Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pidurid spiker (0)

1 Hindamata
Punktid
Pidurid spiker #1 Pidurid spiker #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ezhik Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Pidurid

Pidurivedeliku veesisaldus on liiga suur, keemistemperaatuur on liiga madal! ALLA 175 Cº -VAHETA LÄHIAJAL! Pidurivedelik on veel kasutatav. Üle 175 C° on korralik pidurivedelik. Vaheta juhul, kui õli on vanem kui 2 aastat 2 Pidurikettad Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi. Nende ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Suporti kolvid kiiluvad kinni, pidurid vilistavad samuti on kulund ketta puhul purunemise oht. Ketta purunemise tagajärjed võivad alati ettearvamatud. Ostes piduriklotse küsige alati müüjalt minimaalset ketta paksust, piduriosade kataloogides on autokohaselt need numbrid alati välja toodud. Lihtne on klotse vahetades ketta paksus ära mõõta. Kui vahetate piduriketast, siis pidage silmas, et uue kettaga koos paigaldatakse alati ka uued piduriklotsid. Uus ketas teenib

Hüdropidurid
thumbnail
1
odt

Pidurid

09- 26.09 2008. Garaazis õppisime pidureid ja saime neid remontida autodel. Algul õppisime teooriat ja pärast praktiseerisime. Pidureid sai remontida erinevatel autodel: Lada; Mazda. Ma remontisin enda autol pidureid.Ma võtsin tagant trumlid maha ja vaatasin et tagumised piduriklotsid ei oleks kulunud, siis võtsin esimesed pidurid lahti. Esimeste piduritega oli ka kõik korras. Selle nädalaga sain ma palju targemaks pidurite osas. Pidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele Pidurikettad peavad sarnaselt klotsidega taluma väga suuri koormusi.

Auto õpetus
thumbnail
55
ppt

Pidurid, abs

Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem

Auto õpetus
thumbnail
5
doc

Piduri süsteem

Juhtseadised Pidurisüsteem Sissejuhatus · Pidurisüsteemi ülesanne: aeglustada või hoida auto liikumatu · Pidurisüsteemi olemus: energiamuundur: muundab auto liikumise kineetilist energiat soojusenergiaks · Pidurispsteem jaguneb: piduriajamiks ja pidurimehhanismiks. · Ajamiteks: hüdro-, pneumo-, mehaaniline, kombineeritud ajam; · Pidurimehhanismideks: trummel- või ketaspidur. Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem · Ehitus: üldkomponendid. nende õldotstarve. · Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel.. · Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp. sõltuvus niiskusest, hüdroskoopsus, DOT tähised, sobivus kummimaterjalidega, jälgida tootjapoolseid soovitusi. · Pidurivedeliku anum: kaheosaline ühe

Auto õpetus
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).

Füüsika
thumbnail
44
odt

Traktorid ja liikurmasinad

Kokkujooks A­ B on tavaliselt vahemikus 2...12 mm. Roolil tuleb süstemaatiliselt kontrollida kinnitusi ja teostada määrimis- ning reguleerimistööd. Kontrollida õli taset võimendi anumas (paagis). Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu. Traktorite pidurite ehitus. Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Pidur koosneb pidurimehhanismist ja piduriajamist.

Traktorid ja liikurmasinad
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun