TTS eksamiküsimused (0)

2) Tõsteseadmete liigitus: * tungrauad, * polüspastid, * vintsid, * talid (telpid).
3) Kraanade liigitus: * pöördkraana, * sildkraana, * pukk - kraana , * poolpukk -kraana, * kaabelkraana, * virnastikkraana, * noolkraana , * tornkraana , * portaalkraana, * mastkraana, * konsoolkraana, * üherööpaline pöördkraana.
4) Tõstukite liigitus: * liftid, * funikulöörid, * autotõstukid, * ehitustõstukid, * tõstemastid, * kahveltõstukid, laadurid.
6) TTS põhiparameetrid:

• tõstejõud N, s.o tõstetava lasti nmikaal;
  
• liikumise kiirus, lasti tõstmise kiirus 25-30 m/min, edasiliikumise kiirus 35-120 m/min;
  
• tõstekõrgus, s.o lasti tõstmise maksimaalne kõrgus;
  
• teenindatava töötsooni kuju ja suurus (m2)
  

8) TTS mehhanismi töötsükli kestvus (ajaliselt): Mehhanismide töötsükliteks on tõstmise ja langetamise tsükkel (tõstemehhanismil), sõidutsükkel (sõidumehhanismil) ja pöördetsükkel (pöördemehhanismil). Mehhanismi töötsükli kestvus tts=tk+tl+tp+to, kus tk – käivitamise aeg, tl – ühtlase kiirusega liikuse aeg e. stabiilsuse töötamisaeg, tp – pidurdamise aeg, to – seisu aeg.
9) Mehhanismi lülituse suhteline kestvus: LK%=(tt/tts)100%, kus tt – lülituse aeg, tt=tk+tl+tp.
10) Seadme kasutuskestvuse tegurid:

• ööpäevas Kp=töö tundepäevas/24
  
• aastas Ka=tööpäevade arv aastas/365
  
• tunnis Kt=ttt/60, kus ttt – mehhanismi töötamise aeg minutides ühe tunni jooksul.
  

11) Mida iseloomustab mehhanismi kasutamise klass ja kuidas see leitakse? Kõik TTS jagatakse kasutamise tingimustest lähtudes kuude töörežiimi gruppi, mida iseloomustavad kasutamise ja koormamise klassid . Kasutamise klassid AO, A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 iseloomustavad seadme kasutamise aega kogu ekspluatatsiooniaja jooksul. Seadme kasutamise aeg ( summaarne tööaeg) tundides T=LKT0da e. T=(365ka24kp)(LK%/100)a, kus T0 – töötundide arv ööpäevas, d – tööpäevade arv aastas, a – tööaastate arv.
12) Mida iseloomustab mehhanismi koormamise klass ja kuidas see leitakse? Koormamise klassid B1, B2, B3 ja B4 iseloomustavad seadme kasutamise intensiivsust. Koormamise klassi määrab koormamise tegur k=3(Fi/Fmax)3(ti/ti), kus Fi – koormus töötamise aja ti jooksul, Fmax – maksimaalne koormus.
13) Mida iseloomustab mehhanismi töörežiimi grupp? TTS erinevatel mehhanismidel võib olla erinev töörežiim. Ka erinevate lastide tõstmisel võib olla erinev töörežiim. Naiteks, vedela metalli või mürgiste ning plahvatusohtlike lastide tõstmisel on tõstemehhanismi törežiimi grupp 5 ja 6, greiferiga töötamisel aga 5 ning montaažitöödel ainult 3. Kraanadele tervikuna on kehtestatud mehhanismidest arinevad töörežiimi grupid.
14) TTSmõjuda võivad koormused:

tõstetava lasti maksimaalne kaal koos lastihaardeelementide kaaluga ( F+FLH );

seadme konstruktsiooni kaal, sealjuures ka ballast ja vastukaal ( Fok, Fvk );

tuule koormus, mis sõltub tuule tugevusest ja suunast ning tõsteseadme konfiguratsioonist ( Ftuul );

lume ja jää raskus talvel jäätumise korral, mis on oluline peenikeste pingutustrosside puhul;

kraana lasti, mehhanismide osade ja rlrktrimootori inertsist tulenev inertsjõud siirdeperioodil; pöördkraanale mõjub inertsjõud ka kraana ühtlase kiirusega pöördumisel;

koormus sõidutee hälbest.
15) TTS mõjuva tuulekoormuse leidmine: Tuulest ja jäätumisest tulenev koormus mõjub väljas töötavatele seadmetele. Seisuolukorras peavad tõsteseadmed taluma küllalt suurt tormi. Tuule põhjustatud koormus Ftuul=piAi, kus Ai – konstruktsioonielemendi pindala, pi – tuule surve seadme elemendile (nool, mast, juhikabiin)  pi= qkcn , kus k – kõrguse tegur, c – aerodünaamika tegur, mis sõltub kraana konstruktsioonist, n – ülekoormuse tegur  q=0,5v2  õhu dünaamiline surve, kus  - õhu tihedus, v – õhu liikumise kiirus.
16) TTS mõjuvad koormused normaalsel tööolukorral. Tugevusarvutuste eesmark: Normaalse olukorra puhul tuleb arvestada järgmiste koormustega: * lasti nimikaal, * lastihaardeelementide omakaal , * konstruktsiooni omakaal – oluline sõidumehhanismi jaoks, * tuule koormus masina tööolukorras (keskmine tuule kiirus), * dünamilised koormused siirdeprotsessis, * koormus normaalses seisukorras sõuditee hälbeist. Arvutatakse väsimustugevust, kuumenemist ja kulumist. Muutuval koormusel tehakse arvutused ekivalentkoormusega. Väsimusele arvutamise eesmärgiks on seadme kõigi detailide ressursi tagamine ekspluatatsiooniaja kestel. Vahetamisele kuuluvad: * trossid, * pidurilotsid, * elektrimasinate kontakt.
17) TTS mõjuvad maksimaalsed koormused. Tugevusarvutuste eesmärk: maksimaalse koormuse töötamisel võetakse arvesse järgmised koormused: * lasti maksimaalne kaal, * lastihaardeekementide kaal, * konstruktsiooni omakaal, * koormus suurima lubatud kiirusega tuulest, * dünaamilised koormused avariipidurdamisel (põrkumine vastu piiret rataste libisemise korral, piduredamine voolu katkestuse korral) ja järsul käivitamisel, * koormus sõidutee suurimast lubatavast hälbest (kaldest); toodud kombinatsioon kestab lühiajaliselt. Arvutus seisneb staatilise tugevuse tagamises: ohtlik/s, kus  - tegelik pinge pingete kontsentratsiioni arvestamata,  - lubatav pinge, s – ohutustegur , mille suurus oleneb arvutusolukorrast.
18) TTS seisuolukorras mõjuvad koormuse. Tugevusarvutuste eesmark: seisuolukorras arvestatakse järgmiste koormustega: * lastihaardeelementide ja konstruktsiooni omakaal, * koormus jäätumisest, lumest ja temperatuuri muutumisest. On ilmne, et selline olukord on aktuaalne väljas töötavate seadmete puhul. Sel juhul tehakse metallkonstruktsiooni, pidurdus- ja fikseerimisseadmete staatilise tugevuse arvutus vähendatud ohutusteguriga. Tehakse ka seadme (kraana) stabiilsuse kontroll kõige ebasoodsamas asendis. Lisaks toodud alukordadele tuleb arvestada ka koormusi ja koormuste jaotamist.
19) TTS stabiilsuse arvutamise põhimõtte selgitus :
Kallutavad momendid:
Mk=FLL+Ftuulh+M
Tasakaalustavad momendid:
Mtk=FvkLvk+FokLok
20) Millisel juhul viiakse tugevusarvutused läbi ekvivalentkoormusega? Kui seadmele mõjuv koormus on muutuva suurusega, siis tehakse arvutused väsimusele, kulumisele ja kuumenemisele ekvivalentkoormusega.
21) Mis on ekvivalentkoormus: ekvivalentkoormus on selline püsiva suurusega koormus, mille mõju väsimusele, kuumenemisele või kulumisele on ekvivalentne ( samasugune ) tegeliku, s.t muutuva koormuse mõjuga.
22) Kuidas leitakse muutuva koormuse ekvivalentkoormus: Ekvivalentkoormus (jõud Fekv või moment Mekv,)
Fekv=KdFmax
Mekv=KdMmax
Fmax ja Mmax – suurim jõud ja moment
Fmax=kFnom
Mmax=kMnom
Fnom ja Mnom – jõud ja moment nimilasti korral
k – ülekoormuse tegur, mis sõltub: * mehhanismi ja elektromootori tüübist,
kd=KFKT
kd – ressursi tegur
KF - koormuse muutumist arvestav tegur
KT – detaili tööiga arvestav tegur
24) Konksude ja sääklite valmistamiseks kasutatavad materjalid: Konksud valmistatakse väikese süsiniksisaldusega termotöötlemata terasest kas stantsimise või sepistamise teel. Valuterast võib kasutada vaid siis, kui konks on kadudefektide avastamiseks läbi valgustatud. Suure süsiniksisaldusega terast ja termotöötlust ei kasutata sellepärast, et konks peab säilitama piisava sitkuse. Haprast materjalist konks puruneb ülekoormamisel ilma märgatava plastilise deformatsioonita, st. hoiatamata. Mehhaniliselt töödeldakse lõikamisega ainult konksu sabaosa , kuhu lõigatakse mutri jaoks ka keere . Sääklid on konksudest sama tõstevõime juures kergemad, sest nende konstruktsioon on materjalisäässtlikum. Samas on aga nendega töötamine mõnevõrra tülikam.
26) Konksuhoidja otstarve: Kui tegemist on polüspastiga (lasti ripub mitme trossiharu otsas), siis kinnitub konks või sääkel trosside külge konksuhoidja abil. Konksuhoidjaid kasutatakse lasti (vähem kui 3 tonni) tõstmiseks.
27) Pikk konksuhoidja, selle skeem ja koostisosad:
Pikas konksuhoidjas kasutatakse lühikest konksu. Konks toetub traaversile seaduva laagri kaudu, et lasti kõikumise korral ei tekiks konksus määramata suurusega paindemoment (ülekoormus). Konksu mutter paeb olema stoperdatud kas tihvti või stopperplaadiga. Lõhise kasutamine ei ole lubatav. Konks saab traaversis ümber oma telje vabalt pöörduda. Tross on konksuhoidjaga seotud ploki kaudu. Traavers on ploki teljega ühendatud kandepõskede abil.
28) Lühike konksuhoidja, selle skeem ja koostisosad:
Lühendatud konksuhoidja on kasutatav ainult siis, kui konksuhoidjas on paarisarv plokke. Konksuna kasutatakse siin pikka konksu. Vertikaalmõõde on konksuhoidjal mõnevõrra väiksem, kui pikal konksuhoidjal. Konksuhoidjas võivad konksu toetavaks laagriks olla kas seaduvad liuge- või ka seaduvad verelaagrid.
30) Miks toetub konks konksuhoidjas seaduvale laagrile? Pikas konksuhoidjas kasutatakse lühikest konksu. Konks toetub traaversile seaduva laagri kaudu, et lasti kõikumise korral ei tekiks konksus määramata suurusega paindemoment (ülekoormus).
31) Spetsiaalsele tükklasti haarajale esitatavad nõuded: Haarats — lastihaardeseadis tükklasti (detailide, konteinerite) tarvis. Kasutatavamaid on tang -, kiil-, ekstsentrikhaaratsid, mis võivad olla raskuse toimel isehaaravad. Spetsiaalhaaraja on mõeldud ainult ühe kindla kuju ja mõõtmetega lasti haaramiseks. Spetsiaalsele haarajale esitatavad nõuded: * maksimaalne töökindlus, * ohutus, * ei tohi kahjustada tõstetavat lasti, * väikene omakaal ja gabariidid, * kasutamise mugavus, * võmalikult minimaalne inimtööjõu vajadus lasti haakimisel ja lahtihaakimisel.
32) Tanghaaraja tööpõhimõte, skeem ja arvutamise alused:
FT – tõmbejõud vardas
FG - lasti kaal
Fn – normaaljõud
Tanghaarajad hoiavad lasti kas lasti ja haaraja elementide vahelise hõõrdejõuga või antakse haaraja haardelemedile lasti kuju. Tanghaarajatega pole lubatud tõsta ohtlikke lasti. Ühe tangipoole tasakaalutingimus: Mo=(FG/2)(a/2)-Fnkb+Tc , kus FG/2=  Fn  Fn=k( FG/2), kus k – tegur, mis arvestab hõõrdeteguri võimalikku kõikumist ja kadu liigendites,  - hõõrdetegur lasti ja haaraja kokkupuutes. Eelpooltoodud tasakaalutingimusest on võimalik arvutada hoobade otsade pikkused, hoobade liigendites mõjuvad jõud, hoobadele mõjuvad jõud jne. Leitud jõudude alusel tehakse tanghaaraja elementide tugevusarvutused.
33) Lehtmaterjali ekstsentrikhaaraja. Konstruktsiooni skeem ja töötamise põhimõte:
Ekstsentrikhaaraja on ettenähtud lehtmaterjali haaramiseks. Mida väiksem on nurk , seda kindlamini on last haaratud. Põhiline tingimus - =