Pneumaatika ja hüdraulika 2020 a. vormistatud laboritööd (0)

Õppida tundma ühepoolse toimega silindri konstruktsiooni ja töörežiimi. 
Õppida tundma  3/2 pneumo jaoti konstruktsiooni ja töörežiimi. 
Olla suuteline tuvastama ja joonestama suund reguleerimisklapi käivitamise tüüpe. 
Olla suuteline selgitama ja projekteerima otsese käivitamise näidet. 
 
Juustu  tootmisel  peab  juusturataste  pressimiseks  vormidesse  kasutama  pneumo 
silindreid. Projekteerige juhtimissüsteem, mille abil nimetatud protsessi saaks läbi 
viia. 
 
Kasutama peab ühepoolse toimega silindrit. 
Silindri  pneumaatilise  juhtimise  peab  realiseerima  käsitsi  juhitava  pneumo  jaoti 
vahendusel. 
 
1.  Kirjeldage ühepoolse toimega silindri töörežiimi.  2.  Kirjeldage 3/2 pneumo jaoti töörežiimi.  3.  Viige lõpuni pneumaatika ahela skeem pressimisseadeldisele.  4.  Viige läbi koostamine.  5.  Kontrollige koostatud ahelat.  6.  Kirjeldage ahela töörežiimi.  7.  Koostage seadmete loetelu.    Positsiooniline kavand 
    Juustu tootmine 
    Labortöö 1: Juusturataste pressimine   Eesmärgid  Probleem  Parameetrid  Ülesanne 


 
1.  Juusturattad peab seadeldisse asetama käsitsi.   2.  Surunupu  rakendamine  peab  sundima  silindrit  edasi  liikuma  ja  pressima  kaane 
seadeldisele.  3.  Surunuppu peab vajutama seni, kuni pressimisoperatsioon on lõpetatud.   4.  Surunupu vabastamisel peab silindri uuesti sisse tõmbama ja seadeldise vabastama.   5.  Seejärel võib juusturatta eemaldada.   
Märkus 
Käesoleva juhtimissüsteemi jaoks peab kasutama tugeva lähtestus vedruga ühepoolse toimega 
silindrit.  
 
   
 
 
   
Ohutusnõuanne  
Palun piirake käesoleva harjutuse jaoks töömooduli rõhku maksimaalselt 3.5 bar (350 kPa). 
 
 
 
 
–  Võrrelge  kujutatud  sümboleid  ühepoolse  toimega  silindri  skemaatilise  esitusega.  Kontrollige, kas need ühilduvad omavahel.        
Ühepoolse toimega silindri sümbol 
 
     
Ühepoolse toimega silindri skemaatiline esitus  
    1A1 1 2 3 4 5 6 7 8   Harjutus 1: Juusturataste pressimine  Nimi: Jaan Štubis  Kuupäev : 11.02.2020  Ühepoolse toimega silindri konstruktsioon ja töörežiim    


 
Omistage tähistused üksikutele komponentidele.  Nr.  Kirjeldus  3  Silindri kere  6  Otsakork   1  Laagrikaas   5  Kolvivars  8  Kolb  7  Tagastusvedru   2  Toiteava   4  Väljalaskeava    
Komponentide tähistuste tabel      
 
Teoreetiline kolvi jõud arvutatakse välja vastavalt alljärgnevale valemile: 
 
Fth  =   A • p  Fth  =   Teoreetiline kolvi jõud (N)  A  =   Kolvi efektiivne pindala (m2)  p  =   Töösurve (Pa)   
Efektiivne  kolvi  jõud  on  praktikas  oluline.  Seda  arvutades  peab  arvesse  võtma 
hõõrdetakistust.  Standardsete  töötingimuste  korral  võib  hõõrdejõudude  suuruseks  eeldada 
ligikaudu 10% kolvi teoreetilisest jõust (rõhuvahemik 4 kuni 8 bar (400 kuni 800 kPa). 
 
Alljärgnev kehtib ühepoolse toimega silindritele: 
 
Feff  =  A • p – (FF + FR)   
    Feff  =  kolvi efektiivne jõud (N)      FF  =  hõõrdejõud (ligikaudu 10% of Fth ) (N)      FR  =  ennistusvedru jõud (N)   
 
–  Arvutage silindri jaoks välja efektiivne kolvi jõud ettepoole töökäigul, kui seda kasutatakse  töösurvel 6 bar (600 kPa)!  𝐴 = 0.00031𝑚2 𝐹𝑟 = 10𝑁    𝐹𝑒𝑓𝑓 = 0.00031𝑚2 ∗ 600000𝑃𝑎 − (18.6𝑁 + 10𝑁) = 157.4𝑁   
   


Lõpetage käsitsi juhitava, vedruennistusega lähteseisus suletud läbivooluga 3 /2 pneumojaoti 
sümbol. 
         
3/2 pneumojaoti sümbol. 
 
     
3/2 pneumojaoti skemaatiline esitus 
    1 2 3


–  Selgitage 3/2 pneumojaoti töörežiimi.   
3/2 pneumojaoturi töörežiime on 2. ON ja OFF. Kanal nr 1-te ühendatakse töörõhk. Kanal nr 
2 on väljundiks. Nupu vajutusel liigub töörõhk nr 2 porti rakendades survet selle pordi külge 
ühendatud tööorganile. Nupu lahti laskmisel sulgub kanal nr 1. Nr 2 kanal ventileeritakse nr 
3 kanali kaudu atmosfääri.     Viige lõpuni seadme pneumaatikaahela skeem ja sisestage portide tähistused. 
 
     
Pneumaatikaahela skeem 
 
Märkus 
Käivitusklappi koos filtri juhtklapi ja kollektoriga ei ole näidatud. Nimetatud komponendid 
on vajalikud ahela koostamiseks. 
 
Peale ahela skeemi nõuab igakülgne projekt-dokumentatsioon ka seadmete loetelu olemasolu. 
 
Koostage seadmete loetelu, sisestades vajalikud seadmed allpool toodud tabelisse. 
  Kogus  Kirjeldus  1 tk  1A1_Vedru tagastusega silinder  1 tk  1S1_3/2 pneumojaotur  2 tk  5mm pneumo voolik  1 tk  Käivitusklapp koos filtri juhtklapi ja kollektoriga                       
Seadmete loetelu 


Labortöö 2: Joogikastide peatamine   Koolituse eesmärgid  Olla suuteline selgitama ja projekteerima kaudse käivitamise näidet. 
Õppida tundma pneumaatiliselt juhitava 5/2 pneumo jaoti töörežiimi. 
Olla suuteline tegema vahet signaalielemendi ja juhtelemendi vahel.  
 
Probleem  Joogikastid  tulevad  varustada  uute  siltidega.  Nimetatud  protsessi  peab  kontrollima 
katseseadistuse  vahendusel.  Joogikastid  toimetatakse  konveierile  ning  need  peab 
individuaalselt  sildistamisseadmest  mööda  transportima.  Kastid  peab  peatama  mehaanilise 
piiraja (liuguri) abil. Liugurit peab juhtima süsteemi juhtkonsoolilt.   Parameetrid  Materjalivoo seiskamise peab läbi viima teiselt juhtkonsoolilt, kus on saadaval suruõhk ning 
seetõttu tuleb kasutada pneumaatilisi lahendusi.   Projekti ülesanne  1.  Määrake kindlaks ahela nõudmised käivituskomponentide ja juhtelemendi osas.  2.  Viige lõpuni pneumaatikaahela skeem materjalivoo peatamiseks.  3.  Viige läbi koostamine.  4.  Kontrollige koostatud ahelat.  5.  Kirjeldage ahela töörežiimi.  6.  Koostage seadmete loetelu  Positsiooniline kavand    Joonis nr 2.1 Joogikastide sildistamine  


1.  Selektorlüliti  käivitamine  peab  sundima  silindrit  edasi  liikuma  ja  suruma  liuguri 
materjalivoo sisse; nõndaviisi kastid peatatakse.   2.  Selektorlüliti  lähtestamine  peab  sundima  silindrit  tagasi  sissetõmmatud  lõpp-positsiooni 
tõmbuma ning uuesti materjalivoo vabastama.   3.  Silinder peab jääma oma positsiooni seni, kuni selektorlüliti uuesti rakendatakse.     Ohutustehniline märkus 
Palun piirake töömooduli rõhku maksimaalselt 3.5 bar (350 kPa) käesoleva harjutuse jaoks.  Täiendavad harjutused  Millised vead võivad juhtuda ahela projekteerimisel ja torude ühendamisel?   Ahelate projekteerimisel võib juhtuda, et ei arvestata liikuvate elementidega ja pneumo torud 
planeeritakse liiga lühikesed, mis murduvad hilisema töö käigus.  Milline on niisuguste vigade mõju? Kirjeldage neid.  Selliste vigade mõjuks on hilisem kulutus pneumo torude välja vahetuseks. Kuluks on materjal, 
tööjõud ja loodus ressurss.  Selgitage mõisteid „pilootsüsteemi abil juhtimine“ ja „kaugjuhtimine “.   Pilootsüsteemi  juhtimise  abil  saavutatakse  olukord,  kus  ei  pea  suurte  pneumaatika  klappide 
avamiseks kasutama palju energiat. Pilootklapil on piisav väljund võimsus, et avada põhi töö 
klapp,  kuid  pilootklapi  enda  juhtimiseks  kulub  vähem  energiat.  Olenemata  kas  klapp  on 
pneumaatiliselt või elektriliselt juhitav.   Kaugjuhtimine  on  olukord,  kus  tööorgan  on  kontrollitav  läbi  mingi  PC  ühenduse.  Ehk 
autonoomset süsteemi on võimalik juhtida läbi erinevate võrkude kaudu.           


Võrrelge kujutatud sümbolit kahepoolse toimega silindri skemaatilise esitusega. Kontrollige, 
kas need ühtivad omavahel.    Joonis 2.2 Kahepoolse toimega silindri sümbol     Joonis 2.3 Kahepoolse toimega silindri skemaatiline esitus     Omistage tähistused üksikutele komponentidele.  Nr.  Nimetus  3  Silindri kere  9  Laagrikaas  6  Otsakork  5  Kolvivars  2  Kolb  1  Kolvikambri toiteava  4  Kolvivarre kambri toiteava  8/7  Lõpp-positsiooni amortisaatori reguleerimiskruvi    
Tabel nr 2.1 Komponentide nimetused 
    1A1 2 3 4 5 6 1 9 8 7


Töötava  elemendi  poolt  tekitatud  kolvi  jõud  sõltub  õhusurvest,  silindri  diameetrist  ja 
tihenduselementide  hõõrdetakistusest.  Teoreetiline  kolvi  jõud  arvutatakse  välja  vastavalt 
alljärgnevale valemile:    Fth  =   A • p  Fth  =   Teoreetiline kolvi jõud (N)  A  =   Kolvi efektiivne pindala (m2)  p  =   Töösurve (Pa)    Kolvi efektiivne jõud on praktikas oluline. Seda arvutades peab arvesse võtma hõõrdetakistust. 
Normaalsetes töötingimustes võib eeldada hõõrdejõudusid ligikaudu 10% teoreetilisest kolvi 
jõust.  Alljärgnev kehtib kahepoolse toimega silindritele:    Ettepoole töökäik  Feff  =  (A • p) – FF (10% hõõrde takistus)  Tagurpidi töökäik  Feff  =  (A' • p) – FF (10% hõõrde takistus)        Feff  =  Efektiivne kolvi jõud (N)        A  =  Efektiivne kolvi pindala (m2)          =  ) 4 D ( 2  •         A'  =  Efektiivne rõngaspindala (m2)          =  4 ) d (D 2 2  −         p  =  Töösurve (Pa)        FF  =  Hõõrdejõud (ligikaudu 10%  Fth ) (N)        D  =  Silindri diameeter (m)        d  =  Kolvivarre diameeter (m)     


Arvutage  välja  kõnesoleva  silindri  ettepooletöökäigu  ja  tagurpidi  töökäigu  efektiivne  kolvi 
jõud, kasutades töösurvet  6 bar (600 kPa). D=20mm, d=8mm      Lõpetage õhuga juhitava, vedruennistusega 5/2 pneumojaoti sümbol.        Joonis 2.4 5/2 pneumojaoti sümbol        Joonis 2.5 5/2 pneumojaoti skemaatiline esitus      2 4  3 5 1 14 2 3 5 14 4 1


Selgitage 5/2 pneumojaoti töörežiimi.    5/2 pneumojaoturil on 2 töörežiimi. Selle jaoturi abil saab tööorganit lülitada ühes suunas ja 
teises suunas. 5 tähendab jaoturklapis olevate portide arvu. Sinna ühendatakse pilootrõhk, kaks 
väljund toru ja kaks ventilatsiooni toru. (ventilatsioon võib olla ka otse atmosfääri).    Lõpetage allpool toodud ahela skeem.        Joonis 2.6 Pneumaatikaahela skeem lisa 3/2 klapiga  Peale ahela skeemi nõuab projekti-dokumentatsioon ka seadmete loetelu olemasolu.     


Koostage seadmete loetelu, sisestades vajalikud seadmed allpool toodud tabelisse.    Kogus  Kirjeldus  1 tk  1A1 kahepoolse toimega pneumosilinder  1 tk  1V1 5/2 vedrutagastusega pneumaatiliselt juhitav pneumojaotur  1 tk  1V2 tagasivoolu klapp (pneumaatiline „OR“ element)  2 tk   1S1 ja 1S2 3/2 rullikuga jaoturid, lähteseisundis suletud.  1 tk  1Z1 käivitusklapp                  Tabel 2.2 Seadmete loetelu 


Labortöö 3: Kaubaaluste laadimisjaama realiseerimine    Eesmärgid  Õppida tundma siirdesammude diagramme ja olla suuteline neid projekteerima spetsifitseeritud 
probleemi definitsioonide jaoks.  Olla suuteline realiseerima järjendjuhtimist, kasutades kahte silindrit.     Probleemi definitsioon  Katusekivide virnad peab lindiga peatama ja transportima seejärel kaubaaluste laadimisjaama, 
kus need peab asetama euroalustele.    Parameetrid  Häälestage  kuulklapiga  reguleeritav  drossel  niiviisi,  et  mõlemad  silindrid  tõmbuksid  sisse 
ühesuguse kiirusega.     Projekti ülesanne  1.  Projekteerige siirdesammude skeem.  2.  Joonestage vastav funktsioonide diagramm ja funktsioonide tabel.  3.  Projekteerige pneumaatika- ja elektriahelate skeemid.  4.  Simuleerige elektropneumaatikaahela skeemi ja kontrollige, kas see toimib õigesti.  5.  Koostage seadmete loetelu.  6.  Viige läbi pneumaatika- ja elektriahela koostamine.  7.  Kontrollige ahela töötamist.     


Positsiooniline visand      Joonis 3.1 Kaubaaluste laadimise jaam  1.  Kui vajutatakse surunuppu S1, peab silinder 1A1 edasi liikuma, mille tulemusena  üks pakett 
saabub laadimispunkti ja käivitatakse andur 1B2.  2.  Silinder 2A1 liigub edasi, käivitab anduri 2B2 ja surub paketi kaubaalusele.  3.  Kui 2B2 on käivitatud ja S1 ei ole käivitatud, tõmbub silinder 1A1 sisse. Seetõttu ei ole 1B2 
enam  käivitatud  ja  silinder  2A1  tõmbub  sisse.  Järelikult  üldine  järjekord  on: 
 
1A1+ 2A1+ 1A1– 2A1–    Kui  surunupp  S1  käivitatakse,  liigub  silinder  1A1  edasi, mille  tulemusena  jõuab  pakett  oma 
laadimispunkti  ja  andur  1B2  käivitatakse.  Silinder  2A1  liigub  edasi,  käivitab  anduri  2B2  ja 
surub paketi kaubaalusele. Kui 2B2 on käivitatud ja S1 ei ole käivitatud, tõmbub silinder 1A1 
sisse. 1B2 ei ole enam käivitatud ja silinder 2A1 tõmbub sisse. Järelikult üldine järjekord on: 
  1A1 + 2A1 + 1A1 – 2A1 –     


Projekteerige  siirdesammude  diagramm  kirjeldatud  probleemi  definitsiooni  jaoks.   Joonis 3.2 Siirdesammude diagramm     Projekteerige pneumaatika- ja elektriahelate skeemid kaubaaluste laadimisjaama jaoks.      Joonis 3.3 Pneumaatikaahela skeem    


  Joonis 3.4 Elektriahela skeem    Peale ahela skeemi nõuab igakülgne projektdokumentatsioon ka seadmete loetelu olemasolu. 
Koostage seadmete loetelu sisestades vajalikud seadmed allpool toodud tabelisse.    Kogus  Kirjeldus  1  2A1 vedrutagastusega silinder  1  1A1 Kahepoolne silinder  3  1V2, 1V3, 2V2 kiire tagastusega trossel  1  1V1 5/2 elektri solenoid klapp  1  2V1 3/2 vedrutagastusega elektri solenoid klapp  2  Magnet andurid 2B2 ja 1B2  1  S1 lüliti  3  K1, K2, K3 releed  Tabel 3.1 Seadmete loetelu   


Laboritöö 4  Koostamisseade  Eesmärgid 
  ◼  Talitlusskeemi koostamine   ◼  4/2-suuna elektromagnetklapi kasutamine hüdraulika mootori käivitamiseks   ◼  Rõhust sõltuva järjendjuhtimise koostamine koos kahe täiturmehhanismiga  ◼  Vajalike komponentide valik   ◼  Hüdrauliliste ja elektriliste ahelate skeemide välja töötamine ja joonestamine  ◼  Juhtimisahela koostamine profiilplaadile  ◼  Juhtimisahela kasutuselevõtt  ◼  Komponentide nimekirjade koostamine   ◼  Surveväärtuste seadistamine     Probleemi definitsioon 
  ◼  Täitke töölehed  ◼  Määratlege nõutavad komponendid  ◼  Joonestage talitlusskeem  ◼  Joonestage hüdraulilised ja elektrilised ahelate skeemid   ◼  Nummerdage komponendid   ◼  Viige läbi hüdrauliliste ja elektriliste juhtimisahelate praktiline koostamine   ◼  Võtke juhtimisahel kasutusele   ◼  Koostage komponentide loetelud      


Harjutus  
  Plastmasspuksi pressimiseks terasdetaili sisse kasutatakse koostamisseadet. Ühenduse 
kinnitamiseks sisestatakse seejärel kruvi.  START surunupu S1 vajutamisel pressib vertikaalne kahepoolse toimega pressi silinder 1A 
plastmasspuksi terasdetaili sisse. Kui surve pressisilindri kolvikambris jõuab 4.5 MPa 
(45 baarini), keerab horisontaalne hüdraulika mootor 2M sisse vasakpoolse keermega jämeda 
sammuga kruvi.  RETURN surunupu S2 vajutamisel tõmbub pressi silinder 1A sisse ning mootor M peatub.    Parameetrid     Hüdraulilise agregaatpea välja lülitamisel ei tohi silinder libiseda. (pöörelda edasi)  Tarvitusele peab võtma meetmed kindlustamaks, et mootor ei saaks mitte mingil juhul 
päripäeva pöörelda. (kuul klapp vahele)  Silindri pressistuga koostamise liikumiskiirus peab olema reguleeritav. (drossel vahele)  Visuaalne indikaator peab näitama arreteeritava RETURN surunupu S2 positsiooni. Visuaalne 
indikaator ei tohi välja lülituda, võimaldades taas käivitamist enne, kui lüliti on lukust 
vabastatud. (märgutuli, mis näitab, et S2 on vajutatud ja töö pole lõppenud lisaks S1 lukustus, 
kui S2 töö pole lõppenud)   
    Joonis 4.1  Positsiooniline visand      2M  1A 


Joonestage talitlusskeemile funktsioonijooned.     Joonis 4.2 Talitusskeem      Koostage hüdraulikaahela skeem.                      Joonis 4.3 Ahela skeem, hüdraulika                              


Koostage hüdrauliliste komponentide nimekiri.    Arv  Kirjeldus  1  Kahepoolne hüdrosilinder  1  Hüdromootor  1  Manomeeter  1  4/3 jaoturklapp, vedrutagastusega – elektrooniliselt 
lülitatav  1  4/2 jaoturklapp, vedrutagastusega – elektrooniliselt 
lülitatav  1  Trossel klapp koos ühepoolse läbivooluga  1  Kuulklapp    Tabel 4.1 Hüdrokomponentide nimekiri     


Koostage elektriahela skeem.    Joonis 4.4 Elektriskeem    Koostage elektriliste komponentide nimekiri.  Arv  Kirjeldus  3  Releed  2  Lülitit  1  Indikaator lamp      Tabel 4.2 Elektroonika komponentide nimekiri 


Painutusseade  Eesmärgid  ◼  Kahesuunalise kuulklapiga reguleeritava drosseli töörežiimist arusaamine   ◼  Elektrilisest lukustamisest arusaamine   ◼  Vajalike komponentide valik   ◼  Hüdrauliliste ja elektriliste ahelate skeemide välja töötamine ja joonestamine  ◼  Elektriliste sümbolite õige tuvastamine ahela skeemil.  ◼  Juhtimisahela koostamine profiilplaadile  ◼  Juhtimisahela kasutuselevõtt  ◼  Surve väärtuste seadistamine   ◼  Elektriliste komponentide nimekirja koostamine   ◼  Hüdrauliliste komponentide nimekirja koostamine     Probleem  ◼  Täitke tööleht  ◼  Määratlege nõutavad komponendid  ◼  Joonestage hüdraulilised ja elektrilised ahelate skeemid   ◼  Pange ühendustele sildid  ◼  Nummerdage komponendid  ◼  Viige läbi hüdrauliliste ja elektriliste juhtimisahelate praktiline koostamine   ◼  Võtke juhtimisahel kasutusele  Koostage komponentide loetelud           


Harjutus  U-kujuliste  lehtmetallist  detailide  valmistamiseks  kasutatakse  kahepoolse  toimega  silindriga 
painutusseadet.  Nimetatud  operatsiooni  käivitussignaal  antakse  surunupuga.  Pärast  seda,  kui 
detailile on kuju antud, kasutatakse silindri tagurpidi töökäigu käivitamiseks teist surunuppu. 
Käesolevas harjutuses ei sätestata ühtegi tavapraktikas nõutavat turvaseadeldist. Edaspidi- ja 
tagurpidi töökäigud peab sooritama aeglasel reguleeritaval kiirusel. Millist tüüpi kuulklapiga 
reguleeritavat  drosselit  peate  te  kasutama,  et  võimaldada  kiirust  reguleerida  sõltumatult 
koormusest.   
Positsiooniline visand      Joonis 4.1.1 Positsiooniline visand                   


Koostage hüdraulikaahela skeem.    Joonis 4.1.2 Ahela skeem, hüdraulika    Koostage hüdrauliliste komponentide nimekiri.  Arv  Kirjeldus  1  A1A kahepoolne hüdrosilinder  2  T1 ja T2 ühepoolne trossel (tagasivoolu piiramiseks)  1  4/2 hüdrojaotur – elektriliselt kontrollitav    Tabel 4.1.1 Hüdraulika komponendid     


Koostage töölehel elektriahela skeem.    Joonis 4.1.3 Elektriskeem    Koostage elektriliste komponentide nimekiri.    Arv  Kirjeldus  1  Relee  2  Lülitit  1  4/2 hüdrojaoti – elektrooniliselt juhitav  9  juhet  Tabel 4.1.2 Elektriliste komponentide nimistu  Tähis  Kirjeldus  S1  Lüliti ON  S2  Lükiti OFF  K1  Relee  1Y     


Labortöö 5. Puurpingi etteandemehhanism   Eesmärgid  ◼  Talitlusskeemi lugemine ja sellest arusaamine   ◼  Saada aru kiire põikliikumise ahelast  ◼  Vajalike komponentide valik   ◼  Hüdrauliliste ja elektriliste ahelate skeemide välja töötamine ja joonestamine  ◼  Juhtimisahela koostamine profiilplaadile  ◼  Juhtimisahela kasutuselevõtt  ◼  Komponentide nimekirjade koostamine   ◼  Surveväärtuste seadistamine   Probleem  ◼  Täitke töölehed  ◼  Määratlege nõutavad komponendid  ◼  Joonestage talitlusskeem  ◼  Joonestage hüdraulilised ja elektrilised ahelate skeemid   ◼  Nummerdage komponendid  ◼  Viige läbi hüdrauliliste ja elektriliste juhtimisahelate praktiline koostamine   ◼  Võtke juhtimisahel kasutusele  ◼  Koostage komponentide loetelud                  


Harjutus  Puurpingi  etteande  peab  automatiseerima.  Puurides  suure  diameetriga  puuridega,  on  vajalik 
saavutada  konstantsed  etteandekarakteristikud  ning  peenelt  reguleeritav  etteandekiirus. 
Sellepärast  peab  tööpingi  varustama  hüdraulilise  etteandega,  milline  peab  tagama  kiire 
ristiettenihke  liikumise  ja  lõpmatult  reguleeritava  töötlemiseettenihke  liikumise.  Tagurpidi 
töökäigu  peab  algatama,  vajutades  teist  surunuppu.  Nimetatud  faasi  ajal  peab  kuulklapiga 
reguleeritavast drosselist tagasilöögiklapi abil mööduma.   
      Joonis 5.1 Positsiooniline visand                Tagasi liikumine  Puurimine  Kiirliikumine 


  Joonestage talitlusskeem           Joonis 5.2 Talitusskeem      2/2-jaotur  Silinder  Tähis    Time  Positsioon  Komponendid    ON  4/2 jaotur  Tagasikäigu nupp  START nupp  algpos    1S1, 1S2 = Positsioonilüliti 
  S1 = Startlüliti    S2 = Tagasikäigulüliti 


Koostage hüdraulikaahela skeem.    Joonis 5.3 Hüdraulika skeem    Hüdrauliliste komponentide nimekiri  Arv  Kirjeldus  1  4/3 jaotur  1  Kahepoolne hüdraulika silinder  1  Vedruga tagasivooluklapp  1  Ühesuunalise toimega regulaator  1  4/2 jaotur       


Koostage elektriahela skeem        Joonis 5.4 Elektriskeem      Koostage elektriliste komponentide nimekiri.    Arv  Kirjeldus  2  Lüliti  2  Relee  2  Jaotur       
    1S1, 1S2 = Positsioonilüliti    S1 = Startlüliti    S2 = Tagasikäigulüliti 


Labortöö 6. Pakendite tõsteseade    ◼  Koostage positsioonist sõltuv kahe silindriga järjendjuhtimisahel  ◼  Vajalike komponentide valik   ◼  Hüdrauliliste ja elektriliste ahelate skeemide välja töötamine ja joonestamine  ◼  Juhtimisahela koostamine profiilplaadile  ◼  Juhtimisahela kasutuselevõtt  ◼  Komponentide nimekirjade koostamine   ◼  Surveväärtuste seadistamine     Probleem  ◼  Täitke töölehed  ◼  Määratlege vajalikud komponendid  ◼  Joonestage talitlusskeem  ◼  Joonestage hüdrauliliste ja elektriliste ahelate skeemid   ◼  Nummerdage komponendid  ◼  Viige läbi hüdrauliliste ja elektriliste juhtimisahelate praktiline koostamine   ◼  Võtke juhtimisahel kasutusele   ◼  Koostage komponentide loetelu     Harjutus   Pakendid antakse ette raskusjõu toimel töötava rullkonveieri X abil ning tõstetakse üles 
silindriga 1A. Seejärel väljutab silinder 2A pakendid edasiseks transpordiks rullkonveierile Y. 
Pärast seda pöörduvad kaks kahepoolse toimega silindrit tagasi oma esialgsetesse 
positsioonidesse.       


    Joonis 6.1 Positsiooniline visand    Joonestage talitlusskeemile signaalijooned.    Joonis 6.2 Talituskeem                                    S = START Lüliti    1S1, 1S2, 2S1, 2S2 = Teekonnalülitid 


Koostage hüdraulikaahela skeem.    Joonis 6.3 Hüdraulikaahela skeem  Koostage hüdrauliliste komponentide nimekiri.  Arv  Kirjeldus  2  Kahepoolse toimega silindrit  2  Regulaatorit ühepoolse toimega  1  4/3 jaotur  1  4/2 jaotur       


  Koostage elektriahela skeem.    Joonis 6.4 Elektriahela skeem 


Labortöö 7 Tõstejaam  Eesmärk  ◼  Näidata, kuidas määratakse kindlaks kahepoolse toimega silindri edaspidi- ja 
tagurpidikäikude ajad, surved ja jõud     ◼  Hüdraulikaahela skeemi joonestamine  ◼  Vajalike komponentide kindlaks määramine   ◼  Ahela praktiline koostamine  ◼  Edaspidi- ja tagurpidikäikude käigu- ja vastusurvete ning teisaldusaja mõõtmine  ◼  Edaspidi- ja tagurpidikäigu kiiruste arvutamine     Harjutus:    START  surunupu  S1  vajutamisel  liigub  kolvivars  välja  ja  nupu  vabastamisel  sisse  tagasi. 
Elektrivoolu katkestuse korral ei tohi raskus langeda alla vaid peab jääma paigale.     Koostage hüdraulikaahela skeem      Joonis 7.1 Hüdraulikaahela skeem   


Koostage hüdrauliliste komponentide nimekiri.     Arv  Kirjeldus  1  Kahepoolse toimega silindrit  1  Regulaatorit   1  Rõhunäidik  1  4/2 jaotur  Tabel 7.1 Hüdraulika komponentide nimistu        Joonis 7.2 Elektriahela skeem 


Labortöö 9. Press-istuga koostamisseade  Eesmärk  ◼  Talitlusskeemi struktuurist arusaamine   ◼  Talitlusskeemi lugemine ja sellest arusaamine   ◼  Rõhurelee kasutamine  ◼  Elektrilisest lukustamisest arusaamine   ◼  Vajalike komponentide valik   ◼  Hüdrauliliste ja elektriliste ahelate skeemide välja töötamine ja joonestamine  ◼  Juhtimisahela koostamine profiilplaadile  ◼  Juhtimisahela kasutuselevõtt  ◼  Komponentide nimekirjade koostamine   ◼  Surve väärtuste seadistamine     Harjutus     ◼  Täitke töölehed  ◼  Määratlege nõutavad komponendid  ◼  Joonestage talitlusskeem  ◼  Joonestage hüdraulilised ja elektrilised ahelate skeemid   ◼  Nummerdage komponendid  ◼  Viige läbi hüdrauliliste ja elektriliste juhtimisahelate praktiline koostamine   ◼  Võtke juhtimisahel kasutusele  ◼  Koostage komponentide loetelud     Probleem  Pressistuga  koostamisseadet    peab  kasutama  detailide  koostamiseks.  Pressimissurve 
ületamisel  (näiteks  siis,  kui  detailid  on  valesti  orienteeritud)  peab  kolvivarda 
ohutuskaalutlustel  sisse  tõmbama.  Pärast  õiget  pressistuga  koostamisoperatsiooni  peab 
tagurpidi  töökäigu  käivitama  siis,  kui  jõutakse  eelnevalt  rõhureleel  seadistatud  väärtuseni 
3 MPa  (30 bar).  Silindri  toiteliinile  on  paigaldatud  kuulklapiga  reguleeritav  drossel. 
Kirjeldage ajahetke pärast ahela sisse lülitamist, mille juures käivitatakse rõhurelee, kui survet 
mõõdetakse drosselist ülesvoolu.  Milline on õige punkt, mille juures mõõta survet?     


  Joonis 9.1 Positsiooniline visand 


TÖÖLEHT      Samm 3 on sama, mis samm 1.    ◼  Tutvuge talitlusskeemil kasutatud esitlusrežiimiga, konsulteerides järgmiste väljaannetega:  ◼  Käsiraamat “Electrohydraulics Basic Level TP601“ (elektrohüdraulika baastase TP601)  ◼  VDI1 3260, juuli 1977 
“Function Diagrams for Production Machines and Installations” (tootmisseadmete ja -
paigaldiste talitlusskeemid)      1  VDI = “Verein Deutscher Ingenieure” (German Engineering Association)  Joon.  5/2:  
Talitlusskeem  4/2-way solenoid valve  ON  Cylinder  Pushbutton  Description  Step  Time  Components  Code  Status 


  Joonis 9.2 Hüdraulika skeem    Faili leiab manusest.     


  Joonis 9.3 Elektriskeem    Faili leiab manusest 


Elektrohüdraulika  Laboritöö nr 10. Ukse juhtimine   ◼  Saada aru juhitava tagasilöögiklapi töörežiimist.  ◼  Saada aru elektrilisest blokeerimisest  ◼  Saada aru silindri positsioneerimisest SAMMHAAVAL töötamisel    ◼  Hüdrojaoturite klassifitseerimine   ◼  Saada aru, kuidas kasutada 4/3-suuna elektromagnetklappi kahepoolse toimega silindri 
käivitamiseks  ◼  Demonstreerida, et 4/3-suuna elektromagnetklappi saab kasutada ka 3/2-suuna 
elektromagnetklapina.  ◼  Alternatiivse lahenduse kindlaksmääramine, koostamine ja hindamine.  ◼  Vajalike komponentide valik   ◼  Hüdrauliliste ja elektriliste ahelate skeemide välja töötamine ja joonestamine  ◼  Juhtimisahela koostamine profiilplaadile  ◼  Juhtimisahela kasutuselevõtt  ◼  Komponentide nimekirjade koostamine   ◼  Surveväärtuste seadistamine     Harjutus    ◼  Täitke töölehed  ◼  Määratlege nõutavad komponendid  ◼  Joonestage hüdraulilised ja elektrilised ahelate skeemid   ◼  Pange ühendustele sildid  ◼  Nummerdage komponendid   ◼  Viige läbi hüdrauliliste ja elektriliste juhtimisahelate praktiline koostamine   ◼  Võtke juhtimisahel kasutusele  ◼  Koostage komponentide loetelud      


Koldeukse  avamiseks  ja  sulgemiseks  kasutatakse  kahepoolse  toimega  hüdrosilindrit. 
SAMMHAAVAL  töötamine  võimaldab  ust  liigutada  ükskõik  millisesse  soovitavasse 
vahepealsesse asendisse. Silinder kinnitatakse hüdrauliliselt igas niisuguses asendis.        Joonis 10.1 Positsiooniline visand      Koostage hüdraulikaahela skeem.      Joonis 10.2 Hüdraulika skeem 


Koostage hüdrauliliste komponentide nimekiri.    Arv  Kirjeldus  Kuulub klassi:  1  Hüdrauliline agregaatpea, 2 
l/min  Muud 
hüdraulikakomponendid  1  4/3 jaotur    1  Ühesuunalise toimega takisti    1  Kahepoolse toimega 
hüdraulika silinder    Tabel 10.1 Hüdraulikakomponentide nimistu    Koostage elektriahela skeem.      Joonis 10.3 Elektriahela skeem    Koostage elektriliste komponentide nimekiri.    Arv  Kirjeldus  2  Lüliti  2  Relee  2  Solenoid