Puidutöö masinaohutusjuhendid (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

39

ppt

Freespingid

Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T  Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud või keevisliidetega paend

Tisleri eriala

36

odt

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid. Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 30.10.2014 Sisukord 1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD................................................................. 3 2.ÜLDNÕUDED..................................................................................................... 3 3. ENNE TÖÖD..................................................................................................... 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL............................

Ehitusviimistlus

21

rtf

Tisleri lõputöö

Rakvere Ametikool Egert Moones Tisleri eriala AKNALENG Lõputöö Juhendaja: Riho Mäe Rakvere 2009 Rakvere Ametikool Egert Moones Sisukord Sisukord............................................................................................................................ Sissejuhatus...................................................................................................................... Konstruktsiooni kirjeldus................................................................................................. Spetsifikatsioon................................................................................................................ Materjalide kulu ja maksumus......................................................................................... Tehnoloogilise protsessi skeem..............................................

Tisleri eriala

15

docx

Töötamine freespingil

TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ­ ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti ­ või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See

Ametijuhend

12

rtf

Rihthöövel

Carola Liiv OHUTUSJUHEND HÖÖVELPINGIL TÖÖTAJALE 1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal - elektrišokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mit

Ehitusviimistlus

36

doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest ­ HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest ­ HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 ­ 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga ­ HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide ­ volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest ­ BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma

Tisleri eriala

10

pdf

Ohutusjuhend masinate kasutuseks

Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 OHUTUSJUHEND TÖÖVAHENDITE KASUTAMISEKS SISUSKORD 1. TEHASES ESINEVAD OHUD .................................................................................................. 2 1.1. Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad:.............................. 2 1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: ...................................................... 2 2. ÜLDNÕUDED ........................................................................................................................... 2 3. ENNE TÖÖD.............................................................................................................................. 3 5. PÄRAST TÖÖD......................................................................................................................... 3 6. KETASSAE, LINTSAE, FORMAATSAE JA SEIMERI KASUTAMIN

Puidutöö

10

doc

OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL Referaat Tihemetsa 2011 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. ESMAABI...............................................................................................................................5 3. ÜLDNÕUDED........................................................................................................................6 4. ENNE TÖÖD..........................................................................................................................7 5. TÖÖ AJAL..............................................................................................................................8 6. PÄRAST TÖÖD............................................................................

Metsandus

Kommentaarid (1)