Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pidurid spiker (0)

1 Hindamata
Punktid

Pidurisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto kiirust vähendada ja vajadusel seisata. Pidurisüsteem muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks. Pidurisüsteemi moodustavad: pidurdusmehanism(tagab auto rataste pidurdamise), piduriajam(vähendab pidurdamiseks vajalikku jõudu). Pidurdussüsteemi põhiosad: piduripedaal, vaakumvõimendi, peasilinder , pidurdusjõu regulaator , piduriketas, piduritrummel. Peatumise teekond : reageerimise teekond+ pidurite rakendumise teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. Pidurdusteekond : aeglustuse kasvu teekond + püsiva aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb , kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid . Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp , töövedelik, koormusetundlik vedru.
ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur : kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool , ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul , elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku. Hüdromodulaatori ülesanne: ECU juhtimisel sulgeda peasilindri ja töösilindrite vahelised hüdrokanalid ja vajaduse korral vähendada rõhku töösilindrites rataste blokeerumiohu korral, blokeerumiohu puudumisel või süsteemi väljalülitatud asendi korral hoida peasilinder ja töösilindrid hüdrauliliselt ühendatud. Aeglustusandur: määrab piki ja külgsuunas mõjuva aeglustuse, kurvis pidurdamisel suurendatakse välimiste ratastele mõjuvat pidurdusjõudu. ECU saab arvutada auto kiiruse ka siis kui kõik rattad on blokeerunud. ABS süsteemi juhtimine: vastavalt kiirenduanduritele reguleerib ECU rõhku töösilindrites.
Elektrooniline pidurdusjõudude regulaator: pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, mistõttu väheneb maksimaalne tagarataste pidurdusjõud. Tagarattad võivad blokeeruda. Piduriassistent: tunneb ära järsu vajutuse piduripedaalile(mõõdab pedaalile vajutamise kiirust ja jõudu), suurendab pidurdusjõu maksimaalseks kuni kestab surve pedaalile. Veojõukontrolliseade: piirab veorataste veojõudu(puksimist kiirendamisel ja rataste blokeerumist mootoriga pidurdamisel). See saavutatakse : pidurdades veorattaid ABS süsteemi abil, katkestades üksikutes silindrites süüde, vähendades eelsüüte- või eelpritsenurka, katkestade pihustite avanemise , sulgedes drosselklapi , vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade: piirates veorataste veojõudu ning rakendades ratastele erinevat pidurdusjõudu ilma, et juht pidurile vajutab, tagab sõiduki lihtsa juhitavuse erinevates olukordades. Alajuhitavus : esirattad libisevad kurvist välja, rataste pöördenurk on suurem kui sellele vastav auto pöördenurk kurvis. Esirataste summaarne siirdenurk > tagarataste oma. Ülejuhitavus: tagarattad libisevad kurvist välja, esirataste pöördenurk on väiksem kui sellele vastava auto pöördenurk kurvis.
Roolisüsteemi ülesanne: võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad: roolimehanism(vähendab rooli pööramiseks vajaliku jõudu), rooliajam (tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö ebatasasustel). Roolisüsteemi põhikomponendid: rooliratas, roolisammas, roolivarras, roolivõimendi, roolilatt , käänmik. Hammaslattajami eelised: kompaktne, lihtne konstruktsioon , odav, lihtne toota, väike hõõrdumine ning lõtkud, lihtne piirata max. roolinurka. Kruvi- mutter ajami eelised: saab kasutada jäikade sildade puhul, suudab kanda suuri jõude, võimaldab suurt rataste pöördenurka. Roolivõimendi: parandab auto sõidumugavust ja teel püsivust. Liigid: hüdrauliline, elektrohüdrauliline, elektriline. Komponendid: hüdrovedeliku pump , reservuaar, hüdrauliline juhtsüsteem, hüdrovoolikud, hammaslatiga integreeritud hüdrosüsteem. Kere loomisel arvestatakse: disaineri nägemusega, etteantud gabariitidega, massiga, agregaatide paigutusega, materjali valikuga, funktsionaalsusega. Nõuded kerele: suur painde- ja väändejäikus, vibrokindlus, remondi sobivus, passiivne ohutus, ekspluatatsioonikindlus.
Kere konstruktsiooni määravad: mehaanilised funktsioonid, valmistamise tehnoloogilisus, aerodünaamilisus, seadusandlikud aktid, juhtseadiste tüüp ja ehitus. Kere valmistamiseks kasutatavad materjalid: teras, Al sulamid, plastid . Kere korrosioonikindluse suurendamise meetmed: vähendatakse teravate servade ja nurkade arvu, vähendatakse niiskuse kogunemise tsoone, karpstruktuuride ventilatsiooniavade loomine, abrasiivosakeste poolt mõjutavate tsoonide vähendamine, korrosioonikaitse töötlusavade loomine, elektrofereestöötlus. Raami tüübid: redelraam(koosneb: piki- ja põikitaladest, kanduritest), x-raam, platvormraam, ruumraam.
ABS- põhikomponendid: ECU, ABS modulaator, andurid. Tööpõhimõte: rataste blokeerumisel, mis tuvastatakse andurite abil, alustab ABS süsteemi ECU hüdraulilise modulaatri abil pidurite töösilindrites mõjuva vedeliku piirama.
2-toruline teleskoop amort : tööpõhimõte seisneb selles, et vedrustuse kokkusurumisel liigub amordi varras sisesilindrisse, kolb liigub alla ja osa hüdroõlist voolab läbi kolvis olevate klappide välissilindrisse, sisesilindrisse liikunud varda mahule vastav vedeliku kogus surutakse klappide kaudu välissilindri kompensatsiooniruumi. Vedru pikenemisel liigub varras koos kolviga üles. Hüdrovedelik voolab tagasivooluklappide kaudu tagasi.
Pidurid spiker #1 Pidurid spiker #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ezhik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Autode Ehitus
20
odt

Autode Ehitus.

Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga. Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Hõõrdpidureid kasutatakse kõige rohkem. Hõõrdpidurid jagunevad: · Ketaspiduriteks · Trummelpiduriteks. Ketaspiduril tekitatakse hõõrdejõud ketta külgpindadel, trummelpiduri korral pöörleva trumli sise- või välispinnal. Mehhanismi asukoha järgi jaotatakse pidurid: · Rattapiduriteks · Jõuülekandepiduriteks. Piduriajam rakendab pidurimehhanismi tööle. Piduriajam võib olla mitut tüüpi. Piduriajamid liigitatakse tööpõhimõtte järgi: · Mehhaaniline · Pneumaatiline · Hüdrauliline · Hüdropneumaatiline · Elektriline. Hüdrauliline ajam on ehituselt sarnane siduri hüdroajamiga. Kasutatakse autodel. Pneumaatilises piduriajamis kannab jõudu 0,6...0,8 MPa rõhuga suruõhk.

Traktorid ja liikurmasinad
Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i
Traktorid ja liikurmasinad
44
odt

Traktorid ja liikurmasinad

Kokkujooks A­ B on tavaliselt vahemikus 2...12 mm. Roolil tuleb süstemaatiliselt kontrollida kinnitusi ja teostada määrimis- ning reguleerimistööd. Kontrollida õli taset võimendi anumas (paagis). Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu. Traktorite pidurite ehitus. Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Pidur koosneb pidurimehhanismist ja piduriajamist.

Traktorid ja liikurmasinad
Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega
22
doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 ­ 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 ­ 1900 si

Autod-traktorid i
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

vasakpoolse veoratta pidurdamiseks. Pidurisüsteem on sellepärast selline, et piduritega oleks võimalik traktorit pöörata ja seisata. Transporttöödel piduripedaalid ühendatakse ja pedaalidele vajutamisel pidurdatakse veorattaid üheaegselt. Põllutöödel ühendatakse pedaalid lahti ja pööretel pidurdatakse pöördesisest ratast. Peale traktori mootori seiskamist lülitatakse sisse seisupidur, sellega tagatakse traktori seismine kohapeal. Pidurid võivad traktoril olla ketas, trummelklots või trummellintpidurid. Ketaspidurite korral pidurdatakse lõppülekande võlliga hammasühenduses olevat ja pöörlevat friktsioonkattega ketast. Trummelklotspidurite korral pidurdatakse klotsidega pöörlevat trumlit seest poolt. Trummellintpidurite korral pidurdatakse friktsioonkattega lindiga pöörlevat trumlit väljast poolt

Masinamehaanika
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).

Füüsika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun