Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega (0)

Q: Kuidas jaotatakse klassidesse loogikakontrollerid?

Vastus leiad õppematerjalist: Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega

Q: Mis on järgnevate sõnade tähendus APJ programmis ?

Vastus leiad õppematerjalist: Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega

Q: Milline on järgneva detaili kontuuri kirjeldus absoluutsetes ja suhtelistes koordinaatides?

Vastus leiad õppematerjalist: Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega

Q: Mis maad on APJ CNC pinkide juhtivad tootjad ?

Vastus leiad õppematerjalist: Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega

Q: Mis on ringinterpolatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega

Tehnika - Automatiseerimistehnika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas jaotatakse klassidesse loogikakontrollerid?
Mis on järgnevate sõnade tähendus APJ programmis ?
Milline on järgneva detaili kontuuri kirjeldus absoluutsetes ja suhtelistes koordinaatides?
Mis maad on APJ CNC pinkide juhtivad tootjad ?
Mis on ringinterpolatsioon?

AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040

Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem.
AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt , Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega.
AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti . Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaatide väärtuste määraminne ühest punktist ( nullpunktist ), mille korral on tegemist absoluutsete koordinaatidega.
Näide: (W – Z telje suunaline suhteline liikumine; C – 45 nurga all tööteldav faas; E - kiirpaigutus)
N001 G95 F0, 12, S3 1600 T6 - ettenihe 0,12 mm/p; diapasoon 3; pöörlemissagedus 600p/min; instrument 6
Z0 X36 E – E kiirpaigutus
X34 C10 – faas
Z-30 – silinderpind
X42 W-38 – koonus
X66 Z-81 koonus
X75 – otspind
W-10 – silinderpind
X80 – lõikest väljatulek ( teriku purunemise vältimiseks)
M02 – Programmi lõp
(JOONIS ON NÄILINE)
2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage.
Energiat võimaldab kõige paremini akumuleerida pneumoajam , sest õhku on kerge kokku suruda ja antud olekus hoiustada ja transportida torustikes kuni 1000 m või balloonides . Vedelikke on peaaegu võimatu kokku suruda ja antud olekus hoiustada, ainult piiratud kogustes , seetõttu tuleb akumuleerimiseks kasutada väliseid hüdrosüsteeme või vedru ning transport võimalik, vaid torustikes kuni 100 m.
Elektriajamites on akumuleerimine keeruline ja kallis, üldjuhul väikestes kogustes (akud ja patareid ), transport juhtmete kaudu suurtele kaugustele.
3. Nimetada tööstusliku suruõhu peamised omadused, kasutamise eelised ja puudused.
Hea kättesaadavus, akumuleerimine, puhas ja kiiretoimeline energiakandja .
Plussid
Miinused
Kättesaadavus
Õhku leidub maakeral igal pool, seega suruõhu saamine võimalik kõikjal
Õhu ettevalmistus
Kasutatav suruõhk peab olema kuiv ja puhas. Vastasel korral põhjustab see suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete ( filtrid , kuivatid) kasutamist
Transporditavus
Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt transportida suhteliselt kaugele, puudub vajadus töötanud suruõhu tagasijuhtimiseks
Õhu kokkusurutavus
Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist, kuna õhk süsteemis on kokkusurutav
Akumuleerimine
Paljudel juhtudel puudub vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt akumuleerida suruõhureservuaari ning kasutada vastavalt vajadusele
Jõud
Suruõhku ei kasutata suurte jõudude saamiseks. Sõltuvalt kasutatavast töörõhust (üldjuhul 700 kPa), liikumisulatusest ja liikumiskiirusest oleks jõu ülempiiriks umbes 20000- 30000 N
Temperatuur
Suruõhuseadmed on tundetud temperatuuri kõikumistele
Kasutatud õhk
Töötanud õhk põhjustab müra , kuid seosest uute helisummutite kasutuselevõtuga on see probleem lahendatav
Plahvatusohtlikkus
Suruõhu kasutamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht
Kulutused
Suruõhk on suhteliselt kallis energiakandja. Samas on pneumokomponendid efektiivsed, töökindlad ning suhteliselt odavad, mis kompenseerib kõrge hinna
Saastusoht
Suruõhk on puhas energiakandja. See on eriti oluline toiduainete-, puidu- ja tekstiilitööstuses
Konstruktsioon
Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogsed ja majanduslikult tasuvad
Töökiirus
Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1...2 m/s
4. Kuidas jaotatakse klassidesse loogikakontrollerid?
Loogikakontrollerid jaotatakse klassidesse mikro , väike (kuni 500 sisendit /väljundit), keskmine (kuni 2000 sisendit/väljundit) ja suur (kuni 20000 sisendit/väljundit) peamiselt nende sisendite ja väljundite arvu järgi.
5. Nimetage tööstusrobotite tehnoloogilisi kasutusvaldkondi (vähemalt 5) ning peamiseid tööstusharusid, kus neid kasutatakse.
Kasutusvaldkonnad: kaarkeevitus, koostamine, pakendamine, lihvimine /puurimine, liimimine .
Kaarkeevitus
Punktkeevitus
MIG/TIG keevitus
Laserkeevitus
Keevituse automatiseerimine
Hõõrdkeevitus
Plasmalõikamine
Koostamine
Pakendamine
Materjalide käitlemine
Presside teenindamine
Lihvimine/puurimine
Liimimine
Katmine (pihustus)
jms
Tööstusharud : autotööstus, keemiatööstus , elektroonikatööstus, metallitööstus , masinatööstus, toiduainetetööstus
6. Positsioon- ja kontuurjuhtimine.
Positsioonjuhtimise korral on ära määratud tööorgani liikumistrajektoor punktide jadana, kusjuures ei ole etteantud ühtest punktist teise liikumise trajektoor . Sellist süsteemi kasutatakse pakkimisautomaatides, puurpinkides, kasutamisautomaatides (nt detailide paigaldamine montaazplaadile elektroonikatööstustes) jne.
Kontuurjuhtimise korral aga määratakse ära ka tööorgani liikumise trajektoor (treipingid, freespingid , kontuurjuhtimisega robotid jne).
7. Tööstusrobotite liigitus.
8. Tööstusrobotite haaratsid.
Haarats täidab inimkäe sõrmede ülesannet ning on ettenähtud teisaldavate esemete haaramiseks, kinnihoidmiseks ja vabastamiseks. Sageli on haaratsi asemel mõni tööriist (mutrikeerik, värvipihusti, punktkeevitustangid vms)
9. APJ süsteemide programmeerimine
Juhtprogramm on kaadrite kogum, mis tagab pingi tööorganite ettenähtud töö. Programmi kaadriks nimetatakse kindlas korras paiknevat käsusõnade jada, mis sisaldab infot ühe tehnoloogilise tööoperatsiooni kohta. Aadressiga N ja sellele järgneva kolmekohalise arvuga antakse ette kaadri number, näiteks N007, N025. Sellele järgnevad käsusõnad: dimensioonisõnad sisaldavad X, Y, Z koos numbriliste väärtustega. Teistel sõnadel on spetsiaalsed tähendused vastavalt sisalduvale tähele, näit G - ettevalmistav , M - mitmesugune. Ettevalmistav sõna paigutatakse tavaliselt vahetult aadressi järele
Programm koosneb ridadest ehk kaadritest. Sõnade ( aadresside ) järjekord kaadris võib olla suvaline , tühikuid pole vaja jätta, need paneb juhtsüsteem vajaduse korral automaatselt.
On põhimõtteliselt mitu erinevat juhtprogrammi koostamise meetodid, mis kõik teenivad
sama eesmärki – koostada APJ-pingi juhtprogramm konkreetse detaili valmistamiseks:
• Käsitsi juhtprogrammi koostamine. Kõige vanem, kõige töömahukam ja
programmeerija kõrget kvalifikatsiooni nõudev meetod. Juhtprogramm kirjutatakse
käsitsi paberile ja perforaatori abil viiakse perfolindile. APJ- pink kasutab 14
programmikandjana perfolinti. Programmi muudatused nõuavad uue perfolindi
ettevalmistamist ja sisestamist.
• Programmeerimine Editor -režiimis arvutil . APJ-pingi juhtsüsteemi püsimällu
juhtprogramm viiakse Online- režiimis. Lihtsustub korrigeerimine. Enamalt on
võimalik simuleerida töötlemisprotsessi.
• Õpetav programmeerimismeetod. Programmeerija liigutab tööriista, seadme
teekonnamõõtsüsteem mõõdab trajektoori ja koordinaadid salvestatakse juhtsüsteemi
mällu. Detailide valmistamiseks ebatäpne. Leiab rakendust värvimisrobotite töö
programmeerimisel.
• Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine. APJ-pingi juhtsüsteemist mittesõltuv
programmeerimismeetod. Vajab post-protsessorit, mis genereerib programmi
konkreetse APJ-pingi juhtsüsteemikohaseks.
• Graafiline interaktiivne programmeerimine. APJ-pingi operaatoripuldilt sisestatakse
detaili geomeetriainfo, määratakse kindlaks tehnoloogiarežiim ja pingi juhtsüsteem ise
genereerib juhtprogrammi. Keskmise keerukusega detailide töötlemise
programmeerimiseks.
• CAD/CAM orienteeritud programmeerimine. Detaili geomeetriainfo on CADkeskkonnast, CAM-keskkonnas lisatakse tehnoloogiainfo ja genereeritakse
juhtprogramm. Võimaldab genereerida juhtprogramme keeruliste kujupindade
töötlemiseks.
10. Programmeeritava loogikakontrolleri struktuur.
Programmeeritav loogikakontroller on seade, mis koosneb:

korpusest
protsessorist
mäluseadmest
sisenditest ja väljunditest
siinisüsteemist

11. Ajamite valiku kriteeriumid

12. Tööstusrobotite puhul kasutatavad koordinaadistikud
Juhtivad põhikoordinaadid moodustavad robotite tööruumid: Eristatakse viite põhilist koordinaadisüsteemi või tööruumi:

TKS - täisnurkne koordinaatsüsteem
SKS - silindriline koordinaatsüsteem
SFS - sfääriline koordinaatsüsteem
SSS - šarniirne koordinaatsüsteem
SKK - segakoordinaatsüsteem

13. APJ pinkinde puhul kasutatavad koordinaadistikud (APJ treipingil ja APJ freespingil).
Erinevalt tavalisest releejuhtimisest, kus tööorganit on võimalik positsioneerida lõplikku arvu punktidesse, võimaldavad APJ süsteemid realiseerida tööorgani positsioneerimist suvalisse punkti.
APJ pinkide puhul kasutatakse ristkoordinaatistikku.
APJ süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on ära määratud koordinaatide tähised vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja pöörded ümber telgede vastavalt A, B, C. Kui pingil liigub töödeldav detail muutuvad koordinaatide suunad vastupidisteks ja neid tähistatakse vastavalt X’, Y’, Z’, A’, B’, C’. Vastavalt koordinaatide süsteemile tähistatakse ka vastavad tasandid ruumis (süsteemidele, kus juhtimine toimub üheaegselt vaid kahes koordinaadis)
APJ treipingil kasutatakse kaheteljelist koordinaatsüsteemi. X- telg on supordi ülemise kelgu ristettenihke sihiga paralleelne. Liikumissuund märgitakse järgmiselt: treiali poole pluss, tooriku poole miinus . Z-telg on paralleelne spindli teljega ja ühtib supordikelgu pikkiettenihke sihiga. Kui supordikelk liigub tsentripuki poole, siis loeteakse liikumissuund positiivseks , spindlikasti poole aga negatiivseks. Koordinaatide alguspunkt võetakse tavaliselt telje ja tooriku vasaku (spindlikasti poolse otsa) lõikepunkt.
APJ freespingil kasutatakse kolmeteljelist koordinaatsüsteemi. X-telg on supordikelgu ristiettenihk
14. Kontrollerites kasutatavad programmeerimiskeeled
VAL (Adept V+)
AML
C, C++
ZERO ++ (objektorienteeritud)
RAPID (ABB robotid)
EusLisp (teadus- ja arenduspõhine)
Karel (Fanuc robotid)
KRL ( Kuka robotid)
Jne
15. Tööstusroboti koostisosad

ümberprogrammeeritav automaatne masin, mida tootmisprotsessis käsutatakse inimese liikumisfunktsioonidega sarnasteks operatsioonideks esemete teisaldamisel või tööriistaga töötamisel
Tööstusroboti iseloomulik tunnus on ühe või mitme manipulaatori olemasolu
Tööstusrobot koosneb täitur-, juht-, mõõte- ja liiteseadmest

16. Kontrolleri ehitus (moodulehitus, IO- plokid ).
Keskmised ja suured kontrollerid kasutavad moodulstruktuuri. Toiteplokk , protsessor, andmevahetus -, sisend - ja väljundmoodulid on igaüks omaette korpuses. Moodulid paigutatakse spetsiaalsele tagasiinile ( rack ).
Tööstuslik kontroller on seade, mis koosneb: korpusest, protsessorist, mäluseadmest, sisenditest ja väljunditest, siinisüsteemist.
Läbi I/O ehk sisend-väljundsüsteemi toimub mikroprotsessori füüsiline ühendus kontrollitava süsteemiga. Sisend-väljundsüsteem ei ole mõeldud suurtele vooludele ja seadmete otsejuhtimiseks.
Kõrgsageduslike signaalide töötlemiseks on spetsiaalsed moodulid, mis summeerivad impulsside arvu, arvutavad impulsside sageduse ning edastavad tulemused andmesidesiini kaudu protessorile.
Kommunikatsioonimoodulid on mõeldud kontrollerite omavaheliseks ja operaatorseadmetega andmevahetuseks.
17. Juhtalgoritmide esitamise viisid
1. programmeerimine kontakt( relee )skeemina (LD – Ladder diagram ) – programmeerimisel releeskeemina kujutab juhtimisprogramm endast lihtsamal juhul ekeltriskeemi analoogi , kus skeemi vasakpoolne siin on piltlikult ühendatud toiteallikaga ja parempoolne siin korpusega, ning nende vahel on ühendatud elektriahelad. Võimaldab esitada keerukaid algoritme ning seda on mugav kasutada tarbijatel, kes on harjunud lugema ja koostama releeautomaatikaskeeme.
2. Käsulistina programmeerimine kujutab endast madaltaseme keeles programmeerimist. Programm esitatakse tekstiliste käskude jadana. Kasutatavate käskude arv on suurem kui teistes keeltes. Paljud graafilistes keeltes ühe plokina esitatud toimingud tuleb realiseerida mitme käsuga.
3. Programmeerimine käskudes STL ( Statement list) – antud moodust on mugav kasutada nendel spetsialistidel, kes omavad eelnevat programmeerimisalast kogemust.
4. Loogikaskeem – põhielemendiks on loogikaelement, sisendid paiknevad elementidest vasakul, väljundid paremal. Loogikaskeem võimaldab head ülevaadet programmiga realiseeritud algoritmist.
18. Kirjeldage laboris õpitud roboti MP-9S (AvtoVaz) kasutatud programmeerimisviisi, kirjeldage kasutatud amortisaatorite tüüpi ning selgitage millist ülesannet täitsid herkonid.
19. Kirjeldage laboris õpitud paindtootmiskompleksis (FMS) võimalikke roboti programmeerimisviise, selgitage mida ei saanud robotil ’’ Mentor ’’ teha programmeerimisreziimis ’’ Lead by nose ’’.
Programmeerimiseks võib kasutada süsteemiga kaasnevat WALLI tarkvara või juhtida süsteemi otse RJ45 interfeisi kaudu näiteks BASICut kasutades.
’’Lead by nose’’ – koordinaadid loetakse väljalülitatud ajamitega manipulaatorilt, viimast käsitsi liigutades, koordinaadid salvestatakse alati rippmenüüst Edit käsuga Insert. Sellega ei saanud haaratsi kinnihaaramistugevust ning haaratsi liikumiskiirust määrata.
20. Mis on SCARA?
SCARA robot (Selective Compliant Assembly Robot Arm) on robot, millel on kaks paralleelset pöörlevat lüli (liidet). Need on kiired ja vibratsioonivabad.
21. Nimetage võimalikud tegevused tööstusroboti töötsoonis sissetungija tuvastamisel.
· Roboti täielik väljalülitamine
· hoiatusalarmi sisselülitamine
· roboti kiiruse vähendamine
· roboti viimine teise, ohutusse kohta.
22. Mis on järgnevate sõnade tähendus APJ programmis ?
Sõna esitäht
Tähendus
F
Ettenihe
G
Ettevalmistav tegevus
M
Mitmesugune tegevus
N
Kaadri järjekorranumber
S
Spindli pöörlemissagedus
T
Instrumendi valikufunktsioon
U
X-telje suunaline suhteline liikumine
V
Y-telje suunaline suhteline liikumine
W
Z-telje suunaline suhteline liikumine
X
X-telje suunaline absoluutne liikumine
Y
Y-telje suunaline absoluutne liikumine
Z
Z-telje suunaline absoluutne liikumine
23. Mida tähendab APJ programmis kaader: T6 S1200 F1 X23 Z-25
Tööriist nr. 6 spindli pöörlemissagedus 1200 min-1 ettenihe 1mm , tööriist Xteljel absoluutsesse asendisse 23 , Z teljel absoluutsesse asendisse -25
24.25. Milline on järgneva detaili kontuuri kirjeldus absoluutsetes ja suhtelistes koordinaatides?
Absoluutsetes
X34 C10 – faas nurgaga 45 kraadi
Z-30 – silinderpind
X42 Z-68 – koonus
X66 Z-81 – koonus
X75 – otspind
Suhtelistes
U10 C10 – faas nurgaga 45 kraadi
W-20 – silinderpind
U8 W38 – koonus
U24 W13 – koonus
U9 –otspind
26. APJ pinkide eelised ?
· väheneb toote ettevalmistuse aeg
· väheneb toote maksumus
· suurem täpsus
· toodavad vähem praaki
· on ohutumad
· pingi diagnostika tehakse automaatselt, sisuliselt on tegemist operatiivmälus residentse programmiga, mis analüüsib pingi sõlmede ja juhtsüsteemide funktsioone ning kuvad tulemused displeile. Internetiühenduse puhul on uuematel pinkidel vahetu tagasisside valmistajatehasega, kust tõsisemate rikete puhul tellitakse kohe automaatselt vajalik varuosa .
· pole vaja eritarvikuid, mille projekteerimine ja valmistamine on aega- ja rahanõudev (näiteks sfääriliste pindade treimiseks )
· on tarvis vaid ühekordselt koostada programm, mille alusel pink sooritab töötsükli mistahes arv kordi
· juba koostatud tüüpprogramme on lihtne korrigeerida
· võimaldab kaasata tootmisesse roboteid ja rakendada automatiseeritud töötsükleid ¨ võimaldab näiteks treimisel kasutada programmeeritud laastumurdmist (ettenihke tsüklilise muutmise teel) ¨
· võimaldab keeruka kujuga treimisel hoida konstantset lõikekiirust v (v=PI()dn, kus d - töödeldav läbimõõt, n-pöörlemissagedus) ¨
· võimaldab kasutada alalisi tsükleid soonte ning sfääriliste pindade treimise ja keermestamise kohta
· kui ette anda töötlusvaru , siirde maksimaalne lubatav lõikesügavus ja töötlusrežiimid, annab arvuti automaatselt käsu kogu töötlusvaru eemaldamiseks järgnevate siiretega
· võimaldab automaatset instrumendivahetust: instrumendivahetuse ajakulu on minimaalne
· võimaldab eelhäälestusega instrumentide kasutamist: häälestamise ajakulu on minimaalne
· minimiseerib nõudeid pingioperaatori käelisele osavusele, mille saavutamiseks käsijuhtimisega tööpinkidel kuluks aastaid, s.t tööjõud on kergesti asendatav
27. Mis maad on APJ (CNC) pinkide juhtivad tootjad ?
Hiina, Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Korea, Taivan, Sveits, USA
28. Samm-mootori tööpõhimõte.
Rootoril ja staatoril on ühepalju hambaid (pooluseid), mis jaotatud kolme sektsiooni . Rootori poolused on üksteise suhtes nihutatud 1/3 hambasammu võrra. Staatori elektromagnetite mähised on järjestikku ühendatud sektsioonidesse I, II ja III, millede toide on üksteisest sõltumatu. Kui sektsioone toita järgemööda nii, et alati on pingestatud vaid üks neist, siis rootor pöördub sammu võrra, kuni staatori poolus ja rootori hammas satuvad kohakuti. Igale mähist läbivale vooluimpulsile vastab rootori pöördumine 1.5 kraadi ehk 1/240 pööret.
(NR 1 ja 2 on vahetusse läinud )
29. Paindtootmissüsteemi FMS eelised ?
· vähenevad kulutused vahetule tööjõule (80-90%)
· vähenevad kulutused tootmise planeerimisele ja juhtimisele (65%)
· vähenevad kulutused järelevalvele (70%)
· tõuseb individuaalne tootlikkus
· vähenevad kulutused instrumendimajandusele (35%)
· vähenevad kulutused praagile ja selle ümbertöötlemisele (65%)
30.31 Suletud ja avatud kontuuriga juhtimine.

avatud juhtimissüsteemid – juhtimiseks kasutatakse ainult üht juhtimissignaali, mistõttu juhtimistoime ei sõltu juhtimistulemusest – puudub igasugune kontroll juhitava suuruse (kiirus) üle;
suletud juhtimissüsteemid – juhtimissignaali moodustamiseks kasutatakse vähemalt kaht signaali: etteandesignaali ja vähemalt üht juhitava suuruse väärtusest sõltuvat tagasisidesignaali;

32. Mis on ringinterpolatsioon ? Tuua näide.
Ringinterpolatsioon on tööliikumine programmeeritud ettenihkega. On vaja määratleda ringi lõpp-punkti koordinaadid X ja Y suunas ning keskpunkti suhteliste koordinaatide sisestamine rongi alguspunkti suhtes – program moodustab ringikujulise kaare etteantud parameetrite järgi.

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 193 allalaadimist

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #1

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #2

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #3

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #4

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #5

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #6

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #7

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #8

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #9

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #10

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #11

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #12

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #13

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #14

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #15

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #16

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #17

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #18

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #19

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #20

Automatiseerimistehnika vaheeksam II kordamisküsimused vastustega #21

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

193 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

revilo1212 Õppematerjali autor

1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem.
Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage.
Nimetada tööstusliku suruõhu peamised omadused, kasutamise eelised ja puudused.
Nimetage tööstusrobotite tehnoloogilisi kasutusvaldkondi (vähemalt 5) ning peamiseid tööstusharusid, kus neid kasutatakse.
Kuidas jaotatakse klassidesse loogikakontrollerid?
Tööstusrobotite liigitus.
10. Programmeeritava loogikakontrolleri struktuur.
9. APJ süsteemide programmeerimine
Ajamite valiku kriteeriumid
APJ pinkinde puhul kasutatavad koordinaadistikud (APJ treipingil ja APJ freespingil).
Tööstusrobotite puhul kasutatavad koordinaadistikud
Kontrollerites kasutatavad programmeerimiskeeled
Tööstusroboti koostisosad
Kontrolleri ehitus (moodulehitus, IO-plokid).
Mis on järgnevate sõnade tähendus APJ programmis ?
Mis on SCARA?
Nimetage võimalikud tegevused tööstusroboti töötsoonis sissetungija tuvastamisel.
Milline on järgneva detaili kontuuri kirjeldus absoluutsetes ja suhtelistes koordinaatides?
Mida tähendab APJ programmis kaader: T6 S1200 F1 X23 Z-25
Samm-mootori tööpõhimõte.
Mis maad on APJ (CNC) pinkide juhtivad tootjad ?
Suletud ja avatud kontuuriga juhtimine.
Mis on ringinterpolatsioon? Tuua näide.
Paindtootmissüsteemi FMS eelised ?

Automatiseerimistehnika vaheeksam II MES0040 vaheeksam Mes0040 vaheeksam koos vastustega. robot pink sisend juhtprogramm programmeerimine

Sarnased õppematerjalid

Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel

133

ppt

Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel

Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel Anti Lepik 2010/2011 CNC- tööpingi operaatori oskused · Lugeda jooniseid (CAD-joonised) · Kasutada CAM programme · Luua/muuta NC-koode · Kasutada CNC-tööpinki CNC pinkide ajalugu ja areng · Esimene arvuti ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer) · Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis · Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahutamatuks osaks. Tõu

Puiduõpetus

282

pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu

158

pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-

Elektriaparaadid

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

477

pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

Rohkem sarnaseid