Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Freespingid (1)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Freespingid #1 Freespingid #2 Freespingid #3 Freespingid #4 Freespingid #5 Freespingid #6 Freespingid #7 Freespingid #8 Freespingid #9 Freespingid #10 Freespingid #11 Freespingid #12 Freespingid #13 Freespingid #14 Freespingid #15 Freespingid #16 Freespingid #17 Freespingid #18 Freespingid #19 Freespingid #20 Freespingid #21 Freespingid #22 Freespingid #23 Freespingid #24 Freespingid #25 Freespingid #26 Freespingid #27 Freespingid #28 Freespingid #29 Freespingid #30 Freespingid #31 Freespingid #32 Freespingid #33 Freespingid #34 Freespingid #35 Freespingid #36 Freespingid #37 Freespingid #38 Freespingid #39
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lembi Palgi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Freesimine

üritasid kopeerida seda, sest sellel oli tohutu turg. Rudolph Bannow Need olid väiksed ja laiaslaastus odavad, seega said seda lubada endale ka kõige väiksemad metallipoed ja see andis tohutu soovi turul. Sellised Freesmasinad said peamiseks freesimisvaldkonnas 1980 ehitati 1 kvartalis neid masinaid miljon. Peale 80ndaid kasutatakse Bridgeporti freesmasinaid siiani kuid nendega hakkasid konkureerima CNC pingid mida üritati läbi arvuti/koos arvutiga kasutada. 5. Keermestamine Freesimine on lõikeprotsess mille käigus tehakse millegisse näiteks mingi auk, kui freesil on kindel muster, siis on võimalik keermestada eelnevalt tehtud auk sellejaoks on eraldi keermepuurid. Kõige täpsemaid keermeid saab teha CNC pingiga, millega tagatakse maksimaalne töökiirus ja täpsus. Lisaks: https://www.youtube.com/watch?v=rDnavOlGcdc Keerme freesid. 6. Kaasaegne Freesimine

Protsesside automatiseerimine
thumbnail
21
pptx

Tehnoloogiline praak masinpinkidele

1. Augu läbimõõt on ettenähtust suurem. · Puuri läbimõõt ei ole õige. · Puur ,,viskab". · Spindli laagrites on lõtk. 2. Augu asukoht ei ole täpne. · Augu tsenter ei ole täpselt ette märgitud või ei ole tsentriauku ette torgatud. · Pingi seadistus (tugilati ja piirdeklotsi asend) ei ole täpne. 3. Augu sügavus ei ole täpne. · Sügavuse piiraja ei ole õiges asendis · Spindel ei ole lõpuni alla vajutatud. 4. Augu telg ei ole risti tooriku baaspinnaga. · Tooriku asend ei ole õige ebapuhta töölaua tõttu.

Tisleri eriala
thumbnail
8
doc

Puidutöö masinaohutusjuhendid

..........................10 TÖÖOHUTUS RIHTHÖÖVELMASINAL ENNE TÖÖD 1. Automaatsöösturiga pinkidel peab olema noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt. 2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis. 3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega. 4. Seada suundlatt ja liikuv töölaud võetava laastu mõõdule ja kontrollida töölaudade paralleelsust. 5. Enne pingi käivitumist pöörake nugadevõlli käsitsi ja veenduge, et ta ei puuduta töölauda. 6. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud. 7. Noavõlli pilu masina töölauas tuleb ääristada masina lauaga kinnitatud teravate terasest katteliistudega. Vahemaa katteliistudega servade ja nugade lõiketerade poolt joonistatud pinna vahe ei tohi olla üle 3 mm. Katteliistude servad peavad olema tasased, neil ei tohi olla täkkeid ega hambaid. 8

Tisleri eriala
thumbnail
15
docx

Töötamine freespingil

suhtes või kruvijooneline. Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole. Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva. Pealõikeserv:- See on freesi teljega nurga all asetsev lõikeserv. Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv. Üleminekulõikeserv:- See on pea - ja abilõikeserva ühendav serv. Hammaste kuju ja elemendid. Olenevalt pinnast , mida mööda teritatakse frees, eristatakse kahte hammaste konstruktsiooni. Teravatipulised hambad - hambaid teritatakse tagapinnalt. Kukaldatud hambad - hambaid teritatakse ainult esipinnalt. Eristatakse järgmisi hamba elemente: Kõrgus h - kaugus lõikeserva punkti ja soone põhja vahel, mõõdetakse freesi radiaallõikes risti selle teljega. Hamba tagapinna laius - kaugus lõikeservast hamba tagapinna ja selle lõikejooneni, mõõdetakse risti lõikeservaga.

Ametijuhend
thumbnail
1
odt

Konsoolfreespink

Konsoolfreespingid Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Freespingid on treipinkide järel kõige rohkem levinud. Nad jagatakse konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks. Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil

Materjaliõpetus
thumbnail
133
ppt

Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel

· Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis · Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahutamatuks osaks. Tõusis pinkide automatiseeritustase: toorikute, detailide ja lõikeriistade automatiseeritud vahetus. CNC pinkide ajalugu ja areng · 1980-1990- CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse · Alates 1990- CAD/CAM muutub standardiks arvutijuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel

Puiduõpetus
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

thumbnail
8
docx

Puidutöötlemine CNC pinkidel

18. Mida tuleb jälgida CAD ­ joonestamisel? 19. Milleks kasutatakse CAM ­ tarkvara? 20. Millised on CAM ­ tarkvarade võimalused? 21.Millised on enamlevinud CAM ­ tarkvarad? 22.Nimeta laastueraldamisega NC/CNC ­ tööpinke. 23.Nimeta spetsiaalseid NC/CNC ­ tööpinke. 24.Millisteks töödeks kasutatakse CNC ­ horisontaalfreespinke? 25.Millisteks töödeks kasutatakse NC ­ treipinke? 26. Miks on CNC ­ vertikaalfreespingid enamkasutatavad pingid? 27. Millist reeglit kasutatakse koordinaadistiku määramisel? 28. Millised on CAD/CAM/CNC ­ tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed? 29.Milliste tähtedega tähistatakse põhikoordinaadid ja pöördteljed? 30.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 2- teljelisel CNC ­ pingil? 31.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 3 ­ teljelisel CNC ­ pingil? 32.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 4 ­ teljelisel CNC ­ pingil? 33

Puidutöö



Lisainfo

Puidu masintöötlemise tehnoloogia T-1

Meedia

Kommentaarid (1)

Artsikas profiilipilt
A K: (Y)
17:25 03-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun