Kere ja alusvanker (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Pidurid spiker

hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max. roolinurka. Kruvi-mutter ajami eelised: saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suurt rataste pöördenurka. Roolivõimendi: parandab auto sõidumugavust ja teel püsivust. Liigid: hüdrauliline, elektrohüdrauliline, elektriline. Komponendid: hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline juhtsüsteem, hüdrovoolikud, hammaslatiga integreeritud hüdrosüsteem. Kere loomisel arvestatakse: disaineri nägemusega, etteantud gabariitidega, massiga, agregaatide paigutusega, materjali valikuga, funktsionaalsusega. Nõuded kerele: suur painde- ja väändejäikus, vibrokindlus, remondi sobivus, passiivne ohutus, ekspluatatsioonikindlus. Kere konstruktsiooni määravad: mehaanilised funktsioonid, valmistamise tehnoloogilisus, aerodünaamilisus, seadusandlikud aktid, juhtseadiste tüüp ja ehitus. Kere valmistamiseks kasutatavad

Kere ja alusvanker

52

pdf

Monroe vedrustus

- Vedrude funktsiooniks on ka teekatte ebatasasustest ülesõitmise pehmendamine. Hoovastik & kinnitused - Nende elementide põhifunktsiooniks on veojõudu ülekandmine tee ja sõiduki vahel ning rataste õige asendi säilitamine kere suhtes. Puksid - Elemendid, mis takistavad rehvide ja tee poolt tekitatud müra kostumist kabiini. Amortisaator - Amortisaatori põhifunktsiooniks on summutada kere ja rataste vibratsioone ning tagada rataste pidev

Vedrustus

12

docx

Juhtimisseadmed ja veermik

Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi reguleerimise võimalus (ei pea vedrusid vahetama, lühendama vms), miinuseks aga fikseeritud jäikus (st ei saa kasutada progresseeruvat jäikust). 1.4 Õhkvedrustus Õhkvedrustust kasutatakse juba 1934. aastast kuid laiem kasutamine terasvedru asemel algas 1950 ­ ndatel aastatel. Õhkvedrustus muudab vedrustuse jäikust sujuvalt, sõltuvalt koormusest ja auto kere asendist. Õhkvedrustusega sõidukil saab vedrustust kasutades muuta kere kõrgust, mis on oluline kauba laadimisel estakaadidel. Õhkvedrustus töötab vaikselt, summutab vibratsiooni ja lööke, on kaalult kerge, samuti vähendab oluliselt rataste dünaamilistest võnkumistest põhjustatud koormusi teekattele. Sellega muudab õhkvedrustus sõiduki kasutamise mugavaks ja kaitseb paremini koormat löökide ja vibratsiooni eest. Õhkvedrustus võib olla ka osaks stabiilsuskontrollist,

Auto õpetus

15

docx

Juhtimisseadmed ja veermik

sageli vähendamiseks tehtud mass Mittemetalsete ja komposiit materjalidest. 1.3 Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. 1.1 Vedrustuste Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele ja on võimeline seda takistama. Passiivne reaktiivvedrustus on näiteks Tenneco Kinetic RSF vedrustussüsteem. Sellel

Autoõpetus

8

odt

Juhtimisseadmed ja veermik

sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena:  · 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga · 2

Auto õpetus

16

docx

Juhtimisseadmed ja vedrustus

paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele ja on võimeline seda takistama. Passiivne reaktiivvedrustus on näiteks Tenneco Kinetic RSF vedrustussüsteem. Sellel süsteemil on sisemine passiivne seotus, mis lihtsustab koormuse

Auto õpetus

14

docx

Juhtimisseadmed ja veermik

paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele ja on võimeline seda takistama. Passiivne reaktiivvedrustus on näiteks Tenneco Kinetic RSF vedrustussüsteem. Sellel süsteemil on sisemine passiivne seotus, mis lihtsustab koormuse

Auto õpetus

6

docx

Rooliajamid ja vedrustuse tüübid

Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja remondiosakond Rooliajamid ja Vedrustuse tüübid Juhtimisseadmed ja veermik Referaat Koostaja: Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2013 Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere (raami) suhtes. Vedrustuse tüübid: Esimene: sõltumatu vedrustus Sõltumatul vedrustuse korral ei kehti see, et rataste vertikaalsihised liikumised on üksteisest sõltuvad. Kui üks ratas on augus ja teine ei ole siis auto sellest ei kaldu kuhugi poole Teine: sõltuv vedrustus Sõltuva vedrustuse puhul on sama silla rataste vertikaalsihised liikumised üksteisest sõltuvad. Sõltuval vedrustusel on jäik sild ehk siis sild on ühest tükist kus sees on nii veovõllid kui ka diferentsiaal. Kolmas: lehtvedrustus Lehtvedrud on eelkõige kasutamist leidnud sõltuva vedrustuseelastse elemendina. Lehtvedrud ei võimalda nii pikka liikumispik

Auto õpetus

Kommentaarid (0)