtimiseks on vajalik mingi minimaalne neutraalses olekus vedrudega 4.1 ja 4.2, rõhk. mõlemad vedrukambrid on neutraalasendis juhtimisventiili kaudu ühendatud reservuaariga ja seega puudub neis rõhk. Töövedelik juhitakse juhtimisventiili kanali 5 kaudu kuhu see juhitakse sisemiselt või väliselt. Näiteks kui pingestada elektromagnet "a" liigub juhtimisventiili siiber vasakule, vasakusse vedru- kambrisse juhitakse töövedelik, mis mõjudes siibri otspinnale lükkab siibri paremasse piirasendisse ühendades omavahel kokku liiteavad P ja B ning A ja T. Kui vabastada magnet pinge alt liigub juhtventiili siiber Sele 8.11 ­ Selel 8.12 toodud ventiili keskasendisse ja tingmärk
87 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid
Sele 8.12 ­ Elektriliselt juhitav võimendusega 4/3 siiberventiil, siiber vedrudega tsentreeritav
spetsiaalsed komponendid Klappventiilid - kasutatakse suurtel rõhkudel kuna puudub siibri kinnikiilumise oht (rõhust Klappventiilides kasutatakse töövedeliku põhjustatud siibri kuju muutus) ning voolamise juhtimiseks sobivaid klappe puuduvad lekked. (sele 7.11). Nende omapäraks on see, et - klappide väikese liikumisulatuse tõttu mida suurem on töörõhk seda parem on tekivad ventiilis suured rõhulangused tihendus klappides. - võimsuskadu mittetäieliku jõudude Klappventiilide põhiomadusteks on: tasakaalustamise tõttu pumba teljel
- lekete puudumine Klappventiile valmistatakse nii vahetu - võimalikud on pikad seisakuajad kuna kui ka võimendusega juhtimisega. nendes puudub oht siibri kinnijäämiseks - ventiili sulgemiseks pole vajalikud
88 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid
Vahetu juhtimisega klappventiilid Algolekus surub vedru 2 sulgurelemendina toimiva kuuli vasakule Klappventiili näitena vaatleme vahetu pesasse 3 (sele 8.13). Algolekus on juhtimisega elektrilise juhtimisega 3/2 avatud vedeliku läbipääs avast P avasse klappventiili ehitust (sele 8.13). A ja liiteava T on suletud. Ventiili juhtimine toimub magnetiga. Juhtimistoime kantakse kuulile 1 hoovaga 5. Kuul 1 lükatakse paremale ning kuul suleb ava 8. Ava P on seejärel suletud ja ühendus A T avatud. Klappventiilidel ei ole nii palju olekuid kui siiberventiilidel. Kui soovitakse saada. selel 8.15 struktuuriga klappventiili tuleb kasutada kahe kuulklapiga klappventiili (sele8.16)
Sele 8.15 ­ Kahe kuuliga suunaventiil Sele 8.13 ­ Elektriliselt juhitav 3/2 klappventiil
Selel 8.14 on toodud antud ventiili tingmärk
Sele 8.14 ­ Ühe kuuliga suunaventiil
Sele 8.16 - Elektriliselt juhitav 3/2 klappventiil
89 Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid
90