Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seadmed ja rakised II KT (0)

1 HALB
Punktid
1. Rakiste  kasutamise eelised: 
tootlikus -vähendab operatsiooni aega kõrvaldades detaili pideva paikamõõtmise ning kontrollimise 
vahetatavus-ühtlustab detaili/toote kvaliteeti ning tagab kiirema koostamise 
professionaalsuse  langus-lihtsustab  detaili/toote  paigaldust  ja  kinnitust,spetsialistide  olemasolu  op.  teostamisel 
pole vajalik 
tootmiskulu vähenemine-kiirem ja täpsem töötlemine vähendab tööjõu kulusid 
tööouhutuse kasv-rakiste kasutamine viib inimese ohutsoonist välja 
2.Liigitus: universaalsed    rakised ,  universaalsed  ümberhäälestatavad  rakised,  universaalsed  koostatavad  ja 
lahtivõetavad rakised, spetsiaalrakised. 
Kasutusala järgi:mehaanilise töötlemise rakised,koosterakised, metall konstruktsioonide rakised 
3.Rakise elemendid: 
1)  Paigaldus elemendid-tagavad tooriku täpse paigalduse rakisesse ilma rihtimata 
2)  Kinnituselemendid-tagavad toorikule piisava kinniutse 
3)  Tööriista juhtivad elemendid-juhivadtööriista siirde ajal 
4)  Seadeelemendid 
5)  Jagamis ja pöördeseadmed 
6)  Ajamehhanismid 
7)  Abielemendid(kaaned, fiksaatorid ,käepidemed) 
8)  Keermeelemendid 
9)  Häälestuselemendid 
4.Rakiste  kasutamine  võimaldab:laiendada  tööpinkide  tehnoloogilisi  võimalusi,  lähetada  toorikutööpinki  ilma 
täiendava rihtimiseta, suurendada töötlemise täpsust, vähendada töölise kvalifikatsiooni, vähendada toote/detaaili 
tootmise abiaegu. 
5.Rakiste  materjalid:tööriistateras,  süsinikteras  ( korpused ,   toed ,   liistud ),  legeerterased  (toed,tugiplaadid), 
vedruteras, malm (korpused), plastid (pehmenduseks, puksid),  pronksid  (puksid,  mutrid ). 
6.Täpsus- alati kui võimalik tuleb paigaldus teha töödeldud pinnast, kui on rohkem kui üks töödeldud pind siis 
kõige täpsemast. 
7. Kinnitus  peab olema piisav, et hoida toorikut paigal terve lõiketöötlusprotsessi vältel. Kinnitus ei tohi painutada 
ega vigastada tooriku pinda. Kinnitades peeneseinalisi või struktuurilt nõrku toorikuid tuleks kinnitusjõud hajutada 
võimalikult  suurele  pinnale.  Kinnitades  pehmeid  toorikuid  tuleks  kinnituselementidele  kinnitada   pehmed  
padjad(plastidest). 
8.Tootlikus-  tooriku  kinnitamiseks  kuluva  aeg  peab  olema  minimaalne(mutrivõtmete  kasutamine  ei  ole 
soovituslik, kasutada pigem käsikange, hüdro-,pneumomehhanisme). 
9.Ergonoomika-kui  tooriku  kinniamiseks  on  vaja  mitmeid  klambreid  ja  toimub  pidev  kinni  lahti  keeramine  on 
mõistlik kasutada hüdro, pneumo  klambreid,vähendab ohtu et  operaator  jätab klambri kinnitamata. 
10.Universaalsed rakised(3 pakiline padrun, 4 pakiline padrun,  tsentrid , masinkruustangid): on rakised mida pole 
vaja  ümber  häälestada,  kasutatakse  enamustes  universaalsetes  metalli  lõikepinkides,  saab  töödelda  enamikke 
masinaehituslikke  detaile,  kasutatakse  väikesari  ja  üksiktootmise  puhul,  rakistamisel  kasutatakse  elemente 
kataloogist, maksumus minimaalne. 
11.Koostatavad  universaalsed  rakised:  süsteem  põhineb  erinevatel   standardiseeritud   rakise  elementide 
kasutamisel,  rakiseid  iseloomustab  kiire  projekteerimine  ja  koostamine,  komponentide  kõrge  hind  ning  pikk 
kasutusaeg-u.10a 
12. Spetsiaalsed  rakised: on vajalikud mingi kindla detaili või operatsiooni teostamiseks tööpingis. Kasutatakse 
spetsiaaltööpinkides ja universaalsetes pinkides efektiivsuse tõstmiseks. Rakise töö on sageli  automatiseeritud  ja 
kooskõlas pingi töötsükliga,maksumus kõrge. 
13.Isetsentreeruvad  pakkidega  kinnituspadrunid-kasutatakse  lühikeste  toorikute  kinnitamiseks,pakkide  arv  2-6, 
mõõtmed 80-630 
Enamlevinud  padruniteks on  spiral -hammaslatt käsimehhanismiga, lameda ja koonilisega. 
14.Kinnitusjõud-jõumehhanism koosneb kolmest elementaarmehhanismist (kangmehhanism, kooniline ülekanne, 
kiilmehhanism) 
15.Kinnituspakid:otsesed-,pööratavad-, karastatud-, pehmed pakid. 
16.Pakkide  ületöötlemist  kasutatakse  telgtäpsuse   suurendamiseks ,  vajamineva  kinnitusastme  saamiseks, 
töödeldava detaili töödeldud pinna vigastuste vältimiseks. 
17. Mehhanilise kinnitusega isetsentreeruv padrun-kiilmehhanismiga, kiilkangmehhanismiga. 
Eelised:kompaktsus ja jäikus, detailide suurem kulumiskindlus. 
Puudused:padruni vahetamine aeganõudev, kinnitusläbimõõdu väike käik. 
18.Plaanseib  padrunid:kinnitatakse  erikujulisi  toorikuid,  mõõdud  160-1000mm,  ei  ole  isetsentreeruvad.  Padru  
koosneb malmist või  terasest  korpusest millel on T kujulised  sooned  ning  trapets  keermekruvist. Padrunile võib 
detaile kinnitada ka klambrite abil. 
19.Tsangpadruneid  kasutatakse  varbmaterjali  töötlemisel,  kinnitus  toimub  mehhanilselt  hüdro  või 
pneumoajamiga
20.Magnetpadruneid kasutatakse õhukeste detailide töötlemisel. 
21.Keermestuspadrun keermepuurile kus  keermepuur  ei ole jäigalt kinnitatud vaid tal on lubatud teljesuunaline 
paari mm liikumine, lõpu sidurdamisega või ilma. 
Keermestuspadrun keermelõikurile-silindrilise kinnitusega ja VDI kinnitusega. 
22.Tornpadrunid on lihtsa ehitusega ja kasutatakse puks tüüpi detailide väljatöötlemiseks, suur tsentreerimistäpsus, 
kinnitusmehhanism on manuaalseid kui ka  ajamiga
23.Tsentreid kasutatakse võllitüüpi detailide töötlemiseks tsentrite vahel või detailide toestamiseks. Terviktsentrid, 
pöörlevad sentrid ja kaasavedavad tsentrid. 
Tervikstenter-kasutatakse  treipingis  esimese  tsentrina,  valmistatakse  tööriista  või  legeerterasest,  kõvasulam 
tipuga, sabas morsekoonus. 
Pöörlevad tsentrid kasutatakse enamasti tagumiste tsentritena treipinkides, valmistatakse normaal ja kõrgendatud 
täpsusega, laagrite järgi eristatakse kerge  seeria , keskmine seeria, raske seeria. 
Kaasavedavad  tsentrid-paigaldatakse   treipingi   spindli  koonusesse,  kaasavedav  hõõrdtsenter,  kaasavedav 
seentsenter, kaasavedav ujuvtsenter. 
Erinevate morsekoonuste vahel kasutatakse üleminekuna vahekoonuseid. 
24.Lünetid-kasutatakse täiendava toena pikkade, vähese jäikusega, võllide töötlemisel treipinkides ja liigitatakse 
liikuvateks ja mitteliikuvateks lünettideks. 
Liikumatu lünett  kinnitatakse alumise talla  abil tööpingi  sängile, tänu  pronksist  tugedele  ei  saa  kasutada  suuri 
lõikereziime, toed on laagerdatud 
Liikuv lünett kinnitatakse pikisupordile mis liigub töötlemisel lõiketeraga kaasa. 
25.Kinnitusklambrid-kinnitusklambrite ülesanne on hoida toorikut kindlalt paigal. Kinnitus peab olema piisavalt 
tugev t lõikejõudude mõjul  toorik  ei nihkuks  paigast , samas ei tohi  klambrid  vigastada ega  muljuda  tooriku pinda. 
Silmas tuleb pidada toorikute vahetuse kiirust ja pingi operaatori kasutusmugavust. 
26.Positsioon-klambri kinnitusjõud tuleb suunata tooriku tugevaimasse punkti, klambrid ei tohi jääda töörajale ette 
ega  segada  instrumentide  vahetust,  klambreid  ei  tohi  puurida,  freesida  ega  keevitada  tööoperatsiooni  käigus, 
klambrite arv peaks olema minimaalne täites kõiki eelnevaid tingimusi. 
27.Tugevus-kinnitusjõud  peab  olema  klambritel  piisav,  kui  on  oht  vigastada  detaili  pinda  tuleks  kinnitusjõud 
jagada suuremale pinnale või kasutada plastist, pronksist, vasest alusplaate. 
28.Produktiivsus-toorikute ja detalilide vahetusaeg pingist peab olema  minimaalne, selleks kasutada käsikange, 
hoovasid ning kiirkinniteid.  Hea kui kinnitusklambreid saab kinnitada ja vabastada kasutamata võtmeid ja teisi 
abivahendeid. 
29.Operaatori  asbekt-kui  tooriku  kinnitamiseks  on  vajalik  mitmed  klabrid,  mille  kinnitamine  ja  paigaldamine 
nõuab aega oleks mõistlik kasutada hüdro või pneumoklambreid. 
30.Kinnitusjõud  on  seda  suuremad  mida  suurem  on  jõuõla  pikkus.   Tikkpolt   peaks  olema  võimalikult 
kinnituspunkti lähedal. 
31.Klambrite   konstruktsioon :universaalne  kinnituklambre,  U- klamber   avatud  soonega,   avast   kinnitav  klamber, 
lõigatud panitatud peaga klamber, universaalne klamber töödeldud astmega. 
32.Klambritoeks on kindla pikkusega tugi või alusplaat, regulleritav tugi. 
Klambritoed-astmeliselt reguleeritav  tugi üksik ja paaris, jäik lihttugi valuterasest, astmeliselt reguleeritav tugi, 
keermega reguleeritav lühike tugi, keermega reguleeritav pikk tugi. 
33.kinnituspoldid  ja  mutrid:tikkpolt,  T-soonde  paigaldatav  tikkpolt( soone   otsast),  T-soonde  paigaldatav 
tikkpolt(pealt), T- mutter (soone otsast), T-mutter(pealt). 
34. Juhtliistud -juhtliiste  kasutatakse  rakiste  telgtäpsuse  tagamiseks  tööpingis.  Olemas  on  näiteks  ristküliku 
profiiliga juhtliist ning T-profiiliga juhtliist. 
35.Kiirkinnitid- ekstsentrik  kiirkinniti T-soonde, kiilkiirkinniti T-soonde, kiilkiirkinniti.a 
Seadmed ja rakised II KT #1 Seadmed ja rakised II KT #2 Seadmed ja rakised II KT #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor velx Õppematerjali autor
Seadmed ja rakised II KT

Sarnased õppematerjalid

Treipink ja metalli töötlemine
20
docx

Treipink ja metalli töötlemine

suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. Kitarr on määratud suporti häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate vahetatavate hammasrataste valikuga. Tagumisele tsentripukile kinnitatakse pika tooriku parempoolne ots, samuti puur, avardi , hõõrits jne. tööriistad. Pingi elektriajam saab energiat tööstusvõrgust. Toorikute kinnitamiseks on olemas mitmesugused rakised: padrunid, plaanseibid , tsangid,tsentrid, klambrid, tornid, lünetid. Pingi juurde kuulub mutrivõtmete ja teiste töövahendite komplekt. Töötlemistäpsuse kontrollimiseks kasutab treial nihikuid, kruvikuid, piirkaliibreid, sabloone , nurgamõõdikuid ja teisi mõõteriistu. Tööohutus treipingil töötamisel. Enne tööle asumist tuleb korrastada tööriietus ja peakate, kontrollida töökoht, veenduda

Metallide lõiketöötlustehnoloogia
Töötamine freespingil
15
docx

Töötamine freespingil

TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ­ ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti ­ või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See

Ametijuhend
Lukkseppatööd
89
doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam

Luksepp
Materjalid
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata
Mõõtmestamine ja tolereerimine
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

Mõõtmestamineja tolereerimine
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

Käiguosa võib neil olla roomik, ratas. Pööramine toimub kas esiratastega, tagaratastega või keskliigendi abil. Väikesed Bobcat tüüpi masinad pööravad ühepoole rataste pidurdamisega so. Samal põhimõttel kui roomikmasinad. Tööorgan võib olla kinnitatud ette või taha. Lasti mahalaadimise võimaluste järgi masiand jagunevad: poolpööratavad, kombineeritud, üle korpuse tahalaadivad, frontaalselt töötavad masinad. Levinuimad on rataskäiguosaga frontaalselt töötavad seadmed. Nende töötsükkel koosneb: laaditava materjali juurde sõitmine ja kopa langetamine, kopa süvistamine masina liikumisjõu arvelt, kopa tõstmine ja transportimine tühjenduskohta. Varasematel aastatel oli levinud mudelid Valgevenes valmistatud mudelid TO-30, TO- 18A ja TO-25. Samuti kasutati Poolas valmistatud masinaid. Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad, haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub

Ehitusmasinad
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun