Betoonitööde masinad ja seadmed. (0)

Kordamisküsimused. Betoonitööde  masinad  ja seadmed . 
1.  Betoonitööde  masinate  ja  seadmete  kasutusala  ja  liigitus.  Need   masinad   ja   seadmed   on  vajalikud 
betooni ja mördisegude valmistamisel, transportimisel ja käsitsemisel, ehitiste betoonist ja r/b elementide 
valmistamisel  ning  müüri-  ja  krohvitööde  teostamisel.  Liigitus:  1.  Tehnoloogilise   otstarbe   järgi:  a) 
betooni-  ja  mördisegude  valmistamise  masinad  ja  seadmed  b)  betooni-  ja  mördisegude  transportimise 
masinad  ja  seadmed  c)  betoonisegude  tihendamise  masinad  d)  r/b  toodete  tehaste   tehnoloogilised  
seadmed 2. Liikuvuselt a)  statsionaarsed  b) teisaldatavad c) iseliikuvad 3. Tööprotsessi iseloomu järgi a) 
tsüklilise b) pideva tööprotsessiga.  
2. Betoonisegude valmistamine, betooni- ja mördisegude segistite liigitus. betoonisegu valmistamine 
toimub 
spetsiaalsetes 
statsionaarsetes 
betoonitehastes, 
kiirelt 
monteeritavates 
teisaldatavates 
betoonsõlmedes  ja  mobiilsetes  betoonsõlmedes.  Segude  valmistamine  toimub  põhiliselt  neid 
moodustavate  komponentide   mehhaanilise   segamise  teel  vastavates  masinates,  mida  nim  segistiteks. 
Vastavalt   valmistatava   ehitusliku  segu  tüübile  jaotatakse:  a)  betooni   segistid   b)  mördi  segistid  c) 
viimistlussegude  segistid.  Lisaks  2.  Liikuvuselt  a)  statsionaarsed  b)  teisaldatavad  c)  iseliikuvad  3. 
Tööprotsessi iseloomu järgi a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga. 
3.  Betoonisegistite  liigitus  komponentide  segamisviisi  järgi.  a)  parter-tüüpi  tehased  ja   sõlmed   – 
segukomponendid  ladustatud  maapinnale  ja  antakse  sealt  dosaatoritesse  konveieritega  st  on  vaja 
nimetamisväärse suurusega pinda millele seadmed ja materjalid paigutada b) torn-tüüpi tehased ja sõlmed 
– kõik seadmed paigutatud vertikaalselt üksteise peale. Segukomponendid tõstetakse üles kulupunkritesse 
või  silodesse  koppelevaatoritega,  kust  nad  laskuvad  alla  vabavoolamisega  dosaatoritesse  ja  sealt 
segistitesse. Tänu sellele mahub selline kompleks  võrdlemisi väikesele pinnale. 
4. Gravitatsioonisegistite liigitus tööorgani ja segu väljastamise viisi järgi. tööorgan  –trummel- võib 
olla  a)  pirnikujuline  b)  tüvikoonuseline  c)  kaksikkoonuseline.  Valmissegu  väljastamine  trumlist  võib 
toimuda  a)   trumli   kallutamisega  –  segisti  trumli  sisepinnale  on  kinnitatud  vastava  kujuga   labad   mis 
tõstavad segu üles, kus see raskusjõu toimel alla kukub, mille tagajärjeks on komponentide segunemine. 
Trumli kallutamine  täite - ja tööasendisse ning tühjendamisasendisse toimub hüdro- või pneumosilindriga 
mida  toidetakse  vastavalt  kas  hüdropumbajaamast  või  kompressorjaamast  ja  trumli  pööritamine  toimub 
jõuallika  ja  reduktori  kaudu  b)  trumli  pöörlemissuuna  muutmisega  (reverseerimisega)  –  segisti  trumli 
sisepinnale on kinnitatud kaks paralleelselt asetsevat spiraalset teraslinti, mis algavad trumli põhjast ning 
lõpevad  täiteava   serval .  Trumli  pöörlemisel  ühes  suunas  juhivad  spiraalid  segu  trumli  põhja  suunas, 
reverseerimise aga suunavad segu täiteava suunas, kust see väljumisel langev väljastamisrenni nind sealt 
vastuvõtuseadmesse. 
5.  Sundsegamisega  segistite  liigitus.  1.  Tööseadmete  elementide  liikuvuse  järgi  a)  seisva  trumli  ja 
liikuvate  labadega  – tsentraalse pöörleva rootoriga ja tsentraalselt pöörleva traaversiga b) pöörleva trumli 
ja selles liikuvate labadega – pärivoolu ja vastuvoolu segistid 2. Trumli telje asendi järgi a) vertikaalsed e 
taldrik -tüüpi  b)  horisontaalsed  e  künakujulised  3.  Segamislabade  pöörlemissageduse  järgi  a) 
aeglasekäigulised 30..36 p/min b) kiirekäigulised e turbulentsed 500..650 p/min. 
6.  Segusõlmede  iseloomustus.  Reeglina  varustatud  lihtsamate  seadmetega  ja  kasutusel  peamiselt 
väikemahuliste  betoonitööde  jaoks.  Enamasti  kiiresti  teisaldatavad  ja  asuvad  reeglina  ehitusplatsil  või 
selle vahetus läheduses. Lihtsaim segusõlm koosneb teisaldatavast segistist, mis võib olla varustatud vee 
dosaatoriga  ja  kindla  geomeetrilise  mahuga  kopaga  kuivkomponentide  doseerimiseks.   Sideaine  
doseerimine   toimub  enamasti  käsitsi,  milleks  kasut  kottidesse  pakendatud   tsementi ,  mille   koti   kaal  on 
teada.  Kaasaegsed  segusõlmed  kujutavad  endast  kiirelt  monteeritavaid  ja  demonteeritavad  betooni 
tehaseid,  mille  komponendid  võivad  olla  varustatud  ka  pneumoratas  käiguosadega,  mis  võimaldab  neid 
transportida  veoautode,  traktorite  või  vedukite  haakes.  Sõlmed  on  varustatud   samade   seadmete 
kompleksiga, mis tehased ning omavad samasuguseid automaatikaseadmeid. 
7.  Betoonitehaste  liigitus  seadmete  paigutuse  ja  tehnoloogiliste  protsesside  alusel.  seadmete 
paigutuselt  jaotatakse  a)  parter-tüüpi  tehased  mille  seadmestik  on  paigaldatud  ühele   tasandile   ja 
segukomponendid  antakse  dosaatoritesse  pidevtranspordivahenditega  b)  torn-tüüpi  tehased  mille 
seadmestik  on  asetatud  üksteise  kohale  ning  komponendid  tõstetakse  kas  pidevtranspordivahenditega 
kulupunkritesse,  kust  vabalangemisega  antakse  ette  dosaatoritesse  ja  sealt  täitekolu  kaugu  segistitesse. 
Sideaine antakse kulupunkritesse pneumo-transportvahenditega. Vesi paakidest dosaatoriga ning lisandid 
dosaatoriga  doseeritakse  otse  segistisse.  Valmissegu  väljastatakse  valmissegupunkritesse  kust  see 
väljastatakse  tarbijale.  Segukomponentide  doseerimine  võib  toimuda  a)  kaaluliselt  b)  mahuliselt  ning 
sellest lähtuvalt jaotatakse samuti ka  dosaatorid a) mahulisteks b) kaalulisteks. Lisaks sellele jaotatakse 
nad  tööprotsessi  iseloomu  järgi  a)  tsüklilised  b)  pideva  tööprotsessiga  ja  juhtimissüsteemi  järgi  a) 
käsitsijuhtimisega b) automatiseeritud distantsjuhtimisega c) automaatjuhtimisega. 
8. Mördisegistite liigitus. 1. Segamisvõlli asendi järgi a) horisontaalvõlliga b) vertikaalvõlliga e  mikser -
tüüpi  2.  Liikuvuselt  a)  statsionaarsed  b)  teisaldatavad  3.  Tööorgani  konstruktsioonilt  a)   spiraalsed  
teraslindist  segamislabad  b)  spiraalsete  tööpindadega  üksiklabad  c)   propeller -tüüpi  tööorgan  (kaust 
mikser-tüüpi  segistites)  4.  Segamisvõlli  pöörlemissageduselt  a)  aeglasekäigulised  (25..35  p/min)  b) 
kiirekäigulised (500..600 p/min) 
9.  Betooni  transportimiseks  suuremate   vahemaade   taha  kasutatavad  masinad,  nende  kirjeldus. 
Toimub  reeglina  autobetoonisegistitega,  mis  võimaldavad  saada  paigaldamiseks  täiesti  värske  betooni. 
Sellega  saab  transportida  nii  valmissegu  kui  ka   kuivsegu .  Masinad  on  varustatud  vee  paagiga  ja 
dosaatoriga,  mille  juhtimispult  asub  auto  kabiinis.  Betooni  transportimisel  kuivseguna  võimaldab  see 
autojuhil  peatumata   doseerida   trumlisse  vajalik  vee  kogus  ja  teostada  betooni  lõplik   segamine   vahetult 
enne   objektile   jõudmist.  Osad  autobetoonsegistid  on  varustatud  ka  teise  gruppi  kuuluva 
transportvahendiga  milleks  enamikus  on  betooni  pump  väljasirutava  noole  ja  transportiva  torustikuga, 
harvemini  väljasirutuv   lintkonveier .  Selline   konstruktsioon   võimaldab   loobuda   kahe  eraldi  masina  – 
autobetoonsegisti ja betoonipumba kasutamisest. Väiksemate vahemaade taha transportimiseks on betooni 
punkri, pumba ja väljastamistoruga varustatud betooniveokid. 
10.  Betooni  transportimiseks  objekti  piires  kasutatavad  seadmed,  nende  kirjeldus.  Transportimine 
võib  toimuda  järgmistel  tööpõhimõtetel  töötavate  seadmetega  a)  iseliikuvate  betoonisegistitega  – 
asendavad mobiilseid või teisaldatavaid segusõlmi. Masinad on reeglina varustatud  dosaator -kopaga, mis 
juhitav operaatori puldist ja varustatud 360˚ ulatuses pöörduva operaatori töökohaga. Mõnedel mudelitel 
on  segisti  paigaldatud  šassiile  tugi-pöörderingi  abil,  mis  võimaldab  valmissegu  ca  200˚  ulatuses. 
Transportkiirused on 25-30km/h. b) mehhaaniliste pumpadega jagunevad 1. Liikuvuselt – statsionaarsed, 
teisaldatavad,  iseliikuvad  ja  auto-betoonpumbad  2.  Konstruktsioonilt  –  kolb-  ja  rootorpumbad  c) 
pneumotranspordi vahenditega 
11. Mehhaaniliste betoonipumpade liigitus. jagunevad 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad 
c) iseliikuvad ja auto-betoonpumbad 2. Konstruktsioonilt a)  kolbpumbad  b) rootorpumbad, mis jagunevad 
omakorda  kolbide   arvult   a)  ühe  b)  kahekolvilised  e  paariskolvilised,   ajami   tüübilt  a)  mehhaanilise 
kepsvänt-mehhanismiga  b)  sünkroniseeritud  hüdraulilise   ajamiga ,  klappide  arvult  a)  pöörlevate 
spindelklappidega b) liguvate siiber -tüüpi klappidega v) pöörduva torupõlvega. 
12.  Mehhaanilise   tööpõhimõttega   mördisegude    transportvahendite  liigitus.  1.  Konstruktsioonilt  a) 
kolbpumbad  –  ühe  ja  kahekolvilised  b)  membraanpumbad  c)  kruvipumbad  2.  Ajami  tüübilt  a) 
mehhaanilise b) hüdraulilise ajamiga 3. Jõuallika tüübilt a) elektrimootor b)  sisepõlemismootor . 
13.  Vibraatorite  liigitus  vibratsiooni   tekitamise   meetodi  ja  tööorgani  tüübi  alusel.  Vibratsiooni 
tekitamise meetodi järgi jaotatakse vibraatorid a) mehhaanilised b) elektromagnetilised c) hüdraulilised d) 
pneumaatilised .  Tihendusmasinateks  muutuvad  vibroelemendid  siis  kui  nad  varustatakse  vastava 
tööorganiga, mille alusel jaotatakse nad a) vibrolatid b) vibroplaadid c) vibronuiad d) erineva diameetriga 
süvisvibraatorid . 
14.  Tremix  vaakuumsüsteem  tehnoloogiline  skeem.  Lisaks  teistele  meetoditele  kasutatakse  suurte 
pindade   tihendamiseks   ka  vakumeerimise  meetodit  liigse  vee  eemaldamisega  värskest  betoonist.  Skeem 
näeb ette alguses betoonkihi laotamist pärast  armatuuri  paigaldamist, seejärel kasutatakse pindvibraator-
latti  betoonpinna  ühtlustamiseks  ja  tihendamiseks,  siis  vibrolatti  pinna  silumiseks,  peale  seda  vaakum-
matti   liigvee  eemaldamiseks  ja  lõplikuks  tihendamiseks  ja  lõpetuseks  tihendatud  värske  betooni  pinna 
viimistlime  „helikopter“-tüüpi  siluritega.  Meetod  võimaldav  väga  kiiresti  teha  tardumata  betooni  pinna 
viimistlemist  nn „helikopteriga“ silumise teel. 
15.  Raudbetoonitoodete  valmistamise  tehnoloogilised  skeemid,  nende  kirjeldus.  1.  Voolumeetodi 
puhul tehakse kõik  operatsioonid  nn „operatsioonipostidel“ mis kokku moodustavad tehnoloogilise liini. 
Seadmed on statsionaarsed ning toode koos vormidega liigub ühelt op-postilt teisele. Kasut kaht erinevat 
toodete  ümberpaigutamise  viisi:   agregaat -voolumeetodit,  mille  puhul  toode  paigutatakse  postilt- postile  
kraanaga   ja  konveier- voolumeetod ,  mille  puhul  kasutatakse  vagonett-vorme  mis  liiguvad  postilt-postile. 
Voolumeetod  funktsioneerib  siis  hästi,  kui  kõik  operatsioonid  on  omavahel  täpselt  kooskõlastatud. 
Eelistatult  kasut  seda  väiksemamõõtmeliste  ja  lihtsa  geomeetrilise  kujuga  toodete  valmistamisel.  2. 
Stendimeetodi  korral  teostatakse  kõik  operatsioonid  ühel  kohal  – stendil .  Toode  koos  vormiga  jääb 
liikumatuks  kuni  vormi  lahtivõtmiseni  peale  betooni  kivistumist.  Kõik  tehnoloogiliste   operatsioonide  
sooritamiseks  vajalikud  masinad  tulevad  vastavas  järjekorras  stendi  juurde,  sooritavad  seal  oma 
operatsioonid ning siirduvad teise stendi juurde. Stendimeetod võimaldab valmistada suuremõõtmelisi ja 
keeruka   kujuga  tooteid.  3.  Kaasaegsetes  r/b  toodete  tehastes  kasutatav  “ekstruuder”-meetod  on  oma 
olemuselt  samuti stendimeetod 
16. R/b toodete valmistamise tehnoloogilised protsessid: toormaterjalide vastuvõtmine ja ladustamine, 
sarruse   =  armatuuri  valmistamine,  betooni  valmistamine,  toote   vormimine ,  toote  kivistamine,  toote 
vabastamine vormist ja viimistlemine , vormide puhastamine ja hooldus, valmistoodete ladustamine. 
17. Sarruse valmistamise seadmed. Sirgestus- ja lõikepingid et rullides tarnitud armatuur sirgestada ja 
lõigata  vajaliku  pikkusega  varrasteks.  Suurema  diameetriga  armatuurvarraste  lõikamiseks  kasut  kas 
mehhaanilisi  kääre  või  abrasiivketastega  ketaslõikureid.  Armatuurvarraste  välispinna  profileerimiseks 
kasut profileerimispinke. Erineva kujuga  ruumiliste  armatuurvõrkude moodustamisel on tihti vaja sirgeid 
vardaid  painutada  vastava  nurga  all  või  anda  neile  painutamise  teel  vajalik  kuju,  selleks  on  üksikute 
armatuurvarraste  ja  tasapinnaliste  armatuurvõrkude  painutuspingid.  Üksikute  armatuurvarraste 
jätkamiseks  kasut  kas  tavalist  elektri- kaarleek   keevitust  ülekatte  moodustamiseks  või  spetsiaalset  põkk-
keevituspinki  põkkliite  saamiseks.  Armatuurvõrkude  koostamisel  kasut  üksiktraatide   ühendamiseks  
peamiselt  punkt-keevitust.  Punkt-keevituse   pingid   on  kas  ühepunktilised  või  mitmepunktilised.  Peale 
statsionaarsete punkt-keevituse pinkide kasut ka nn  punkt- keevitus  tange mis sõltuvalt võimusest võivad 
olla kas käsitangid või rippuvad mis liiguvad monorelss-teedel. 
18.  R/b  toote  vormimise  seadmed.  Vormid,  betooni   vormidesse   paigaldamise  seadmed,  armatuuri 
eelpingestusseadmed, betooni  tihendus  ja viimistlusseadmed, betooni kivinemise kiirendamise seadmed, 
vormide puhastus- ja määrimisseadmed. 
19.  Vormide  otstarve  ja  liigitus.  Vormide  ülesanne  on  anda  tootele  projektijärgne  kuju  ja  mõõtmed. 
Kasut  sõltuvalt  detailide  arvust  ja  keerukusest   erinevast   materjalist  valmistatud  vorme:  metallvormid  – 
suurte  toodete  arvu  ning  suhteliselt  lihtsa  kujuga  toodete  korral,   metall -puit  vormid  –  keskmise  arvu 
toodete  ja  keerukama  kujuga  toodete  korral,  puitvormid  –  väikearvuliste  kuid  keeruka  kujuga  toodete 
korral.  Liikuvuselt  –  teisaldatavad,  väikesegabariidiliste  toodete  vormimiseks  voolumeetodil, 
statsionaarsed, suuremõõtmeliste ja keeruka toodete vormimiseks stendimeetodil. Toodete arvu järgi ühes 
vormis tuntakse – individuaalvorme, ühe kindla toote vormimiseks, kassettvorme, mitu ühesugust toodet 
üheaegselt. 
20.  Betooni  vormidesse  paigaldamise  seadmete  liigitus.  liigitatakse  vastavalt  liikumisviisi  järgi: 
1.põrandal liikuvad 2. Kraanataladel liikuvad a)  rippuv  betoonilaotur b) rippuv betoonipunker ja põrandal 
liikuv betoonipaigaldi c) rippuv betoonipunker. 
21.  Betoonisegude   vormides   tihendamise  seadmed.  Peamiselt  vibrolaud  mis  võivad  olla  ring-  või 
suundvõnkumisega.  Suuregabariidiliste  toodete  vormimisel  kasut  tihti  ka  vormi  külge  kinnitatud 
standardvibraatoreid  või  mehhaanilisi  debalanss-võlle.  Selliste  vormide  täitmise  ajal  kasut  reeglina 
täiendavalt süvisvibraatoreid tagamaks betooni tihendumist vormi põhjani välja. 
22. Armatuurvarraste eelpingestamise meetodid, nende kirjeldus. Mehhaanilise eelpingestusmeetodi 
puhul  peamisteks  seadmeteks  on  hüdraulilised  armatuuri  eelpingestusrauad,  millega  eelpingevardad 
tõmmatakse  ettenähtud  pinge  alla  ja  hoitakse  neid  pingestatuna  kuni  betooni  lõpliku  kivistumiseni. 
Seejärel  vardad  vabastatakse  ning  nad  kannavad  oma  pinge  üle  betooni  survepingeks.  Selle  meetodi 
eeliseks   on  et  varrastele  saab  anda  ühesuguse  eelpinge,  saab  pingestada  suvalise  pikkusega  vardaid, 
seadmed  on  kergesti  teisaldatavad.   Termilise   eelpingestusmeetodi  põhimõte  seisneb  materjalide 
joonpaisumisel  temp-i  muutumisel.  Selleks  pingevardad  kuumutatakse  vastava  temp-ini,  pannakse  nad 
vormi ega lasta neil jahtumisel lüheneda. Tagajärjeks on pinged varrastes, mis peale betooni kivinemist ja 
varraste  vabastamist  kantakse  üle  betoonile.  Selle  meetodi  puudusteks  on  termo-ohtlikkus  varraste 
paigaldamisel  vormi, ei garanteeri ühesugust pinget kõigis varrastes. 
23.  Betooni  kivinemise  kiirendamise  meetodid,  nende  kirjeldus.  Betooni  kivinemise 
kiirendamise seadmed  Betooni kivinemise kiirendamiseks kasutatakse alljärgnevaid meetodeid : 
 -hüdrotermiline;  -elektersoojendus;  -kivistumist  kiirendavad  keemilised  lisandid.  Hüdrotermilise  meetodi 
puhul  vormid  koos   betooniga   suunatakse  aurutuskambritesse  v õ i ,   harvemini,  autoklaavidesse,  kus  nad 
asuvad  kuuma  niiske  auru  sees  ,  mis  kiirendab  tsemendi  hüdratatsiooni  protsessi  ning  sellega  ka 
betoondetaili  kivistumist.  Samal  eesmärgil  kasutatakse  polügoonidel  vormide  katmist  presendi  või 
kattekiledega  ning  väga  pikkade  vormide  korral  kasutatakse  vormide   kaasi ,  mille  alla  juhitakse  kuum  aur. 
Elektersoojendust  kasutatakse  väiksemamõõduliste  individuaaltoodete  korral.  Selle  meetodi  puhul 
juhitakse   elektrivool   vastavate  elektroodvarraste  abil  läbi  paigaldatud  ja  tihendatud  betoonisegu.  Tuleb 
jälgida,  et  ei   toimuks   betoonist  vee  väljaaurumist,  mille  vältimiseks  kaetakse  betooni  pind  vastavate 
materjalidega.  Kaasajal  on olemas mitmesuguseid keemilisi lisandeid, mis kiirendavad betooni kivinemise 
protsessi.  Peale  selle  toodetakse  kaasajal  ka  nn  „kiirtarduvaid  tsemente“,  mida  võib  edukalt  kasutada  r/b 
detailide valmistamisel. 
24.  R/b  toodete  ekstruuder-tehnoloogiaga    tootmisel  kasutatavad  seadmed.  Ekstruuder-tehnoloogias 
kasutatavate  pikkade  põrandvormide   puhastamiseks   on  kasutusel  spetsiaalsed  vormide  puhastusmasinad 
mis  liiguvad  vormide  ääristel  ja  on  varustatud  komplekssete  puhatus-  ja  määrimisseadmetega.   Igat   liiki 
betoonijäätmete  koristamiseks  kasutatakse  koristusmasinat  mis  varustatud  survepesuriga,  võimsa 
imurseadmega ja mahuka tsisterniga veega segunenud betoonijäätmete kogumiseks. 
Ekstruuder-tehnoloogias  muutub  paneeli   toorik   valmistooteks  siis,  kui  temast  on  välja  lõigatud 
projektijärgse pikkuse ja laiusega, aga ka kujuga paneelid. Selleks otstarbeks kasutatakse paneelilõikajaid, 
mis  võimaldavad  toorikust  välja  lõigata  suvalise  pikkusega  ning  tooriku  laiusest  erineva  laiusega  nii 
täisnurkseid kui suvalise nurga all lõigatud paneele.