100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
116 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laikum
Õppematerjali autor
d) Turbiinid.[2.] KOKKUVÕTE Kuna nii täitureid kui ka nende juhtimisviise on erinevaid, siis on väga oluline valida endale sobivaimad. Samuti on oluline pneumojaotite õige paigutus, mis tagab nende stabiilse töö ning lihtsa juurdepääsu ning hooldamise ja vajadusel parandamise. Silmas tuleks pidada ka süsteemi seadistamise ja tulevase laiendamise võimalusi ja lihtsust. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Pneumaatika ja hüdraulika alused e- kursus. Pneumaatilised täiturid. Pärnumaa Kutsehariduskeskus http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/pneumaatika_ja_hudraulika_alused/? KURSUSE_TEEMAD:PNEUMAATIKA.:Pneumaatilised_t%E4iturid 2. Pneumaatika alused. Õpik. Koostanud Rein Uulma 3. Pneumaatiliste juhtimiskomponentide klassifikatsioon. E- õpe. http://www.eope.ee/download/euni_repository/file/1790/mehhatroonikaseadmed_ 31.05.2011.zip/Taiturid_11.html 4. Technological studies
1.Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, suhteliselt madal kasutegur. 2. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud. Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist, võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil; jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, v?
Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstruktsiooni ja hoolduse lihtsus Pneumoenergiat on lihtne muundada nii lineaar- kui pöördliikumiseks Kõrged töökiirused Reguleeritavus Tundetus välistingimuste mõjule (rasked tingimused- tolm, temperatuur, niiskus) Seadmete töökindlus ja pikk tööiga Tule- ja plahvatusohutus Ökoloogiline puhtus Suhteliselt tundetu ülekoormusele 3. Pneumaatika puudused (nt
Puuduseks on reguleerimisel tekkiv võimsuse kadu, kuna vedelik, mis vooluhulga reguleerimisel jääb pumba poolt antavast üle, suunatakse kasulikku töödtegemata tagasi paaki. 20. Millest on sõltuvad hüdrosilindrist saadava jõu ja liikumiskiiruse suurus? Hüdrosilindrilt saadava jõu ja liikumisekiirus sõltub silindri ristlõikepindalast( A ) Kiirus( V) = q/A ja Jõud( F) = pA 21. Suruõhu süsteemi komponendid ja nende ülesanded. Eelfilter- õhu puhastamine tolmust, mustusest ja niiskusest. Kompressor- õhu kokkusurumine, millega kaasneb õli, õli põlemisjääkide ja kulumisel tekkivate osakeste sattumine õhku. Jahuti- kukkusurumisel kuumenenud õhu jahutamine koos vee eraldamisega. Filter või separaator- õhu puhastamine tahketest (ja õli-) osakestest. Õhu kuivati- õhu niiskuse sisalduse vähendamine nõutava tasemeni. Õhu koguja- õhu säiltamine.
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................
PNEUMAATIKA ALUSED Koostas: Rein Uulma Sisukord 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud............................................................................ 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .................................................................................................
Kontrolltöö nr.3D. 1.Elastse tagasisidega kaudtoimega kõigereziimse pöörlemissageduse regulaatori kinemaatiline skeem. Kaudtoimega elastse tagasisidega regulaatoreid kasutatakse seal, kus on nõutud siirdeprotsessi kiire kulgemine ja staatilise vea puudumine. 1.seadesektor 11.kolvi alumine varras; 2.seadevedru (kõigereziimne vedru); 12.servomootor; 3.tugilaager; 13.servomootori kolb; 4.vihid; 14.reguleeritav tugi; 5.varras; 15.hoob; 6.telg; 16.katarakti silinder; 7.siiber; 17.katarakti drosselklapp; 8.siibri hülss; 18.katarakti kolb; 9.drosselklapp; 19.tagasiside hoob; 10.küttelatt; 20.vedru: Automaatsüsteemi tasakaaluolekus vihtidele 4 mõjuv tsentrifugaaljõud on vastavuses seadevedru 2 pingusega ja varras 5 (võrdlev element) on rangelt fikseeritud asendis. Regulaatori kõik elemendid on paigal, servomootori kolb on fikseeritud mingis asendis, vedrul 20 on 0 pingus, st ta ei
Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske ette kujutad
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid