Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puidutöö masinaohutusjuhendid (1)

3 KEHV
Punktid
SISUKORD
TÖÖOHUTUS RIHTHÖÖVELMASINAL
Enne tööd 3
Paksushöövelmasin 4
Mitmekülgsed höövelmasinad 4
Töö ajal 4
Pärast tööd 5
TÖÖOHUTUS FREESPINGIL
Töö ajal 6
Pärast tööd 8
TÖÖOHUTUS KETASSAAGPINGIL
Enne tööd 9
Töö ajal 10
Pärast tööd 10
TÖÖOHUTUS RIHTHÖÖVELMASINAL
ENNE TÖÖD
1. Automaatsöösturiga pinkidel peab olema noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt.
2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis.
3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega.
4. Seada suundlatt ja liikuv töölaud võetava laastu mõõdule ja kontrollida töölaudade paralleelsust.
5. Enne pingi käivitumist pöörake nugadevõlli käsitsi ja veenduge, et ta ei puuduta töölauda.
6. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud.
7. Noavõlli pilu masina töölauas tuleb ääristada masina lauaga kinnitatud teravate terasest katteliistudega. Vahemaa katteliistudega servade ja nugade lõiketerade poolt joonistatud pinna vahe ei tohi olla üle 3 mm. Katteliistude servad peavad olema tasased , neil ei tohi olla täkkeid ega hambaid.
8. Masinalaudade ja suundlattide pealispinnad peavad olema tasased ja siledad.
9. Noavõlli laagrid ei tohi masinalaudade peale välja ulatuda .
10. 400 mm-st lühemaid või 50 mm-st kitsamaid või 30 mm-st õhemaid toordetaile võib käsietteande puhul hööveldada ainult spetsiaalsete tõukeklotside abil.
11. Õhukesi ja lühikesi detaile võib üheaegselt pakkidena hööveldada ainult kinnitusvormide abil.
12. Profiilne, kõverjooneline hööveldamine ilma spetsiaalse šabloonita on keelatud.
13. Etteandmismehhanismiga varustatud rihthöövelmasinaga kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse kindlalt vastu masinalauda.
 
PAKSUSHÖÖVELMASIN
1.Kahe või rohkema erisuguse paksusega detaili üheaegne hööveldamine on lubatud ainult tingimusel, et igaüks neist surutakse etteandevaltsidega kindlalt vastu masinalauda.
2. Tagasilöögikaitsed, olenemata sektsioonsete etteandevaltside olemasolust, peavad olema üles seatud kõikidele masinatele . Masinalaua esiotsa peab täiendavalt olema üles seatud kate kiikuvatest tagasilöögiplaatidest.
3. Rihvelvõllidel ei tohi olla pragusid, väljalöödud ribisid ega kulunud pindu.
 
MITMEKÜLJELISED HÖÖVELMASINAD
1. Masinate etteandeseadmete ette tuleb üles seada masinast läbilastavate materjalide ristlõikepiirajad.
2. Masinatel , millel freesipead ja etteandemehhanism on varustatud individuaalelektriajamitega peab olema seadis kõikide elektrimootorite üheaegseks väljalülitamiseks.
3. Alumiste noavõllide töövaba osa tuleb katta töödeldatava materjali laiuse järgi kinnitatava väljatõmmatava kaitsega.
 
TÖÖ AJAL
 1. Mitte võtta maha kaitsepiirdeid.
2. Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm.
3. Mitte seista hööveldatava laua otsa kohal, sellega väldite vigastusi võimalikust tagasilöögist.
4. Mitte hööveldada jäätunud puitu.
5. Veenduda, et hööveldatavas puidus ei oleks naelu, kilde ega muid metallesemeid.
6. Seisatada höövelpink kohe kui noavõll hakkab lõikama ebaühtlaselt või kui märkate noavõllil vibreerimist.
 
PÄRAST TÖÖD
 1. Lülitada elektrimootor välja.
2. Puhastada tööpink ja töökoht.
3. Tööpingi riketest teatada töölõigu juhile.
TÖÖOHUTUS FREESPINGIL
TÖÖ AJAL
1. Detail tuleb pinki kinnitada õigesti ja tugevasti, et see ei tuleks lahti. Kinnituskohad tuleks võtta töödeldavale pinnale võimalikult lähedale.
2. Detaili kinnitamiseks tuleb kasutada raidega kinnituspakkidega kruustange või rakiseid.
3. Kui detail kinnitatakse kas pneumo -, hüdro- või elektromagnetilise rakise abil, tuleb olla tähelepanelik, et ei vigastaks rakise vedeliku- või õhutoitetorusid või elektrijuhtmeid.
4. Detaili võib freesile lähendada alles pärast seda, kui frees on saanud töökiiruse.
5. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia.
6. Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada.
7. Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras.
8. Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt , mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada.
9. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni.
10. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile.
11. Sitkest materjalist detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese.
12. Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki.
13. Laaste võib pöörleva freesi lähedusest eemaldada üksnes harjaga, millel on vähemalt 250 mm pikkune vars.
14. Tuleb kontrollida ülesseatud ja kinnitatud freesi viskumist. Freesi radiaal- ja külgviskumine ei tohi olla rohkem kui 0,1 mm.
15. Üle 16 kg massiga detaile tuleb paigaldada tõsteseadmetega (kaasa arvatud freespingi töölaud). Vähem kui 16 kg massiga freese võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta käsitsi, kindad käes.
16. Spindlile tuleb freesitorn või freesi koonussaba kinnitada ainult võtmega, lülitades seejuures spindli pöördumise vältimiseks sisse vaheülekande.
17. Freeside pinkipanekul ja sealt mahavõtmisel tuleb hoida end lõikeservade vastu vigastamast.
18. Spindliava, freesitorni või freesisaba ja vahekoonuse pindadelt tuleb enne spindlile panekut täkked hoolikalt eemaldada ja pinnad puhtaks pühkida. Lõikeriista saba ja spindlile panekul tuleb veenduda, et see istub avas tihedalt ja lõtkult.
19. Freesi ei tohi kinnitada ega lahti keerata elektrimootori sisselülitamise abil.
20. Vahekoonuse, freesitorni või freesi spindlilt eemaldamiseks tuleb kasutada selle otstarbelist torni, pannes eelnevalt pingi töölauale puidust tugiklotsi.
21. Pinke ei tohi pidurdada käesurvega pingi detailidele, sest käsi võib sattuda freesi alla.
22. Pärast freesi või freesitorni paigaldamist ei tohi võtit pingutustpoldile jätta.
23. Pingi seiskamisel tuleb välja lülitada ettenihe, seejärel eemaldada frees töödeldavalt detaililt ja lülitada välja freesi (spindli) pöörlemine.
24. Pingi töötamise ajal ei tohi avada või maha võtta piirdeid ja kaitseseadiseid.
25. Pink tuleb vooluvõrgust välja lülitada kohe, kui:
- on elektrikatkestus ;
- metallosad on pinge all;
- elektrimootor töötab kahel faasil (undab);
- maandusjuhe on katki;
- on tekkinud vibratsioon .
26. Elektriseadmete rikete korral tuleb välja kutsuda elektrik, ise ei tohi rikkeid kõrvaldada.
27. Kõigist avariidest, õnnetusjuhtumitest tööl tuleb koheselt teatada töölõigu juhile.
 
 
PÄRAST TÖÖD
1. Kui töö on valmis, tuleb:
- korrastada töökoht: puhastada tööpink, tööriistad ja abivahendid ning panna need selleks ette nähtud kohale;
- korrastada tööriided ja isikukaitsevahendid ning panna need selleks ette nähtud kohale;
- pesta käed ja nägu ja käia duši all.
2. Kõikidest tööajal esinenud puudustest ja riketest tuleb teatada töölõigu juhile.
TÖÖOHUTUS KETASSAAGPINGIL
ENNE TÖÖD
1. Enne töötamise algust tuleb ketassaag hoolikalt üle vaadata ja teda üksikasjalikult kontrollida (saeketta kinnituse kindlus ja tugevus, hammaste teritus ja räsamine, hõõrduvate osade määrimine).
2. Kõiki pinke peavad käivitama ja teenindama ainult need isikud, kellele nad on kinnistatud. Pinkide juurde tuleb üles panna vastutavate isikute perekonnanimed.
3. Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada.
4. Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel ja mahavõtmisel, pingi remontimisel, puhastamisel ja määrimisel, laastude ja puru koristamisel .
Pinge väljalülitumisel elektrivõrgust tuleb pink otsekohe välja lülitada.
5. Tuleb kanda ettenähtud erirõivaid ja panna nööbid korralikult kinni.
6.Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada.
7. Töökoht ketassae juures peab olema hästi valgustatud. Saeraamil ei tohi hoida mingeid kõrvalisi esemeid, tööriistu, naelu, lauajuppe ega laaste. Põrand tööpingi kõrval peab olema puhas ega tohi olla täis kuhjatud.
8. Tuleb kontrollida, et saepuru , laastude ja tükkjäätmete eemaldamise mehhanismid oleksid töökorras.
3.9. Töötaja on enne tööd kohustatud kontrollima, et ette nähtud ventilatsioonisüsteemid oleksid töökorras.
 
TÖÖ AJAL
1. Töö alguses tuleb ketassaag tühikäigul sisse lülitada ning alustada saagimist, kui saeketas pöörleb normaalse kiirusega.
2. Saetavast puidust tuleb enne tööpingile asetamist kõrvaldada naelad, mustus , mört, jm.
3. On keelatud töötada, kui rõivaste nööbid pole kinni, paelad ripuvad jne.
4. Saagides peab tööline asuma tööpingist veidi kõrval, et vältida lööke puidu tagasipaiskumisel.
5. Töötades ei tohi lubada elektrimootori ja saevõlli laagrite ülekoormust ega kuumenemist.
6. Saeketas peab olema kaitstud kaitsekestaga, ketta taha peab olema paigaldatud kiil .
7. Kiilu terava osa ja saeketta tagumiste hammaste vahekaugus ei tohi olla üle 10 mm. Kiil peab ulatuma üle saeketta ülemiste hammaste.
8. Ketta ees ja taga peavad asetsema kaitsepiirded.
9. Saeketta alumisel, mittetöötaval osal peab olema põhjata lauspiire.
10. Saeketta ülemised hambad peavad ulatuma üle saetava puidu pinna vähemalt 50 mm.
11. Töövaheajal ning elektrivoolu puudumisel tuleb kõigepealt välja lülitada elektrimootor.
12. Puhastada, pühkida ja saepuru koristada tohib ainult siis, kui mootor on välja lülitatud ja saag seiskunud.
13. Viskuvat, mõranenud ning murdunud hammastega ketassaagi kasutada ei tohi.
14. Ketassaagi ei tohi kasutada töödeks, milleks ta ei ole ette nähtud.
15. Töödeldava saematerjali hoidmine saeraamil või piiretel on keelatud. Materjalivirnad ketassae juures peavad olema laotud stabiilselt ning mitte kõrgemale kui 1,7 m põrandast.
16. Töö tuleb katkestada, kui materjali etteandmise rullide töö on raskendatud.
17. Pinki ei tohi seisata, surudes vastu saeketast puutüki vm. esemega.
 
PÄRAST TÖÖD
1. Korrastada töökoht, kasutuselolnud tööriistad ja rakised panna neile ettenähtud kohtadesse .
2. Lülitada välja kõik elektritarbijad , valgustus jne.
3. Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse ( kappi ).
8
Vasakule Paremale
Puidutöö masinaohutusjuhendid #1 Puidutöö masinaohutusjuhendid #2 Puidutöö masinaohutusjuhendid #3 Puidutöö masinaohutusjuhendid #4 Puidutöö masinaohutusjuhendid #5 Puidutöö masinaohutusjuhendid #6 Puidutöö masinaohutusjuhendid #7 Puidutöö masinaohutusjuhendid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor indrek tali Õppematerjali autor
1. Korrastada töökoht, kasutuselolnud tööriistad ja rakised panna neile ettenähtud kohtadesse.
2. Lülitada välja kõik elektritarbijad, valgustus jne.
3. Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse (kappi).

Sarnased õppematerjalid

Freespingid
39
ppt

Freespingid

Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud või keevisliidetega paend

Tisleri eriala
Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid
36
odt

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid. Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 30.10.2014 Sisukord 1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD................................................................. 3 2.ÜLDNÕUDED..................................................................................................... 3 3. ENNE TÖÖD..................................................................................................... 4 4.TÖÖ AJAL.......................................................................................................... 5 5. PÄRAST TÖÖD.................................................................................................. 7 6. ERGONOOMIA..................................................................................................... 7 7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL............................

Ehitusviimistlus
Tisleri lõputöö
21
rtf

Tisleri lõputöö

Rakvere Ametikool Egert Moones Tisleri eriala AKNALENG Lõputöö Juhendaja: Riho Mäe Rakvere 2009 Rakvere Ametikool Egert Moones Sisukord Sisukord............................................................................................................................ Sissejuhatus...................................................................................................................... Konstruktsiooni kirjeldus................................................................................................. Spetsifikatsioon................................................................................................................ Materjalide kulu ja maksumus......................................................................................... Tehnoloogilise protsessi skeem..............................................

Tisleri eriala
Töötamine freespingil
15
docx

Töötamine freespingil

TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ­ ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti ­ või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See

Ametijuhend
Rihthöövel
12
rtf

Rihthöövel

Carola Liiv OHUTUSJUHEND HÖÖVELPINGIL TÖÖTAJALE 1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal - elektrišokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mit

Ehitusviimistlus
Elektrilised Käsitööriistad
36
doc

Elektrilised Käsitööriistad

Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest ­ HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest ­ HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 ­ 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga ­ HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide ­ volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest ­ BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma

Tisleri eriala
Ohutusjuhend masinate kasutuseks
10
pdf

Ohutusjuhend masinate kasutuseks

Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 OHUTUSJUHEND TÖÖVAHENDITE KASUTAMISEKS SISUSKORD 1. TEHASES ESINEVAD OHUD .................................................................................................. 2 1.1. Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad:.............................. 2 1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: ...................................................... 2 2. ÜLDNÕUDED ........................................................................................................................... 2 3. ENNE TÖÖD.............................................................................................................................. 3 5. PÄRAST TÖÖD......................................................................................................................... 3 6. KETASSAE, LINTSAE, FORMAATSAE JA SEIMERI KASUTAMIN

Puidutöö
OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL
10
doc

OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL Referaat Tihemetsa 2011 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. ESMAABI...............................................................................................................................5 3. ÜLDNÕUDED........................................................................................................................6 4. ENNE TÖÖD..........................................................................................................................7 5. TÖÖ AJAL..............................................................................................................................8 6. PÄRAST TÖÖD............................................................................

Metsandus




Kommentaarid (1)

Leksi1 profiilipilt
Leksi1: Ei
12:24 11-10-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun