Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pneumaatika ülesanded (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pneumaatika ülesanded #1 Pneumaatika ülesanded #2 Pneumaatika ülesanded #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laikum Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
97
pdf

Pneumaatika alused

PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................

Ohuõpetus
thumbnail
48
ppt

Pneumaatika alused

Pneumaatika alused Arno Lill 2015 - 2018 Sissejuhatus Pneumaatika on õpetus suruõhu kasutamisest mehhaanilise töö tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 ­ 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid jõudusid, kasutatakse rõhku kuni 18 bar (erandina ka 40 bar). Sissejuhatus Kõik suruõhusüsteemid koosnevad järgmistest osadest: suruõhu tootmine suruõhu ettevalmistamine suruõhu jaotamine suruõhu kasutamine täiturseadmete abil Suruõhuseadmed on suhteliselt lihtsa ehitusega ja o

Automaatika
thumbnail
14
pdf

Pneumaatika töö

Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstruktsiooni ja hoolduse lihtsus Pneumoenergiat on lihtne muundada nii lineaar- kui pöördliikumiseks Kõrged töökiirused Reguleeritavus Tundetus välistingimuste mõjule (rasked tingimused- tolm, temperatuur, niiskus) Seadmete töökindlus ja pikk tööiga Tule- ja plahvatusohutus Ökoloogiline puhtus Suhteliselt tundetu ülekoormusele 3. Pneumaatika puudused (nt

Pneumaatika
thumbnail
24
docx

Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded

8*0,8=6,4g/m3 Arvutan ühes tunnis kompressorisse tuleva õhu veesisalduse: 125*6,4=800g/h 0,8 l/h Arvutan õhu veesisalduse järeljahuti väljundis. Suruõhu ruumala peale kokkusurumist: V2 ­suruõhuruumala peale kokkusurumist, m3; V1 ­ruumala enne kokkusurumist, mis on võrdne pumba tootlikusega ühes tunnis, m3; p1 ­absoluutne õhurõhk enne kokkusurumist, bar; p2 ­absoluutne õhurõhk peale kokkusurumist, bar. Graafikult, sele24(Rein S. (2007). Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 27 lk.), saame õhu kastepunktiks temperatuuril 27oC 25 g/m3 Leian suruõhu absoluutse niiskusesisalduse, 30% suhtelise niskuse korral: 25*0,3=7,5 g/m3 Arvutan järeljahutist väljuva õhu sisalduse: 7,5*15,6117g/h=0,117 l/h Arvutan järeljahutis ühe tunni joooksul eralduva vee koguse: 0,8-0,117=0,683 l/h Vastus: Ühes tunnis eraldub 0,683 liitrit vett kompressori järeljahutis. Ülessanne 13 (variant 4)

Hüdraulika ja pneumaatika
thumbnail
28
doc

Pneumaatika projekt

....................................................................................26 Kokkuvõte.................................................................................................................................27 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 28 2 Sissejuhatus Käesoleva projekti eesmärkiks on rakendada pneumaatika kursuse käigus omandatud teadmisi praktikasse. Ülesande alusel tuleb koostada pneumaatiline skeem, teha vajalikud arvutused ning valida tootekataloogidest õiged seadmed. Õigesti valitud seadmetele tuleb võrdluseks tuua ka valesti valitud seadmed. Eesmärgiks on avardada silmaringi ning uurida millised firmad pneumaatilisi seadmeid toodavad. 3 Lahenduskäik Andmed Jõud, mida arendab esimene silinder 1A F1 =3000N

Pneumaatika
thumbnail
7
docx

Pneumaatika

Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellepärast vaadeldakse sageli ved

Pneumaatika ja hüdraulika
thumbnail
5
doc

Pneumaatika

Põltsamaa ametikool Pneomaatika Kodunetöö A1 Mauno Piho Kaarlimõisa2008 Tsentrifugaalpumba käivitamine ja pumbajaama juhtimine 3.3.1 Tsentrifugaalpumba käivitamine Pump käivitatakse tavaliselt rez^iimil, mil ta vajab mootorilt kõige vähem võimsust ­ tühijooksul. Tsentrifugaalpumbal on vähim võimsus nullvooluhulga korral. See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust: · pump käivitatakse avatud siibriga (enamasti siis kui pole hüdraulilise löögi ohtu) · pumba käivitamisega koos hakatakse avama ka siibrit · pump käivitatakse, kontrollitakse, et survetorus on tekkinud surve ja siis avatakse siiber 1 ­ tööratas 2 ­ töörattalaba 3 ­ spiraal

Pneumaatika
thumbnail
88
pdf

Elektropneumaatika alused

10. Kasutatud kirjandus 44 Sis'sejüĮrätg3:'' :"'' FESTO DtrDACT : l:".'' !:': "" " I., Į.Sissejuhatus Kaasaegsetes automaatįkaseadmetes on laialdaselt kasutusel automaatika- vahendid, mis ei baseeru ainult pneumaatika komponentideĮ, vaid sisaldavaa lisaks ka elektrilisi komponente. SelĮine kombinatsioon annab mitrneicļ eeĮiseid võrreldes nn. "puhaste'' pneumaatikaseadmetega nagu : l. Seoses sellega, et elektropneumaatikaseadmetes otr täitruitena kastrtuseĪ pneumoajamid säilitavad antud seadmed kõik pneumaatiliste ajamite poolt pakutavad eelised (tundetus ülekoormusele, lineaarsete liiļąrmistt, Įihtne realiseerįm ine, lihtne reņleeritavĮļS, jne. ) ; 2

Automaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun